3.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3) Tunnustatud nõude Võlausaldaja Jaotis Arvelduskonto number, saaja, osa, mille ulatuses (%) selgitus, viitenumber võlausaldaja ei ole raha saanud Saaja: Julianus Inkasso OÜ
Määrata pankrotihaldur Karin Antsovi tasuks 432,00 eurot, sh käibemaks 20%.
Kinnitada pankrotihalduri Karin Antsovi poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 30,00 eurot.
Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada pankrotihaldur Karin Antsovi pankrotihalduri tasu ja kulud summas 462,00 eurot, sh käibemaks, riigi vahenditest ning maksta Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas.
7.Algatada Rxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
8.Jätta Rxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Rxxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9.Pärast vangistusest vabanemist võib Rxxxxx Sxxxxxx enda vabaks kasutamiseks töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ja seda ületavast tulust 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele. Väljamaksed teha üks kord aastas enne 20. septembrit.
10.Rxxxxx Sxxxxxxx esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab lisaks elukoha ja töökoha andmetele sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, ülevaadet võlausaldajatele tehtud eralduste kohta ja andmeid väljamaksete tegemise kohta võlausaldajatele. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01. aprill 2021, järgnev 01.oktoober 2021, jne. Pärast vangistusest vabastamist tuleb Rxxxxx Sxxxxxxx kohtule järelevalve teostamiseks koos aruandega esitada kasutatavate pangakontode väljavõtted.
11.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole (1/2) usaldusisikule üle andma.
12.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, määrus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajale.
13.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4). Asjaolud
1.Tartu Maakohus kuulutas 30.08.2019 määrusega välja Rxxxxx Sxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi (Antsov).
2.12.03.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 04.05.2020 esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 18.05.2020 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
3.08.09.2020 esitas pankrotihaldur Karin Antsov kohtule taotluse: 1. lõpetada Rxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat; 2. määrata pankrotihaldur Karin Antsov tasuks 432,00 eurot (sh käibemaks), anda pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi ning mõista pankrotihalduri tasu välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas; 3. kinnitada pankrotihaldur Karin Antsov poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 30,00 eurot (sh käibemaks), anda pankrotihalduri vajalike kulude hüvitamiseks menetlusabi ning maksta pankrotihalduri vajalikud kulud välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas; 4. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov Rxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 5. algatada Rxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus; 6. jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja määrata, et usaldusisiku kohustusi täidab Rxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxx)
4.Kohus avaldas 09.09.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Rxxxxx Sxxxxxxxpankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 24.09.2020 kohtu deposiiti 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud.
5.Kohus kuulas võlgniku 06,10.2020 ära ja selgitas talle võlgniku ning usaldusisiku kohustusi ja menetluse edasist käiku. Võlgnik avaldas, et on kinnipidamisasutuses ilmselt veel aasta.
ARUANNE
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 30.08.2019 oli Rxxxxx Sxxxxxxxarveldusarvel olevate rahaliste vahendite jääk 0,00 eurot AS-s SEB pank. Rxxxxx Sxxxxxxxpankrotimenetluses ei ole müüdud pankrotivara. Pankrotimenetluse ajal ei ole Rxxxxx Sxxxxxx arvele laekunud rahalisi vahendeid.
2.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta
2.1.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad.
2.2.Massikohustusi ei ole kantud.
2.3.Rxxxxx Sxxxxx viibib (on kogu pankrotimenetluse aja viibinud) xxxxxxxxxxxxx ning pankrotihaldurile teadaolevalt tal sissetulek puudub. Vanglas oleku ajal sissetuleku teenimisel avatakse isikule isikukonto, millele laekuvatest summadest 50 % kantakse pankrotivara katteks vahekontole. Pankrotimenetluses ei ole toimunud pankrotivarasse laekumisi.
2.4.Pankrotihalduri kulud seonduvalt büroo kasutamise ja haldamisega perioodil september 2019 – aprill 2020 on kokku 30,00 eurot (sealhulgas käibemaks). Büroo kasutamise kulud seonduvad büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ruumide jm büroo haldamisega seonduvate kuludega (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed (paber, tahm, kirjutusvahendid, kaustad jms), transpordikulud).
2.5.Tartu Maakohtu 30.08.2019 kohtumäärusega on välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasu 324,00 eurot ja kulud 46,75 eurot võlgnikult. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud on välja mõistetud võlgnikult ja hüvitamata.
2.6.Rxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda.
2.7.PankrS § 65 lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teostanud alljärgnevad toimingud: - Võlausaldajate esimene üldkoosolek (koosoleku ettevalmistamine, üldkoosoleku läbiviimine, protokolli vormistamine ja asjaosalistele edastamine) (0,5 t) - Nõuete kaitsmise koosolek (nõuete läbitöötamine, koosolekuks ettevalmistamine, koosoleku protokolli koostamine), jaotusettepaneku koostamine (2,0 t)
- 08.09.2020 üldkoosoleku läbiviimine, võlgnikuga suhtlemine, kohtule pankrotimenetluse lõpetamise aruande koostamine (1,5 t) Kokku 4,0 töötundi. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 90,00 eurot ning 4,0 tundi x 90,00 eurot = 360,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 432,00 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasu büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kuivõrd võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks, taotleb pankrotihaldur kulude kandmiseks menetlusabi ning palub kulud hüvitada riigi vahenditest.
3.Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta Rxxxxr Sxxxxxx pankrotivarasse ei ole laekunud jaotamisele kuuluvat vara.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses puudub pandiese.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses puudub võlgnikul teistelt isikutelt saada olev ja müümata vara.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud järgmine: - võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine - võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest - üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide koostamine - võlanõuete kontroll - jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine - kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seotud küsimustes (taotluste, ettekande jms esitamine kohtule)
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Teises järgus tunnustatud võlausaldajate nõuded Tartu Maakohtu 18.05.2020 kohtumääruse, millega on kinnitatud jaotusettepanek, kohaselt on Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste kaudu nõue summas 6347,93 eurot ning jaotise protsent 65,03. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude aluseks on kriminaalasjades tehtud kohtulahendite alusel välja mõistetud menetluskulude jm hüvitise nõuded. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue koosneb 13 erinevast nõudest, mis kuuluvad tasumisele Maksu- ja Tolliameti kontole, kuid erinevate viitenumbritega. Eeltoodust tulenevalt palub pankrotihaldur lõpparuandes kajastada Riigi Tugiteenuste Keskuse nõudeid 13 erineva nõudena ühes vastavate jaotise protsentidena, kuid Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuete kogusumma on 6347,93 eurot ning jaotiste protsent kokku on 65,03 nagu kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekus. Seega ei muutu teiste võlausaldajate jaotise protsent ning Riigi Tugiteenuste Keskuse jaotise protsent, vaid lõpparuandes oleks kajastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 13 erineva nõudega, et väljamakseid saaks teostada iga kohtulahendi alusel õige viitenumbriga.
Võlausaldaja
Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Rxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses ei ole välja mõistetud kohtukulusid. Ajutise pankrotihalduri kulud 46,75 eurot on välja mõistetud Tartu Maakohtu 30.08.2019 kohtumäärusega. Pankrotihalduri vajalikud kulud on summas 30,00 eurot.
10.Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri kogutud andmete kohaselt on Rxxxxx Sxxxxxx enamus võlgnevused tekkinud tema teadliku tegevuse tulemusena – kuritegude toimepanemine. Seoses kuritegude toimepanemisega on kaasnenud menetluskulude hüvitise nõuded, samuti kahju hüvitamise nõuded ning maksete mitteõigeaegse teostamisega seoses ka kohtutäiturite nõuded. Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või võlgniku tahtlik tegevus.
11.Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Rxxxxx Sxxxxxx on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 15.08.2019. PankrS § 171 lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et
võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 08.09.2020 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat. Rxxxxx Sxxxxxx on avaldanud pankrotihaldurile, et tal ei ole kedagi, kes oleks valmis hakkama usaldusisikuks. Rxxxxx Sxxxxxx on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule, et pankrotimenetluse lõppemisel on võlgnikul endal õigus käsutada enda arvele laekuvaid rahalisi vahendeid ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgnik peab igakuiselt arvestust oma sissetulekute osas ja peab arvestama, kui suure summa võib ta igakuiselt enda kasutusse jätta. Võlgnik ta peab avama endale eraldi pangaarve, kuhu ta saab vastavalt võimalusele (soovitavalt igakuiselt) raha kõrvale panna selleks, et kord aastas teha võlausaldajatele väljamakseid. Samuti peab võlgnik esitama iga poole aasta tagant kohtule aruande oma tegevuse kohta ning oma pangakonto väljavõtted.
11.Taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega PankrS § 158 lõike 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lõikest 6 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks (pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks) puuduvad rahalised vahendid leiab pankrotihaldur, et juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat (pankrotihalduri hinnangul 500,00 eurot), palub pankrotihaldur lõpetada Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluse raugemisega.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
Pankrotimenetluse lõpetamine
1.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Karin Antsoviga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Rxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
2.Kohus avaldas 09.09.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 24.09.2020 kohtu deposiiti 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Rxxxxx Sxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
3.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
4.Kohus nõustub pankrotihalduriga, et Rxxxxx Sxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 ja § 162 lg 3 tähenduses: kuritegude toimepanemine.
5.PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Karin Antsov vabastada pankrotihalduri kohustusest Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses.
6.Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 360,00 eurot, sh käibemaks 20% summas 72,00 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – Advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 4. Pankrotihalduri tunnitasuks on 90 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 432 eurot, sh käibemaks 20% summas
72,00 eurot. Kohus leiab, et arvestades PankrS § 23 lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Karin Antsov taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 432,00 eurot, sh käibemaks 20% summas 72,00 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.
7.Haldur palub kinnitada seoses menetluse läbiviimisega kantud kulud summas 30 eurot. Pankrotihalduri kulud seonduvalt büroo kasutamise ja haldamisega. Büroo kasutamise kulud seonduvad büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ruumide jm büroo haldamisega seonduvate kuludega (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed (paber, tahm, kirjutusvahendid, kaustad jms), transpordikulud, tasuliste päringute tegemine registritesse). Kohus kinnitab pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulud summas 30 eurot.
8.Pankrotihaldur taotleb halduri tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest summas 432,00 eurot, sh käibemaks (halduri tasu summas 432,00 eurot + kulutused summas 30,00 eurot = 462,00 eurot). PankrS § 65 lõike 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab halduri menetlusabi taotluse. Pankrotihaldur Karin Antsovi pankrotihalduri tasu ja kulud kokku summas 462,00 eurot, sh käibemaks (kulud summas 30 eurot, pankrotihalduri tasu summas 432,00 eurot), hüvitada riigi vahenditest. Pankrotihaldur Karin Antsovi pankrotihalduri tasu ja kulud summas 462,00 eurot, sh käibemaks, hüvitada riigi vahenditest ning maksta Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 AS-s Swedbank. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
9.PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.
10.15.08.2019 esitas Rxxxxx Sxxxxxx kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldusid ka PankrS § 170 lg 2 kohaselt nõutud kinnitused. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.09.2019.
11.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
12.Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kohtule on esitatud ammendavalt ka PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Rxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse.
13.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus leiab, et Rxxxxx Sxxxxxx usaldusisikuks tuleb nimetada võlgnik ise.
14.Käeolevalt viibib Rxxxxx Sxxxxxx vangistuses, kus tema sissetulekutele kohaldatakse vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad
jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
15.Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt RxxxxxxSxxxxxx tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Rxxxxx Sxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab Rxxxxx Sxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.
16.Vangistuses viibides lasub Rxxxxx Sxxxxxxx kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid. Vangistusest vabanemisel peab Rxxxxx Sxxxxxx laskma võlausaldajate nõuete katteks kogutavad summad kanda kontole, kuhu ta ise hakkab tegema võlausaldajate eraldisi. Rxxxxx Sxxxxxx peab tegema kogunenud summade arvel väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas 20. septembril. Andmed väljamaksete kohta tuleb esitada 01. oktoobriks esitavas aruandes.
17.Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule aruandeid ja kontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 01. aprill 2021, järgmise 01. oktoober 2021 jne. Aruandele tuleb lisada pangakonto väljavõte.
18.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
19.Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
20.PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
21.PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
22.PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
23.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses toimub pankrotimenetluses üles astunud võlausaldajate nõuete rahuldamine ainult kohustustest vabastamise menetluse raames võlgniku poolt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lõike 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Kohustustest vabastamise menetluses toimub pankrotimenetluses üles astunud võlausaldajate nõuete rahuldamine vastavalt PankrS § 153 lõigetele 1 ja 5 ning § 172 lõikele 2, mis sätestavad, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Võlausaldajatele tehakse väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Võlausaldaja, kes rikub kohustustest vabastamise menetluses ettenähtud võlausaldajate nõuete rahuldamise korda, on kohustatud tagastama käesoleva määruse esitamisel rikkumise teel saadu usaldusisikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.