Tsiviilasi CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu leppetrahvi, saamata jäänud tasu ja viivise väljamõistmise ning kahju ja kasutuseeliste hüvitamise nõuetes ning TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ vastu lepingu alusel saadud 140 746,50 euro tagastamise nõudes CONEX OÜ hagi hind
620 904,67 eurot
TYCOON OÜ hagi hind
140 746,50 eurot Hageja (hagis TYCOON OÜ vastu ja kostja TYCOON OÜ poolt esitatud hagis): CONEX OÜ (registrikood 11452935, asukoht Sõpruse pst 255-84, 13414 Tallinn) Hageja esindajad: vandeadvokaat Raiko Lipstok (epost [email protected]), advokaat Jüri-Karl Leppik (e-post [email protected]) Kostja (CONEX OÜ poolt esitatud hagis ja hageja hagis
CONEX
OÜ vastu): TYCOON OÜ (registrikood 12605197, asukoht Tornimäe 7-137, 10145 Tallinn) Kostja esindajad: vandeadvokaat Jana Reitsakas, advokaat Hannes Olli (e-post [email protected]), vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post [email protected]), vandeadvokaat Kristjan Mägi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
27.08.2020
Resolutsioon
1.Rahuldada CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista TYCOON OÜ-lt leppetrahv 51 607,05 eurot CONEX OÜ kasuks.
Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 2 märgitud põhinõudelt (51 607,05 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõista TYCOON OÜ-lt lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu 245 397,60 eurot CONEX OÜ kasuks.
5.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4 märgitud põhinõudelt (245 397,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Välja mõista TYCOON OÜ-lt tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot CONEX OÜ kasuks.
7.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 6 märgitud põhinõudelt (77 073,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Välja mõista TYCOON OÜ-lt kahjuhüvitis tagastamata vara eest 19 168,77 eurot CONEX OÜ kasuks.
9.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 8 märgitud põhinõudelt (19 168,77 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
10.Välja mõista TYCOON OÜ-lt hüvitis valduse rikkumisega saadud kasutuseeliste eest 6 369,85 eurot CONEX OÜ kasuks.
11.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 10 märgitud põhinõudelt (6 369,85 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
12.Välja mõista TYCOON OÜ-lt hüvitis seoses kohtueelsete õigusabikuludega 3 776 eurot CONEX OÜ kasuks.
13.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 12 märgitud põhinõudelt (3 776 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
14.Välja mõista TYCOON OÜ-lt viivis 26 206,16 eurot CONEX OÜ kasuks.
15.Jätta TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ vastu rahuldamata.
16.Jätta rahuldamata TYCOON OÜ nõue mõista CONEX OÜ-lt välja 140 746,50 eurot.
17.Menetluskulud jätta 79,12% osas TYCOON OÜ kanda ja 20,88% osas CONEX OÜ kanda.
18.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
19.Jätta kohtulahendi täitmise tagamiseks jõusse 02.11.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, millise määruse alusel kohaldatatud hagi tagamise abinõud on asendatud 30.04.2019 kohtumäärusega, millised abinõud omakorda on osaliselt asendatud 06.10.2020 kohtumäärusega. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. CONEX OÜ esitatud väited CONEX OÜ hagi osas ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 18.08.2017 töövõtulepingu nr 2017-03-1, mille kohaselt pidi hageja teostama betooni- ja montaažitöid Kalevi Panorama arenduse raames püstitatava kolme tornmaja ehitamisel ning kostja maksma selle eest tasu 3 810 105 eurot, millele lisandub käibemaks. 16.03.2018 sõlmisid pooled lepingu täienduse nr 3, milles lepiti kokku, et lepingu lõppmaksumuseks kõigi lepingujärgsete tööde tegemise eest kokku on 4 691 550 eurot, millele lisandub käibemaks. 06.06.2018 sõlmisid pooled lisakokkuleppe nr 5, millega mh lepiti kokku, et igast hageja poolt pärast 01.06.2018 esitatud arvest peetakse kinni 15%, eesmärgiga tasu osaliselt deponeerida ning maksta välja lõpliku maksena pärast kõigi tööde üleandmist. Kostja tasus hagejale 2018.a. juunis ja juulis esitatud arved 85% ulatuses ning pidas kinni kogusumma 64 228 eurot. 16.07.2018 teatas kostja hagejale, et tööd ehitusobjektil tuleb peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ettekirjutuse tõttu. Hagejale teadaolevalt tuli tööd peatada, kuna kostja ei olnud taganud õigeaegselt ehitustööde teostamiseks vajalike lubade saamist. Hageja ei olnud nõus kostja ettepanekuga leppida kokku tööde ajutises peatamises vääramatu jõu tõttu, hageja teatas kavatsusest nõuda kostjalt leppetrahvi seoses tööseisakuga. 25.07.2018 nõudis kostja hagejalt, et hageja tõendaks oma pädevust betoonkonstruktsioonide ehitamiseks. Hageja vastas kostja nõudmisele 27.07.2018. Kostja teatas 27.07.2018, et loeb lepingu lõpetatuks, kuna hagejal puudub lepingu täitmiseks nõutav kvalifikatsioon. Hageja asus seisukohale, et kostja teade on tagajärjetu, kuna hageja ei olnud lepingut rikkunud või ei olnud rikkunud oluliselt, samuti ei olnud kostja määranud hagejale tähtaega väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja heaks töötas ehitusjuhi tasemele 6 vastavat kutset omav D. A.. Hageja taotles korduvalt, et kostja kinnitaks lepingu jätkamist, kuid kostja hagejale ligipääsu ehitusobjektile enam ei võimaldanud, mistõttu ei saanud hageja ei töid lõpetada ega ka objektilt ära viia endale ja kolmandatele isikutele kuulunud asju. Kuna kostja tööde jätkamist ei võimaldanud, ütles hageja lepingu 27.08.2018 üles. Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kompensatsiooni iga seisatud tööpäeva eest 0,1% lepingulisest kogumaksumusest päevas. Sisuliselt on tegemist leppetrahvi kokkuleppega, mida hageja nõuab perioodi 16.07.2018-27.08.2018 eest kogusummas 173 587,35 eurot. Kostja poolt tööde peatamise hetkeks oli hageja poolt veel teostamata tööde maksumus 549 665 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses sellega, et need tööd jäid tegemata, hoidis hageja kokku 345 167 eurot ning hagejal on õigus nõuda saamata jäänud tasu summas 245 397,60 eurot (sh käibemaks). Vastavalt 06.06.2018 lisakokkuleppele kinnipeetud summad tuli hagejale tasuda, kui tööd on tehtud ning tehniline ja teostusdokumentatsioon on lõplikult üle antud. Seoses lepingu ülesütlemisega on edasised lepingulised kohustused lõppenud ning hagejal on õigus saada tehtud tööde eest täies ulatuses tasu, so 77 073,60 eurot. Hageja on kostjale 22.01.2019 andnud üle ehitusdokumentatsiooni. Seoses lepingu ülesütlemisega ei ole hagejal enam kohustust anda garantiiaja tagatist. Kostja ei võimaldanud hagejal ehitusplatsilt ära viia kasutatud vineeri ja piirdeid. Hageja oli sunnitatud need asendama, millega seoses tekkis hagejale kahju. Hageja nõudis kostjalt 30.08.2018 ka 3 ehitussoojaku, ehituskonteineri, 153 raketise posti, 6 raami, betoneerimismahuti ning objektisisese elektrikaablite võrgustiku välja
andmist. Kostja tagastas nimetatud vara hagejale alles 22.01.2019, välja arvatud 17 raketise posti. Hagejal on õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist perioodil 31.08.201822.01.2019 kogusummas 6 369,85 eurot ja kahju hüvitamist seoses tagastamata jäänud vineeri, piirete ja 17 raketise postiga 34 391,25 eurot. Hagejal tekkis kahju seoses kulutustega õigusabile enne kohtusse pöördumist 4 682 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 541 501,65 eurot, millest: 173 587,35 eurot on leppetrahv; 245 397,60 eurot on lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu; 77 073,60 eurot lepingu täitmise tagatisena maksmata jäänud tasu; 34 391,25 eurot on kahjuhüvitis tagastamata vara eest; 6 369,85 eurot on sissenõutavaks muutunud kasutuseelised hageja vara eest; 4 682 eurot on kohtueelselt hageja poolt kantud õigusabikulude hüvitamise nõue; ja viivise 36 082,89 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni. TYCOON OÜ seisukohad CONEX OÜ hagi osas
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hagejal oli mh lepingujärgne kohustus kasutada tööde teostamiseks kvalifitseeritud tööjõudu. Kostja andis ehitusjärelevalve teostajale 03.07.2018 töökoosolekul korralduse kontrollida kõigi töövõtjate registreeringuid ja lubade kutsetunnistusi, määrates selleks tähtaja 24.07.2018. Hageja ei esitanud selleks antud tähtaja jooksul vastutava töötaja pädevust tõendavaid dokumente, samuti ei esitanud hageja dokumente täiendava tähtaja jooksul. 27.07.2018 teatas hageja kostjale, et teostamata on veel tööd, mis ei vaja diplomeeritud ehitusinseneri tase 7 kutsepädevust, piisab tasemest 6. Kostja on seisukohal, et sellega teatas hageja, et ta oma kohustust ei täida ning kostjal tekkis õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega määramata. Lepingus oli projektijuhiks ehitusplatsil ning vastutavaks isikuks määratud E. S., kellel puudub registeering majandustegevuse registris (MTR) ja mistahes kutsepädevust tõendavad tunnistused. Hagis nimetatud D. A. ei ole ehitusdokumente allkirjastanud ega töid korraldanud. Hageja poolt lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Hageja ei ole leppetrahvinõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi nõudmise eeldused ei ole täidetud. Leppetrahvi ei või nõuda, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Leppetrahvi tuleb vähendada mõistliku ulatuseni. Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust teatada kostjale, et hageja määratud ehitusjuhil E. S.il puudub nõutav kvalifikatsioon. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kinnipeetud 15% välja maksmist enne, kui kostjale on üle antud garantiiaja tagatis (pangagarantii 3% lepingu hinnast). Kostjal oli õigus keelduda ehitusobjektile jäänud vara välja andmisest, kuni hageja annab üle ehitusdokumentatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, kui palju raketise poste ta objektile tõi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. TYCOON OÜ esitatud väited TYCOON OÜ hagi osas ja nõue
3.27.07.2018 lõpetas TYCOON OÜ CONEX OÜ-ga (selguse huvides nimetatud otsuses läbivalt vastavalt kostja ja hageja) töövõtulepingu. Lepinguga oli kokku lepitud, et töövõtja annab garantiiaja tagatiseks panga garantiikirja tellija kasuks märkega “first demand” 3% ulatuses lepingu hinnast (4 691 550 eurot ilma käibemaksuta). Garantiikiri tuli üle anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kokku oli lepitud, et kui töövõtja rikub pangagarantii esitamise kohustust, on tellijal õigus keelduda oma maksekohustuse täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni. Hageja garantiikirja ei esitanud. Kuna leping lõpetati hagejapoolse rikkumise tõttu, ei olnud kostjal võimalik keelduda oma maksekohustuste täitmisest, ta oli arved korrektselt tasunud. Samas oli hageja jaoks panga garantiikirja esitamise aeg käes, kuna ta oli enamus lepingujärgseid töid lõpetanud. Kostjal on tulenevalt VÕS § 1028 lg 1 õigus nõuda, et hageja tagastaks kostja poolt hagejale tasutud
arvetest pangagarantii ulatuses makstud summad. Lepingu lõppemine ülesütlemise või taganemisega ei vabasta hagejat enda tehtud ehitustöö garantiikohustusest. Panga garantiikiri on olemuselt selline, et seda peaks hageja esmalt pangalt taotlema. Seetõttu saab kohaldada VÕS § 189 lg 2 p 1 ja konventeerida panga garantiikirja nõue selle väljaandmise nõude asemel rahalisse väärtusesse. Hageja ja kostja on akteerinud töid summas 4 141 470,00 eurot, mille eest on kostja hagejale tasunud. Seega on kostjal võimalik nõuda garantiiaegset tagatist kogu lepingust tulenevas ulatuses, so 140 746,50 eurot. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 140 746,50 eurot. CONEX OÜ seisukohad TYCOON OÜ hagi osas
4.Kostja ei ole välja toonud, et lepingust tuleneks hagejale kohustus garantiikirja andmata jätmisel tasuda tagatis rahas. Sellist kohustust ei tulene ka mujalt kehtivast õigusest. Hagejal ei olnud enne lepingu lõppemist tekkinud garantiikirja andmise kohustust, kuna kõik tööd ei olnud veel lõpetatud ning neid olnud tellijale üle antud. Hageja pidi andma panga garantiikirja enne üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kostja ei ole hagejale midagi üle andnud seoses garantiikohustusega. Isegi kui kostjal oleks õigus nõuda tagatist rahas, peaks ta selle garantiiperioodi lõpus tagastama. Juhul kui kohus peaks pidama nõuet põhjendatuks, tasaarvestab hageja selle oma põhinõudega. Hageja palub jätta kostja hagi täielikult rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused CONEX OÜ hagi
5.Kohus tuvastab, et hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 18.08.2017 töövõtulepingu nr 2017-03-1 (kd I, lk 18-28; sama kd IV, lk 7-17; lepingu lisa 2 kd I, lk 29; lepingu lisa 3 koos tõlkega kd III, lk 130-140), mida muutsid 16.03.2018 (täiendus 3 koos tõlkega, kd I, lk 30-31; sama kd IV, lk 18-19) ja 06.06.2018 (täiendus 5 koos tõlkega, kd I, lk 37-38p; sama kd II, lk 80-80p; kd IV, lk 83-83p). Lepingu p 1 kohaselt pidi hageja teostama betooni- ja montaažitööd Kalevi Panoraam ehitustööde raames asukohas Võistluse 6, Tallinn. Lepingu 16.03.2018 muudatuse p 1.1 järgi pidi kostja maksma hagejale tööde eest tasu 4 691 550 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Hageja palub kostjalt nimetatud lepingu alusel välja mõista leppetrahv 173 587,35 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg 3 järgi käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.
8.Lepingu p 2.34.3 järgi on töövõtjal lepingujärgse töö tegemise käigus õigus nõuda kompensatsiooni tellija poolt tingitud iga seisatud tööpäeva eest 0,1% päevas lepingulisest kogumaksumusest. Kohus ei nõustu kostjaga, et p 2.34.3 ei ole leppetrahvi kokkulepe, kuna leppetrahvis on pooled kokku leppinud lepingu p 8.7. Leping võib sisaldada mitmeid leppetrahvi kokkuleppeid. Punkt 8.7 järgi kui tellija süül on tekkinud seisakud, siis töövõtjal on õigus nõuda 350 eurot iga tähtpäeva ületanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 50 kalendripäeva. Kohus leiab, et p 8.7 kokkulepitu on loogiline tervik punktiga 8.6, mis näeb ette tellija õiguse nõuda leppetrahvi samas ulatuses tähtpäeva ületamise eest, p 8.6 ja 8.7 koostoimest tuleneb leppetrahvi tasumise kohustus poolele, kelle tõttu tööd ei saa tähtaegselt
valmis. Punktis 2.34.3 on pooled seevastu kokku leppinud töövõtjale hüvitatava kahju summas olukorras, kus tellija on tinginud tööseisaku.
9.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi perioodi 16.07.2018 kuni 27.08.2018 eest. Lepingu 06.06.2018 täienduse kohaselt leppisid pooled kokku, et põhitööde valmimise tähtaeg on 20.07.2018, järeltööde/parandustööde tähtaeg 07.09.2018 ning dokumentatsiooni üleandmise tähtaeg 31.09.2018. Vaidlus puudub, et 16.07.2018 teatas kostja hagejale, et tööd tuleb peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ettekirjutuse tõttu (teade kd I, lk 51; sama kd IV, lk 66) ning tööd samast päevast ka peatati. Kostja tegi 20.07.2018 hagejale ettepaneku leppida kokku ehitustööde ajutises peatamises ning lugeda TLPA ettekirjutus vääramatuks jõuks (kd I, lk 52-54; sama kd IV, lk 70-72), kuid hageja sellega ei nõustunud (kd I, lk 55-56p). Kostja tegi 27.07.2018 avalduse lepingu lõpetamiseks seoses hagejapoolse lepingurikkumisega (koos tõlkega kd I, lk 68-72; sama kd IV, lk 23-27). Hageja on seisukohal, et kostja avaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna hageja ei olnud lepingut rikkunud. Kuna kostja tööde teostamist ei võimaldanud, tegi hageja 27.08.2018 omapoolse avalduse lepingu lõpetamiseks (kd I, lk 99-100; sama kd IV, lk 75-75p). Pooled vaidlevad, kumma avaldusega on leping lõppenud.
10.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Nähtuvalt kostja 27.07.2018 avaldusest on kostja teinud avalduse lepingu lõpetamiseks, heites hagejale ette lepingu p 2.29 rikkumist. Lepingu p 2.29 kohaselt kohustub töövõtja kasutama töö teostamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud koheselt esitama tema poolt kaasatud tööjõu (sh töövõtja poolt kaasatud alltöövõtjate töötajate) kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Kostja täpsustas eelistungil, et hageja rikkus oluliselt lepingut lisaks p 2.29 rikkumisele ka seeläbi, et ta kinnitas ebaõigesti lepingu sõlmimisel, et tal on olemas vajalik pädevus ja kvalifikatsioon lepingu täitmiseks, ei teavitanud kostjat kvalifitseerimata tööjõu kasutamisest ja jättis täitmata korralduse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamiseks ning avaldas, et ei peagi seda täitma.
11.Kostja väljatoodu kohaselt soovis ta kontrollida kõikide töövõtjate registreeringuid ning andis vastava korralduse 03.07.2018. Nähtuvalt 03.07.2018 töökoosoleku protokollist (kd II, lk 12; sama kd II, lk 45; kd IV, lk 53; loetavalt kd IV, lk 59) on järelevalvele antud ülesanne kontrollida töövõtjate registreeringuid ja esitada kontrolli kokkuvõte 24.07.2018. Kohus leiab, et protokollist ei nähtu, et kostja oleks nõudnud hagejalt 03.07.2018 mingite dokumentide esitamist.
12.Kohtule on esitatud kostja 25.07.2018 nõue pädevuse tõendamiseks (dokumendil kuupäev 25.05.2018, pooled ei vaidle, et nõue esitatud 25.07.2018, kd I, lk 57; sama kd IV, lk 20), milles kostja on märkinud, et MTR-is on hageja pädevaks isikuks märgitud D. A., kellele on väljastatud kutsetunnistus ehitusjuht, tase 6. Kostja palus hagejal tõendada 27.07.2018 kuupäevaks, et hageja on pädev jätkama betoonkonstruktsioonide ehitamist. Kohus tuvastab nimetatud dokumendi alusel, et kostja on nõudnud hagejalt kvalifikatsiooni tõendamist 25.07.2018. Hageja on kostjale 27.07.2018 vastanud, et tase 6 on piisav (vastus kd I, lk 58, dokumendi lisad lk 60-67; sama kd IV, lk 21). Pooled vaidlevad, kas hageja rikkus kohustust kasutada töö teostamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu.
13.EhS (ehitusseadustik) § 21 lg 1 p 1 kohaselt isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames (edaspidi ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik. Pooled vaidlevad, kes oli tööde eest vastutavaks pädevaks isikuks EhS § 21 lg 1 p 1 tähenduses. Kostja väitel oli see E. S., hageja väitel D. A..
14.EhS § 23 lg 1 järgi pädev isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusega seonduval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.
15.Töövõtulepingu p 9.6 on pooled kokku leppinud, et töövõtja volitatud esindajad on mh D. A. lepingulistes ja finantsküsimustes ning E. S., kes on projektijuht ehitusplatsil ning lepingu punktis 2.22 nimetatud vastutav töötaja. Lepingu p 2.22 vastutava töötajaga seotud küsimusi ei reguleeri. Punkt 2.21 järgi kohustub töövõtja määrama lepingukohase töö teostamise eest vastutava töötaja, kes lepingu täitmisel esindab töövõtjat ning on kättesaadav lepingus kokkulepitud aegadel. Kohus leiab, et asjaolu, et lepingus oli märgitud vastutavaks töötajaks E. S., ei välista, et D. A.it saab lugeda tööde eest vastutavaks pädevaks isikuks EhS § 21 lg 1 p 1 tähenduses, juhul kui D. A. täitis EhS § 23 lg 1 märgitud ülesandeid. Et E. S. esindas hagejat lepingu kohaselt suhtluses kostjaga, ei tähenda, et hageja ei saanud määrata D. A.it vastutama tööde tegemise eest.
16.Kohus on tunnistajana ülekuulanud E. S.i, kelle ütluste (kd V, lk 162-162p) kohaselt juhtis objektil projektijuhina töid D. A., tunnistaja oli objektijuht. D. A. oli tema otsene juht. Tööprotsessi organiseeris D. A., ta oli pidevalt objektil. Ehituskoosolekutel osalesid sageli nii tunnistaja kui D. A., juhtus ka, et kumbki neist eraldi. Ehitusdokumentatsiooni allkirjastas jooksvalt tööde käigus tunnistaja. Kohus kuulas tunnistajana üle ka A. G.i (kd V, lk 160-162), kes töötas varasemalt kostja projektijuhina ning tema tööks oli Kalevi Panorama arenduse juhtimine. A. G.i ütluste kohaselt oli D. A. hageja juht, kes juhtis ja korraldas töid oma betoonitööde valdkonnas. Ta andis tööülesandeid alluvatele ja koordineeris kogu hageja tööd. Töökoosolekutel osales D. A., vajadusel kaasati ka E. S.. Erandina oli ka selliseid koosolekuid, kus E. S. oli, aga D. A.it ei olnud. D. A. viibis objektil igapäevaselt. E. S. oli D. A.i alluv ja sisuliselt parem käsi.
17.Kostja on esitanud tõendina 03.07.2018 täitedokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtu akti (kd II, lk 14-15p), mille on allkirjastanud E. S.. Samuti on kostja esitanud e-kirjavahetuse novembrist 2018 (kd II, lk 16, sama kd II, lk 53), kus kostja on palunud omanikujärelevalve teenuse osutajal Tallinna Linnaehituse AS-il edastada andmed hageja pädeva isiku kohta, kes juhtis ja kontrollis ehitustegevust ning allkirjastas ehitustöid puudutavaid dokumente ning Tallinna Linnaehituse AS on vastanud, et selleks oli projektijuht E. S..
18.Hageja on esitanud:
18.1.24.01.2018 nõupidamise protokolli (kd II, lk 82-83p), millest nähtuvalt on nõupidamisel osalenud D. A. ning talle tehti ülesandeks valmistada ette töögraafik;
18.2.14.11.2017 töögrupi protokolli (kd II, lk 84-86), millest nähtuvalt osales D. A., temaga arutati, kuidas korraldada vee ärajuhtimine rõdudelt ning temale pidi tellija edastama trepi kujujoonised, ta pidi andma tellijale edasi soovid tehniliste avade osas ning vaatama üle santehnika projekti;
18.3.14.01.2017 ehitusnõupidamise protokolli (kd II, lk 87-89, tõlge lk 90-91), millest nähtuvalt juhatas D. A. nõupidamist, osales ka E. S., otsustati, et D. A. tegeleb seinaplokkide tarnimise ja paigaldamise hankemenetlusega, sissesõiduga objektile ja hüdroisolatsioonimaterjali kooskõlastamisega ning E. S. tornkraana monteerimisega;
18.4.10.04.2018 töögrupi protokolli (kd II, lk 92-95, tõlge lk 96-97), millest nähtuvalt osalesid nii D. A. kui E. S., D. A. selgitas ohutustehnikaga seonduvat ja probleeme seoses tugiseinaga, sai ülesandeks edastada täitedokumetatsiooni aktid allkirjastamiseks Y. P.ile, leppis kokku vertikaalse transpordi tagamises teistele töövõtjatele, protokollist ei nähtu, et E. S. oleks teinud avaldusi või saanud ülesandeid;
18.5.e-kirjavahetuse septembrist 2017 (kd II, lk 98-98p), millest nähtuvalt D. A. suhtles JL Projekt OÜ-ga seina tehtavate avade asukohtade osas;
18.6.D. A.i 27.05.2018 e-kirja kostjale koos lisadega (kd II, lk 99, tõlge lk 100, lisad lk 101-104), millest nähtuvalt D. A. on edastanud järgmise nädala töötajate nimekirja ja
tööde plaani, töötajate nimekirjas on nii D. A. kui E. S., töödeplaani koostajaks on märgitud E. S., selle on allkirjastanud D. A.;
18.7.D. A.i 23.08.2017 e-kirja koos lisaga (kd III, lk 92-93), kus D. A. juhib tähelepanu varisemisohule;
18.8.D. A.i 04.09.2017 e-kirja koos lisaga (kd III, lk 94-95), mis puudutab sissesõidu korraldamist objektile;
18.9.e-kirjavahetuse septembrist 2017 (kd III, lk 96-97), millest nähtuvalt D. A. suhtles Liisbet Invest OÜ-ga trepikoja elementide tarnimiseks Kalevi Panoraami objektile;
18.10.e-kirjavahetuse septembrist 2017 (kd III, lk 98-99p), millest nähtuvalt on D. A. selgitanud kuidas toimub tulevikus moodustatavate avade hüdroisoleerimine; 18.11. ekirjavahetuse septembrist-oktoobrist 2017 (kd III, lk 100), millest nähtuvalt on D. A. suhelnud JL Projekt OÜ-ga parkla kallete teemal ning teinud ettepaneku kõrgusmärkide määramise kohta;
18.12.e-kirjad novembrist 2017 (kd III, lk 101), millest nähtuvalt on D. A. küsinud JL Projekt OÜ-lt -1 korruse seinte hüdroisoleerimise kohta, kas mahuti seintele on ette nähtud mingi hüdra lahendus või kas seinu on vaja valada vettpidavate lisanditega;
18.13.e-kirja detsembrist 2017 (kd III, lk 102), millest nähtuvalt on D. A. suhelnud teiste alltöövõtjatega hüdroisolatsioonitööde teemal;
18.14.e-kirjavahetuse jaanuarist 2018 (kd III, lk 103-103p), millest nähtuvalt on D. A. suhelnud JL Projekt OÜ-ga küsimuses, kas on vaja rõdude otstes teha eeltõus;
18.15.e-kirjavahetuse veebruarist 2018 (kd III, lk 104-104p), millest nähtuvalt on D. A. korraldanud liftide tarnimist;
18.16.e-kirja märtsist 2018 koos lisaga (kd III, lk 105-106), millega D. A. on saatnud kostjale betoonitööde korrigeeritud graafiku;
18.17.e-kirjavahetuse aprillist 2018 (kd III, lk 107-107p), milles D. A. suhtleb AVEN Metallitööd OÜ-ga terase tarnimise teemal;
18.18.e-kirjavahetuse maist 2018 (kd III, lk 108-108p), milles D. A. palub täiendada protokolli märkustega tööfrontide puudumisest;
18.19.e-kirjavahetuse juunist 2018 (kd III, lk 109-109p), milles D. A. soovib JL Projekt OÜ kooskõlastust -2 korruse põranda konstruktsioonile;
18.20.02.05.2018 töömaa koosoleku protokolli 2018-2 (kd III, lk 110-112p), millest nähtuvalt toimus 02.05.2018 ehitusobjektil töökoosolek, kus osales D. A. ning E. S. ei osalenud;
18.21.08.05.2018 töömaa koosoleku protokolli 2018-3 (kd III, lk 113-116), millest nähtuvalt toimus 08.05.2018 ehitusobjektil töökoosolek, kus osales D. A. ning E. S. ei osalenud;
18.22.15.05.2018 töömaa koosoleku protokolli 2018-4 (kd III, lk 117-119p), millest nähtuvalt toimus 08.05.2018 ehitusobjektil töökoosolek, kus osales D. A. ning E. S. ei osalenud.
19.Kohus nõustub kostjaga, et kõik hageja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased. Viidatud hageja tõenditest 18.8, 18.9, 18.13, 18.15 ja 18.17 nähtuv suhtlus ei kujuta endast kohtu hinnangul betoonitööde tegemist, kontrollimist ega juhtimist. Kohus ei nõustu kostjaga, et tõendeid 18.20-18.22 ei saa lugeda koosoleku protokollideks, sest need on allkirjastamata. Ainuüksi asjaolu, et protokollid on allkirjastamata, ei muuda neid ilmselt ebausaldusväärseteks. Protokollidest nähtuv, et D. A. osales 2018.a. mais toimunud koosolekutel, ei ole vastuolus teiste esitatud tõenditega. Nii nähtub D. A.i osalemine varasematel koosolekutel ka hageja tõenditest 18.1-18.4, millised protokollid on allkirjastatud. Samuti viitab koosolekul osalemisele protokolli parandamise taotlus (tõend 18.18). Nähtuvalt kõikidest viidatud protokollidest on D. A. osalenud koosolekutel, kus arutati tööde teostamisega seonduvaid sisulisi küsimusi. E-kirjades, mis puudutavad avade asukohti, hüdroisoleerimist ja kasutatavaid materjale (tõendid 18.5, 18.10, 18.19) on D. A. esitanud tehnilisi seisukohti. Töötajate nimekirjade ja tööplaanide kinnitamine (tõendid 18.6 ja 18.16)
viitab tööde juhtimisele ja korraldamisele. Tõendi 18.6 lisaks olevas nimekirjas, mis on palutud edastada valveteenuse osutajale, on mh töötajana märgitud D. A. koos tema auto andmetega. Nimetatu on kooskõlas tunnistajate ütlustega, mille kohaselt D. A. viibis pidevalt objektil. Tähelepanu juhtimine varisemisohule, võimalikule vajadusele valada seinu vettpidavate lisanditega või teha rõdude otstesse eeltõus, samuti ettepaneku tegemine kõrgusmärkide määramise kohta (tõendid 18.7, 18.11, 18.12, 18.14) kujutavad endast kohtu hinnangul järelevalve teostamist tehtavate tööde üle. Kostja väide, et D. A. sai oma teabe E. S.ilt, kuna osadest e-kirjadest nähtub, et need on edastatud E. S.i poolt, ei seondu sellega, kas D. A. võttis vastu otsuseid tööde juhtimiseks ja kontrollimiseks iseseisvalt. E. S.i ütluste kohaselt sai tema juhiseid D. A.ilt, mitte vastupidi.
20.Kohus leiab, et kostja esitatud e-kirjavahetus novembrist 2018 Tallinna Linnaehituse AS-iga ei võimalda tuvastada, et ehitustegevuse tegelikuks juhtijaks ja kontrollijaks oli E. S.. Tallinna Linnaehituse AS-i e-kirjas märgitu on vastuolus eelpool nimetatud dokumentaalsete tõenditega ning ka kummagi tunnistaja ütlustega. Nii tunnistaja E. S., kes oli objektil hageja töötaja, kui tunnistaja A. G., kes tegutses objektil kostja alluvuses, kinnitavad, et betoonitöid korraldas ja juhtis D. A.. Tallinna Linnaehituse AS-i e-kirjas ei ole märgitud, mis annab alust väiteks, et korraldaja ja juhtija oli E. S., mistõttu ei ole ekirjas esitatud väide sisuliselt kontrollitav.
21.Kostja esitatud tõend, et 03.07.2018 täitedokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastas E. S. on kooskõlas tunnistaja E. S.i ütlustega, et tema allkirjastas ehitustööde dokumentatsiooni tööde käigus jooksvalt. Nimetatu ei võimalda aga kohtu hinnangul teha kostja soovitud järeldust, et tööde eest võttis vastutuse üksnes E. S.. Dokumentatsioon on allkirjastatud hageja nimel. 15.06.2020 kohtuistungi protokolli kohaselt pooled ei vaidle, et esialgselt allkirjastas dokumendid E. S., D. A. allkirjastas dokumendid hiljem. Käesolevaks ajaks on D. A. ehitustööde dokumentatsiooni allkirjastanud.
22.Kohus tuvastab tunnistajate ütluste ning viidatud dokumentaalsete tõendite alusel, et D. A. juhtis ja kontrollis lepingujärgsete betoonitööde teostamist Kalevi Panorama objektil. Kohus asub seisukohale, et tööde eest vastutavaks pädevaks isikuks EhS § 21 lg 1 p 1 tähenduses oli D. A.. Kohus märgib täiendavalt, et ka pooled ise on pädeva isikuna käsitlenud D. A.it. Nii on kostja oma 25.07.2018 pädevuse tõendamise nõudekirjas (kd I, lk 57) seadnud kahtluse alla D. A.i pädevuse. Ei kostja nõudekirjas ega hageja vastuses sellele E. S.i mainitud ei ole. Kuna kohus asub seisukohale, et pädevaks isikuks oli D. A., ei oma tähendust kostja esitatud tõend E. S.i pädevuse puudumise kohta (kd II, lk 13; sama kd II, lk 52) ega hageja esitatud tõend E. S.i pädevuse omandamise kohta (kd II, lk 113).
23.Pooled vaidlevad, kas D. A.il oli piisav kvalifikatsioon EhS § 21 lg 1 p 1 tähenduses, et vastutada lepingujärgsete betoonitööde tegemise eest.
24.EhS § 24 lg 1 kohaselt käesolevas paragrahvis nimetatud juhul võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. EhS § 24 lg 2 p 1 järgi pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel. Vaidlus puudub, et asjassepuutuvad ehitised olid ehitusloakohustuslikud. EhS § 24 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusalade täpsema jagunemise ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 16 lg 1 p 3 kohaselt isik, kes võis enne ehitusseadustiku jõustumist tegutseda ehitusalal ja kelle oskuste ja teadmiste kohta esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid, võib jätkata oma majandus- ja kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni 2018. aasta 30. juunini ehituse tegevusalal.
25.Pädeva isiku nõue on kehtestatud ehitusseadustikuga, varasemalt kehtinud ehitusseaduse § 41 järgi oli ettevõtjal lubatud tegutseda ehitusalal, kui tal on õigussuhe § 47 nimetatud vastutava spetsialistiga. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja (kd III, lk 1-91, seletuskirja lk 41) kohaselt on tegemist erineva sisuga mõistetega. Kohustus järgida EhS § 24 märgitud kvalifikatsiooninõudeid tekkis seega alates 01.07.2018. EhS § 24 lg 4 alusel kehtestatud määruse, so ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ § 1 lg 1 järgi määruse §-des 2–9 nimetatud juhtudel määratakse isiku kvalifikatsiooni ulatus kindlaks kutse andmise aluseks olnud kutsestandardi alusel.
26.Kohtule on esitatud tõendina kutsetunnistus 129352, mille kohaselt oli D. A.il alates 16.02.2018 kutse „ehitusjuht, tase 6“, kehtivus kuni 15.02.2023. Kostja on seisukohal, et see kvalifikatsioon ei ole piisav, pädeval isikul pidanuks olema kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“.
27.Kohus tuvastab põhiprojekti jooniselt (kd II, lk 112), et ehitatavate hoonete kõrgus oli 44,45m. Nähtuvalt 17.11.2015 kehtestatud kutsestandardist „ehitusjuht, tase 6“ (kd I, lk 142-149p) vastab kutsekirjeldusele üldehituslik ehitamine hoonete osas, mis on maapinnast kuni 30m kõrged ja kuni 5m sügavad. 03.04.2018 on kehtestatud kutsestandard „ehitusjuht, tase 6“ uues sõnastuses (kd I, lk 150-158), mille kohaselt vastab kutsekirjeldusele üldehituslik ehitamine hoonete osas, mis on maapinnast kuni 45m kõrged ja kuni 8m sügavad.
28.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt D. A. ei olnud pädev juhtima betoonitöid, kuna ajal, kui D. A.ile omistati kutse „ehitusjuht, tase 6“, oli kutsestandardi sisuks kuni 30meetriste hoonete ehitamine. Nähtuvalt väljavõtetest SA Kutsekoda kodulehelt oli kutsestandardi muutmise eesmärk viia tekst vastavusse viidatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 seletuskirja lisas 1 märgitud kokkuleppeliste pädevuse piirangutega (kd I, lk 159), kutse andmise korda ja eelduseid seejuures ei muudetud (kd I, lk 160). Kohus leiab, et kuivõrd D. A.il oli 01.07.2018 seisuga kutse „ehitusjuht, tase 6“ ning sel ajal kehtinud kutsestandard lubas „ehitusjuht, tase 6“ kutsega ehitada kuni 45-meetriseid hooneid, oli D. A.il juulis 2018 EhS § 24 lg 1 ja lg 4 järgi nõutav pädevus. Ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjon on asunud seisukohale, et D. A.i pädevus vastas 03.04.2018 kehtestatud kutsestandardis toodud pädevusele (kd I, lk 161). Kostja väide, et D. A.ile on omistatud kutse valesti ebaõigete andmete alusel, ei ole asjakohane. EhS § 24 lg 1 alusel tõendab kvalifikatsiooni kutseseaduse kohane kutse. Kostja ei ole väitnud, et D. A.ilt oleks kutse ära võetud. Kohus ei hinda hageja tõendeid, mis on esitatud tõendamaks, milliseid andmeid D. A. kutse saamiseks esitas (kd II, lk 105-109).
29.Kohus leiab, et kuna D. A.i pädevus vastas EhS § 24 lg 1 ja lg 4 nõuetele, oli D. A.il kvalifikatsioon EhS § 21 lg 1 p 1 tähenduses piisav, et vastutada lepingujärgsete betoonitööde tegemise eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei rikkunud lepingu p 2.29 sätestatud kohustust kasutada töö teostamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu. Kuna nimetatud kohustust rikutud ei ole, ei saanud hageja lepingut rikkuda ka ebaõigelt kinnitades, et tal on olemas lepingu täitmiseks vajalik pädevus ja kvalifikatsioon või jättes kvalifitseerimata tööjõu kasutamisest teavitamata. Nähtuvalt kostja 25.07.2018 nõudekirjast pädevuse tõendamiseks oli kostja teadlik, et D. A.il on kutse „ehitusjuht, tase 6“, kostjale nähtus see MTR-i andmetest kutsetunnistuse kohta. Seega ei saa hageja olla lepingut rikkunud ka kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamata jätmisega.
30.Kohus asub seisukohale, et kostjal puudus 27.07.2018 õigus töövõtulepingust taganeda, sest hageja ei olnud lepingut rikkunud. Kohus ei nõustu aga hagejaga, et seetõttu tuleb lugeda, et kostja 27.07.2018 tahteavaldus oli õigusliku toimeta. 27.07.2018 avalduses avaldas kostja soovi leping lõpetada ja vaidlus puudub, et hilisemalt hageja töid enam ei teostanud, kostja
hagejat objektile ei lubanud. Sellistel asjaoludel on kostja 27.07.2018 avaldus käsitletav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 tähenduses. Tulenevalt VÕS § 655 lg 1 lausest 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kohus tuvastab, et töövõtuleping lõppes 27.07.2018 kostjapoolse ülesütlemisega.
31.Vaidlus puudub, et tööd peatati 16.07.2018 kostja teate (kd I, lk 51) alusel seoses TLPA ettekirjutusega. Nähtuvalt TLPA ettekirjutusest (kd II, lk 54-56; sama kd IV, lk 67-69) andis TLPA korralduse kõigi kinnistul toimuvate ehitustööde peatamiseks, kuna kostja ei olnud esitanud ehitusprojekti kohta nõuetekohast ehitusprojekti ekspertiisi vastavalt TLPA 30.06.2018 märgukirjas nõutule. Kohus tuvastab ettekirjutuse alusel, et seisaku töödes põhjustas kostja. Sellest tulenevalt tekkis hagejal alates 16.07.2018 leppetrahvi nõudmise õigus vastavalt lepingu p 2.34.3.
32.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei teatanud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (kd I, lk 55-55p, tõlge lk 56-56p; sama kd IV, lk 74-74p) teatas hageja leppetrahvi nõudmise kavatsusest 23.07.2018, so nädal pärast leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimist. Hageja viitas uuesti leppetrahvi nõudmise kavatsusele 01.08.2018 (kd I, lk 73, tõlge lk 75), 20.08.2018 (kd I, lk 84-86) ja esitas leppetrahvi nõude 27.08.2018 (kd I, lk 99-99p). Seega ei saanud kostjal tekkida põhjendatud ootust, et leppetrahvi nõuet ei esitata.
33.VÕS § 160 kohaselt kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. VÕS § 103 lg 2 I lause kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Nähtuvalt TLPA ettekirjutusest ei põhjustanud tööde peatamist mitte vääramatu jõud, vaid asjaolu, et kostja jättis nõuetekohase ehitusprojekti ekspertiisi tähtaegselt TLPA-le esitamata. Kostja väljatoodu ei võimalda teha ka järeldust, et leppetrahv oli kokku lepitud üksnes kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
34.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 195 lg 2 saab leppetrahvi nõuda kuni ülesütlemiseni, ülesütlemisega lõpeb ka leppetrahvi tasumise kohustus.
35.Lepingu p 2.34.3 järgi on töövõtjal lepingujärgse töö tegemise käigus õigus nõuda kompensatsiooni tellija poolt tingitud iga seisatud tööpäeva eest 0,1% päevas lepingulisest kogumaksumusest. Lepingu kogumaksumus oli lepingu täienduse nr 3 järgi 4 691 550 eurot, millest 0,1% on 4 691,55 eurot. Vaidlus puudub, et tööpäevad olid ka laupäevad. Perioodil 16.07.2018-27.07.2018 oli 11 tööpäeva. Leppetrahvi põhjendatud ulatuseks kujuneb seega 51 607,05 eurot (4 691,55 x 11).
36.Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, miks tuleks leppetrahvi ulatust käesoleval juhul pidada ebamõistlikuks. Leppetrahv moodustab 1,1% lepingu kogumaksumusest. Asjaolu, et pooled on piiranud p 8.6 ja 8.7 sätestatud leppetrahve 17 500 euroga, ei tähenda, et p 2.34.3 alusel nõutav hüvitis saaks olla mõistlik üksnes samasuguses ulatuses. Pooltel oli võimalik lepingus kokku leppida ka p 2.34.3
sätestatud nõude piiramises, kuid pooled on otsustanud seda mitte teha. Kohus leiab, et võttes arvesse lepingu hinda ei ole leppetrahv summas 51 607,05 eurot ebamõistlikult suur.
37.Kohus rahuldab hageja nõude leppetrahvi väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 51 607,05 eurot.
38.Hageja nõuab kostjalt ka 245 397,60 euro lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu väljamõistmist. VÕS § 655 lg 1 II lause kohaselt kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
39.Nähtuvalt teostatud tööde aktist 25 (kd I, lk 32; tõlge lk 34-34p; sama kd IV, lk 77-81) oli 15.07.2018 seisuga teostamata lepingujärgseid töid 549 665 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Hageja väljatoodu kohaselt hoidis ta seoses ülesütlemisega kokku 345 167 eurot (kulu betoonisegule 73 472 eurot, armatuurile 52 345 eurot, raketisele 14 256 eurot, tõstetehnikale 10 966 eurot, tööjõule 102 392 eurot, transpordile 1 535 eurot, geodeesiale 2 193 eurot, trappide tarnele 360 eurot, kivivilla tarnele 862 eurot, muud kulud 4 935 eurot, alltöövõtjale Aali Betoon OÜ tasumata tasud 81 850 eurot). Kostja märkis 03.06.2019 eelistungil, et vaidleb vastu mh hageja poolt kokku hoitud kulude ulatusele. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada vastavasisulised väited ja tõendid. Kostja ei ole välja toonud, milline oli hageja poolt kokku hoitud kulude ulatus kostja käsitluse järgi ega esitanud ka selle asjaolu kohta tõendeid.
40.Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid lepinguga reguleerinud tellija ülesütlemisõigust. Punkt 8.5 puudutab tellija õigust lepingust taganeda töövõtjapoolse rikkumise korral.
41.Kohus rahuldab VÕS § 655 lg 1 II lause alusel hageja nõude mõista kostjalt välja 245 397,60 eurot (teostamata tööd 549 665 - kokkuhoitud 345 167 = 204 498 + km 40 899,6).
42.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot. VÕS § 195 lg 2 II lause järgi lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
43.Nähtuvalt 06.06.2018 sõlmitud lisakokkuleppest nr 5 (kd I, lk 37-38p) on pooled kokku leppinud, et lõplik lepingu alusel teostatav makse moodustab 3% lepingu kogumaksumusest. Lõppmakse summa saavutamiseks peetakse igast töövõtja poolt pärast 01.06.2018 esitatud arvest kinni 15% (ent mitte rohkem kui 3% lepingu lõplikust kogumaksumusest). Kinnipidamine kajastatakse töövõtja arvel. Viimasel tööde eest esitataval arvel peab töövõtja kajastama kinnipeetud vahendid summas, mis tagab deponeeritud vahendite moodustumise kuni käesolevas punktis sätestatud vahendite maht on täielikult saavutatud. Nimetatud lõplik makse makstakse töövõtjale välja 7 kalendripäeva jooksul alates tööde lõplikust üleandmisest koos ehitusseadustikust tuleneva tehnilise ja teostusdokumentatsiooniga ning kasutajale tööde kasutamise osas koolituse korraldamist. Lõplik makse loetakse tasumisele kuuluvaks ja 7päevast tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil töövõtja on esitanud lepingus sätestatud garantiiperioodi tagatise. Selliselt kinnipeetavatelt summadelt intressi ei arvestata.
44.Kohtule on esitatud arved 06-01, 06-02, 06-03, 07-01, 07-02, 07-03 (kd I, lk 39-50), millest nähtuvalt on tellija pidanud viidatud kokkuleppe alusel kinni kokku 64 228 eurot ilma käibemaksuta (12 382 + 12 782 + 8 285 + 15 403 + 7 655 + 7 721), so 77 073,60 eurot koos käibemaksuga.
45.Lepingu p 7.2 ja 7.3 kohaselt annab töövõtja tellijale panga garantiikirja tellija kasuks märkega „first demand“ garantiiaegse tagatise 3% ulatuses lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Nimetatud tagatis antakse kogu garantiiperioodiks. Garantiikiri tuleb töövõtja poolt tellijale üle anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kui töövõtja rikub pangagarantii esitamise kohustust, on tellijal õigus keelduda oma maksekohustuste täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni.
46.Kostja keeldub hagejale tasu maksmisest lepingu p 7.3 alusel, kuna hageja ei ole esitanud p 7.2 kokkulepitud panga garantiikirja. Pooled vaidlevad, kas hageja kohustus garantiiaja tagatise andmiseks on lepingu ülesütlemisega lõppenud.
47.Tulenevalt lepingu p 7.3 tuli töövõtjal panga garantiikiri tellijale anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kohus leiab, et kuna leping öeldi üles enne kõigi tööde valmimist ja lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist, ei olnud garantiikirja andmise kohustus lepingu ülesütlemise ajal muutunud sissenõutavaks ning garantiikirja andmise kohustus on VÕS § 195 lg 2 esimese lause alusel seetõttu lepingu ülesütlemisega lõppenud. Kuna hageja garantiikirja andmise kohustus on lõppenud, on lõppenud ka kostja õigus keelduda oma maksekohustuste täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni.
48.Lisakokkuleppe 5 kohaselt loeti lõplik makse (tööde eest) tasumisele kuuluvaks 7 päeva möödumisel kuupäevast, mil töövõtja on esitanud lepingus sätestatud garantiiperioodi tagatise. Kokkuleppe järgi kinnipeetav summa tagas seega garantiikirja andmise kohustuse täitmist. Kuna garantiikirja andmise kohustus lõppes, lõppes VÕS § 195 lg 2 esimese lause alusel ka kokkulepe vastava kohustuse tagamise osas. Tehtud tööde eest kokkulepitud tasu maksmise nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 II lause alusel.
49.Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot.
50.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis tagastamata vara eest 34 391,25 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
51.Hagi kohaselt ei lubanud kostja hagejat pärast lepingu lõpetamist enam ehitusplatsile, kuhu jäi maha hagejale ja kolmandatele isikutele kuuluv vara, mida hageja kasutas kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Kostja jättis hagejale tagastamata 17 PEP-20 tüüpi raketise posti, mida hageja rentis AS-ilt Peri. Kuna kostja poste ei tagastanud, pidi hageja AS-ile Peri hüvitama nende väärtuse 1 413,72 eurot. Hageja omandas kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks mh 1 537,5 m2 vineeri maksumusega 15 222,48 eurot ja piirded maksumusega 17 755,05 eurot, mida soovis kasutada ka oma järgnevates projektides. Kostja hagejale vineeri ja piirdeid tagasi ei andnud. Kostja on seisukohal, et hagejale on kõik raketise postid tagastatud, mis ta objektile jättis, vineer ja piirded pidid lepingu järgi jääma kostjale.
52.AÕS (asjaõigusseadus) § 45 lg 1 kohaselt valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Vaidlus puudub, et pärast lepingu lõpetamist kostja hagejat enam objektile ei lubanud. Seetõttu kaotas hageja objektil olnud vara valduse. Nähtuvalt 30.08.2018 nõudekirjast (kd I, lk 101) on hageja nõudnud kostjalt mh ehitusplatsile jäänud 153 raketise posti tagastamist, mis kuuluvad Peri AS-ile. Nõudekirjas ei ole eristatud, millist tüüpi postide tagastamist hageja nõuab. Pooled vaidlevad, kui palju poste hageja platsile tõi.
53.Hageja on esitanud Peri AS-iga sõlmitud rendilepingud (kd III, lk 168-173p). Kõigile lepingutele on märgitud, et materjalid on renditud objekti jaoks, mis asub Võistluse 6, Tallinn. Nähtuvalt lepingutest rentis hageja objekti jaoks kokku 1 719 PEP-20 tüüpi posti. Kohus leiab, et lepingutega on tõendatud, et hageja tõi 1 719 posti objektile, kuna lepingutel on märgitud, et postid renditi selle objekti jaoks.
54.Kohtule esitatud e-kirjavahetuse (kd III, lk 122-127, sh arvestus lk 126) kohaselt avaldas Peri AS, et temale oli Võistluse 6 objektile väljastatud PEP-20 postidest 21.09.2018 seisuga tagastatud 1598 ja tagastamata 121 posti. PEP-ERGO tüüpi postidest oli tagastamata 32. Kohtule on esitatud 22.01.2019 vara üleandmise-vastuvõtmise akt (kd II, lk 148), milles on märgitud, et kostja andis 22.01.2019 hagejale üle 136 raketise posti, postide tüüpe eristatud ei ole. Pooled ei vaidle, et PEP-ERGO tüüpi postid on kostja hagejale tagastanud. Seda tüüpi poste oli Peri AS arvestuse kohaselt tagastamata 32. Seega tagastati PEP-20 poste 22.01.2019 kokku 104 tükki (136 - 32). Kohus tuvastab Peri AS arvestuse ja 22.01.2019 akti alusel, et kostja jättis hagejale tagastamata 17 objektile toodud PEP-20 tüüpi posti (121 - 104).
55.VÕS § 115 lg 2 II lause kohaselt kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
56.Kuna kostja tagastas hagejale 22.01.2019 objektile jäänud vara, kuid 17 posti selle hulgas ei olnud, ei olnud hagejal võimalik poste Peri AS-ile tagastada. Kohtule on esitatud Peri AS arve 990415 hagejale 17 PEP-20 tüüpi posti väärtuse hüvitamiseks summas 1 413,72 eurot (kd II, lk 149), mille hageja on 08.02.2019 tasunud (kd II, lk 150). Kuna hageja on täitnud Peri AS nõude postide väärtuse hüvitamiseks, on hageja kaotanud huvi nõuda kostjalt postide tagastamist. Kohus asub seisukohale, et kostja tekitas hagejale 17 posti tagastamata jätmisega kahju 1 413,72 eurot.
57.AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja väljatoodu kohaselt ostis ta lepingu täitmiseks 3 912,5 m2 vineeri, mille tõendamiseks on esitanud DOKA Eesti OÜ arved (kd III, lk 174-181; osal sama kd I, lk 115120 koos fotodega vineeri ladustamise kohta objektil). Kostja väitel oli vineer kulumaterjal, mis lõigati tükkideks ja tarvitati tööde käigus ära, osa kasutusest välja langenud materjali viis hageja ka minema. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud 03.08.2018 ehituskoosoleku protokolli (kd III, lk 159-159p), protokollitu kohaselt on objektil vineeri tükke, ja foto ehitisest (kd III, lk 161), millelt nähtuvad vineeritükid. Kostja on esitanud ka 22. nädala logistika plaani (kd II, lk 41; sama kd III, lk 157), millest nähtuvalt on hageja objektilt ära vedanud vineeri. Hageja on välja toonud, et logistika plaani ei realiseeritud, kuid samas hageja ei vaidle, et kogu ostetud kogus, so 3 912,5 m2 vineeri ei jäänud objektile. Hageja on välja toonud, et nõuab vaid selle osa vineeri maksumuse hüvitamist, mida ta ei kasutanud kas üldse või kasutas vähesel määral ning mida ta seetõttu oleks saanud järgmistel objektidel kasutada.
58.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milleses koguses vineeri jäi ehitusobjektile. Hageja hinnangul jäi objektile vähemalt 1 537,5 m2 vineeri, millist asjaolu on hageja soovinud tõendada fotodega (kd I, lk 117-120). Kohus leiab, et fotodelt ei ole võimalik tuvastada, mitu m2 vineeri on nendel kujutatud. Kuna hageja võimaliku kahju hüvitamise nõude ulatus seoses vineeriga on tõendamata, ei analüüsi kohus täiendavalt nimetatud nõude eelduseid.
59.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist ka seoses piirete tagastamata jätmisega. Hageja on välja toonud, et ostis kostja objektil piiretena kasutamiseks puitu, mille eest tasus kokku 17 755,05 eurot. Kohus tuvastab Puumarket AS arvete alusel (kd I, lk 124-130), et hageja on ostnud 17 755,05 euro väärtuses puitu (arvetel kajastatud summad liidetuna ilma käibemaksu ja veoteenuseta). Kohus leiab, et arvetega on tõendatud ka, et puit osteti kostja ehitusel kasutamiseks, kuna kõikidel arvetel on märgitud veoteenus Võistluse 6 aadressile.
60.Kostja on seisukohal, et piirded pidid lepingu järgi jääma kostjale. Kostja on viidanud lepingu p 2.19.11, mille kohaselt töövõttu kuuluvad mh kõik töövõtu tööde teostamiseks vajalikud abimaterjalid. Kostja on viidanud, et kokkulepitud hinna sisse kuulus vajalike ajutiste piirete paigaldamine. Piirded on vajalikud ohutuse tagamiseks kuni korruste seinad on valmis.
61.Hageja on nõudnud kostjalt piirete tagastamist AÕS § 80 lg 1 alusel. Nähtuvalt Puumarket AS arvetest oli puidu ostjaks hageja. Vaidlus puudub, et puidust ehitatud piirded olid ajutised rajatised ohutuse tagamiseks ehitusel ning neid ei ühendatud püsivalt ehitatavate hoonetega. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud piirete omandiõiguse üleminekus hagejalt kostjale. Asjaolu, et hageja on kohustunud kokkulepitud tasu eest mh abimaterjalide ostmiseks, ei puuduta abimaterjalide omandiõigust. Ka kokkuleppe ajutiste piirete paigaldamiseks kohustamiseks ei ole samastatav kokkuleppega nende piirete omandiõiguse üleandmiseks. Kohus leiab, et kuna omandiõiguse üleandmises kokku lepitud ei ole, on piirete omanikuks jätkuvalt hageja ning kostja õiguslik alus piirete valdamiseks on lõppenud töövõtulepingu lõppemisega.
62.Nähtuvalt 30.08.2018 nõudekirjast (kd I, lk 101) on hageja nõudnud kostjalt mh piirete tagastamist. Hagi kohaselt ei ole hagejal enam huvi piirete tagasi saamise suhtes, sest kuna kostja piirdeid ei tagastanud, pidi hageja need asendama. Kostja ei ole nimetatud käsitlusele vastuväiteid esitanud.
63.Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis tagastamata vara eest osaliselt ning mõistab kostjalt VÕS § 115 lg 2 alusel hageja kasuks välja 19 168,77 eurot (1 413,72 + 17 755,05).
64.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja 6 369,85 eurot kasutuseelise hüvitisena seoses tagastamata varaga. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
65.Vaidlus puudub, et kostja tagastas hagejale 22.01.2019 järgmise ehitusplatsile jäänud vara: 3 ehitussoojakut, 153 raketise posti, 6 raami, betoneerimismahuti. Hageja nõuab kostjalt nimetatud esemete valduse rikkumisega saadud kasutuseelise hüvitamist perioodi 31.08.2018 kuni 22.01.2019 eest. Kostja on seisukohal, et tal oli õigus vara kinni pidada, kuna hageja oli objektilt ära viinud ehitusdokumentatsiooni. Hageja andis dokumentatsiooni üle alles 22.01.2019 (kd II, lk 114-114p).
66.VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
67.Kohus leiab, et hageja nõue asja väljaandmiseks valduse või omandiõiguse alusel tuleneb seadusest. Seega puuduvad lepingust tulenevad vastastikused kohustused, mis on VÕS § 111 lg 1 kohaldamise eelduseks. Asjade väljaandmisest keeldumine ei seondu ka dokumentatsiooni üleandmise nõude tagamisega, mistõttu ei kohaldu ka VÕS § 110 lg 1. Kohus asub seisukohale, et kostjal puudus õigus keelduda hagejale asjade väljaandmisest.
68.Kostja on palunud kohaldada VÕS § 1038, kuid kostja ei ole välja toonud asjaolusid, miks kostja ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustatuse puudumisest. Riigikohus on leidnud, et pahauskne valduse rikkuja peab VÕS § 1038 esimese lause järgi hüvitist maksma sõltumata sellest, kas ta asju kasutas (2-16-6563, p 41). VÕS § 1037 lg 3 I lause järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga.
69.Hageja on esitanud United Capital OÜ 25.10.2018 arve (kd I, lk 105), millest nähtuvalt on ühe soojaku kasutamise tasu 4,67 eurot päevas, millele lisandub mööbel 2,31 eurot päevas, so kokku 6,98 eurot, mis on kolme soojaku kohta 20,94 eurot päevas; Peri AS 06.09.2018 avalduse koos lisadega (kd I, lk 108-113), millest nähtuvalt (lk 108 p) on 153 posti kasutamise tasu 11,79 eurot päevas ning 6 raami kasutamise tasu 1,20 eurot päevas ja Ramirent pakkumise betoneerimismahuti rentimiseks (kd I, lk 123), mille kohaselt on mahuti kasutamise hind 10 eurot päevas.
70.Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja poolt hageja valduse rikkumisega perioodil 31.08.2018 kuni 22.01.2019 saadu väärtus on 6 369,85 eurot ((20,94+11,79+1,2+10) x 145 päeva.
71.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 1037 lg 1 alusel välja hüvitise 6 369,85 eurot.
72.Hageja on esitanud ka nõude mõista kostjalt välja hüvitis 4 682 eurot seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega.
73.VÕS § 1131 lg 2 järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
74.Kohus tuvastab esitatud advokaadibüroo arvete (kd II, lk 152-152p, tõlge kd IV lk 128; kd II, lk 155-155p, tõlge kd IV lk 129) ja maksekorralduste (kd II, lk 153, lk 156) alusel, et hagejal tekkis kulu õigusteenusele seoses kostja vastu nõuete esitamisega kokku 4 935 eurot.
75.Kohus leiab, et asjakohaseks vastuväiteks nõudele ei ole kostja hinnang, et hagejale osutatud õigusteenus ei olnud piisavalt kvaliteetne. Küll võib nõustuda, et tulenevalt VÕS § 128 lg 3 saab kulu hüvitamist nõuda mõistlikus ulatuses. Nähtuvalt arvetest sisaldub neis mh esindaja tasu hinnaga 220 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Käesolevas kohtumenetluses seevastu kasutab hageja lepingulist esindajat, kelle tasu on 160 eurot tund. Kohus leiab, et esindaja tasu samasugune ulatus oli mõistlik ka enne kohtusse pöördumist. Mõistlik kohtueelne
õigusabikulu ei ületa seetõttu kohtu hinnangul 3 776 eurot ((19,3 h x 160 eur) + (5,45 tunnid kokku -0,2-0,75-0,2 toimingud, millega seoses hageja hüvitist ei nõua = 4,3 x 160 eur)). Arvetest ei nähtu kohtule toiminguid, mis oleksid selgelt põhjendamatud või millele märgitud ajakulu oleks ilmselt ülemäärane.
76.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega 3 776 eurot.
77.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis 36 082,89 eurot, so 06.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivis põhinõudelt alates 07.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras.
78.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
79.Hageja on arvestanud viivist 08.09.2018 - 31.10.2018 summalt 256 037,10 eurot (leppetrahv 173 587,35 + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 82 449,75) seadusjärgses määras 3 030,36 eurot. Võttes arvesse, et kohus rahuldas leppetrahvinõude 51 607,05 euro ulatuses, kujuneb viivisenõude põhjendatud ulatuseks 1 586,64 eurot.
80.Hageja on arvestanud viivist 31.10.2018-22.01.2019 summalt 531 759,74 eurot (leppetrahv 173 587,35 + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 245 397,6 + tasu tehtud tööde eest 77 073,6 + kahjuhüvitis seoses tagastamata varaga 32 977,53 + 2 723,66 kasutuseelis 31.08-31.10.18) seadusjärgses määras 9 790,21 eurot. Võttes arvesse, et kohus rahuldas leppetrahvinõude 51 607,05 euro ulatuses ja kahju hüvitamise nõude seoses tagastamata varaga 19 168,77 euro ulatuses, kujuneb viivisenõude põhjendatud ulatuseks 7 290,20 eurot.
81.Hageja on arvestanud viivist 23.01.2019-06.08.2019 summalt 541 501,65 eurot (leppetrahv 173 587,35 + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 245 397,6 + tasu tehtud tööde eest 77 073,6 + kahjuhüvitis seoses tagastamata varaga 34 391,25 + 6 369,85 kasutuseelis + 4 682 õigusabi) seadusjärgses määras 23 262,32 eurot. Võttes arvesse, et kohus rahuldas leppetrahvinõude 51 607,05 euro ulatuses ja kahju hüvitamise nõude seoses tagastamata varaga 19 168,77 euro ulatuses ning seoses õigusabiga 3 776 euro ulatuses, kujuneb viivisenõude põhjendatud ulatuseks 17 329,32 eurot.
82.Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 26 206,16 eurot (1 586,64 + 7 290,20 + 17 329,32) ning viivise alates 07.08.2019 nõuetelt kogusummas 403 392,87 eurot (51 607,05 + 245 397,6 + 77 073,6 + 19 168,77 + 6 369,85 + 3 776) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. TYCOON OÜ hagi
83.Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 140 746,50 eurot. See on 3% summast, mis kostja on tasunud hagejale töövõtulepingu alusel esitatud arvete alusel. Kostja leiab, et tegemist on pangagarantii ulatuses makstud summadega, mille tagastamist on kostjal võimalik VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda. Kostja käsitluse järgi kuna leping lõpetati hagejapoolse lepingurikkumise tõttu, ei saanud kostja keelduda oma maksekohustuse täitmisest, kuna oli arved korrektselt tasunud. Kostja saab hagejalt nõuda panga garantiikirja asemel selle rahalise väärtuse väljamõistmist VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel.
84.Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja käsitluse kohaselt ei ole hageja lepingust tulenenud kohustus garantiiaja tagatise andmiseks lõppenud. Tulenevalt lepingu p 7.2 pidi töövõtja andma tagatiseks panga garantiikirja. Lepingust ega seadusest ei tulene, et tellija võiks nõuda tagatise andmist panga garantii asemel rahas. Asjakohane ei ole ka kostja viide VÕS § 189 lg 2 p 1. Panga garantiikirja andmine ei ole selle olemuse tõttu välistatud. Kohus leiab, et kostja nõue tuleb jätta ainuüksi sel põhjusel rahuldamata. Samuti on kohus asunud seisukohale (otsuse p 47), et garantiikirja andmise kohustus lõppes lepingu ülesütlemisega, kuna nimetatud kohustus ei olnud lepingu lõppemise ajaks muutunud sissenõutavaks.
85.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
86.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejale tasutud arved on 3% ulatuses tasutud alusetult. Kostja on ise välja toonud, et need arved esitas hageja akteeritud tööde eest. Kohustus tasuda enne lepingu ülesütlemist tehtud tööde eest on olemas ega ole ära langenud. Kui ka kostja leiab, et tal oleks olnud õigus arvete tasumisest keelduda, kuni hageja väljastab garantiiaja tagatise, ei ole võimalik juba tasutud arvete tasumisest keelduda tagantjärele.
87.Kohus jätab kostja hagi täies ulatuses rahuldamata.
88.Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähendust poolte erimeelsusi seoses lepingu lõpetamisega kajastav kirjavahetus (kd I, lk 76-77; kd I, lk 78-79p; kd I, lk 82-83; kd I, lk 8898) ega 11.09.18 koosoleku protokoll (kd I, lk 138-140p), teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda osaühing United Capital pakkumine seoses konteineriga (kd I, lk 106-107), foto raamist (kd I, lk 114), arve ja fotod seoses elektrikaablite võrgustikuga (kd I, lk 131-133), prokuratuuri vastus (kd II, lk 39), hageja 25.05.18 avaldus (kd II, lk 4343p), halduskohtu otsus (kd II, lk 46-51), omanikujärelevalve vastus (kd II, lk 57), kirjavahetus seoses läbirääkimistega vara tagastamise üle (kd II, lk 59-60), 06.06.18 memorandum (kd II, lk 78), määruse eelnõu seletuskiri (kd III, lk 141-148p), kuvatõmmised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt (kd III, lk 149-150), maksed hagejale (kd IV, lk 35-37p), tõendid seoses U. P.i ja A. T. pädevusega (kd I, lk 80-81; kd I, lk 163; kd II, lk 110111), kirjavahetus vara tagastamise kohta (kd I, lk 134-137). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
89.TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
90.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
91.Kohus rahuldab hageja hagi osaliselt ning jätab kostja hagi rahuldamata, hagidega seotud menetluskulud ei ole eristatavad. Kohus lähtub menetluskulude proportsiooni arvestamisel hagide liidetud hindadest, so 761 651,17 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata ulatuses, milliste nõuete hind (hagihind 620 904,67 - rahuldatud nõuete hind 461 870,5) on 159 034,17 eurot, so 20,88% hagide liidetud hinnast. Vastuhagi rahuldas kohus 0% ulatuses hagide liidetud hinnast. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 20,88% osas hageja ja 79,12% osas kostja kanda.
92.Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.10.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.