CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu leppetrahvi, saamata jäänud tasu ja viivise väljamõistmise ning kahju ja kasutuseeliste hüvitamise nõuetes ning TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ vastu lepingu alusel saadud 140 746,50 euro tagastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.oktoobri 2020.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
TYCOON OÜ 06.novembri 2020.a apellatsioonkaebus 461 870,46 eurot CONEX OÜ 18.detsembri 2020.a vastuapellatsioonkaebus 140 641,61 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
TYCOON OÜ 06.novembri 2020.a apellatsioonkaebus CONEX OÜ 18.detsembri 2020.a vastuapellatsioonkaebus Hageja (apellant,vastustaja): (hagis TYCOON OÜ vastu ja kostja TYCOON OÜ poolt esitatud hagis): CONEX OÜ (registrikood 11452935, aadress Sõpruse pst 255-84, 13414 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Raiko Lipstok (e-post xxx) ja advokaat Jüri-Karl Leppik (e-post xxx) Kostja (apellant, vastustaja): (CONEX OÜ poolt esitatud hagis ja hageja hagis CONEX OÜ vastu): TYCOON OÜ (registrikood 12605197, aadress Tornimäe 7-137,10145 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post xxx)
1(19)
Istungi toimumise aeg
04.03.2021
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.10.2020 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurolt VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras varem kui alates 28.07.2020 (resolutsiooni p 7), osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise tagastamata vara eest suuremas ulatuses kui 1413,72 eurot ja sellelt arvestatava viivise (resolutsiooni p 8 ja 9) ja osas milles maakohus mõistis kostjalt välja viivise 20 425,45 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 14), samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.TYCOON OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.CONEX OÜ vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.1.Rahuldada CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu osaliselt. 4.2.Välja mõista TYCOON OÜ-lt leppetrahv 51 607,05 eurot CONEX OÜ kasuks. 4.3.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4.2 märgitud põhinõudelt (51 607,05 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 4.4.Välja mõista TYCOON OÜ-lt lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu 245 397,60 eurot CONEX OÜ kasuks. 4.5.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4.4 märgitud põhinõudelt (245 397,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 4.6.Välja mõista TYCOON OÜ-lt tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot CONEX OÜ kasuks. 4.7.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4. 6 märgitud põhinõudelt (77 073,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni. 4.8.Välja mõista TYCOON OÜ-lt kahjuhüvitis tagastamata vara eest 1 413,72 eurot CONEX OÜ kasuks. 4.9.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4.8 märgitud põhinõudelt (1 413,72 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 4.10.Välja mõista TYCOON OÜ-lt hüvitis valduse rikkumisega saadud kasutuseeliste eest 6 369,85 eurot CONEX OÜ kasuks. 4.11.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4.10 märgitud põhinõudelt (6 369,85 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 2(19)
4.12.Välja mõista TYCOON OÜ-lt hüvitis seoses kohtueelsete õigusabikuludega 3 776 eurot CONEX OÜ kasuks. 4.13.Välja mõista TYCOON OÜ-lt CONEX OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4.12 märgitud põhinõudelt (3 776 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 4.14.Välja mõista TYCOON OÜ-lt viivis 20 425,45 eurot CONEX OÜ kasuks. 4.15.Jätta TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ vastu rahuldamata. 4.16.Jätta rahuldamata TYCOON OÜ nõue mõista CONEX OÜ-lt välja 140 746,50 eurot.
5.Maakohtus kantud menetluskulud jätta 75% osas TYCOON OÜ kanda ja 25 % osas CONEX OÜ kanda.
6.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TYCOON OÜ apellatsioonkaebuses 90 % ulatuses TYCOON OÜ kanda ja ülejäänud ulatuses poolte endi kanda ja CONEX OÜ vastuapellatsioonkaebuses jätta poolte menetluskulud CONEX OÜ kanda.
7.Jätta kohtulahendi täitmise tagamiseks jõusse 02.11.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, millise määruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõud on asendatud 30.04.2019 kohtumäärusega, millised abinõud omakorda on osaliselt asendatud 06.10.2020 kohtumäärusega.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. CONEX OÜ hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1.Hageja ja kostja sõlmisid 18.08.2017 töövõtulepingu nr 2017-03-1, mille kohaselt pidi hageja teostama betooni- ja montaažitöid Kalevi Panorama arenduse raames püstitatava kolme tornmaja ehitamisel ning kostja maksma selle eest tasu 3 810 105 eurot, millele lisandub käibemaks. 16.03.2018 sõlmisid pooled lepingu täienduse nr 3, milles lepiti kokku, et lepingu lõppmaksumuseks kõigi lepingujärgsete tööde tegemise eest kokku on 4 691 550 eurot, millele lisandub käibemaks. 06.06.2018 sõlmisid pooled lisakokkuleppe nr 5, millega mh lepiti kokku, et igast hageja poolt pärast 01.06.2018 esitatud arvest peetakse kinni 15%, eesmärgiga tasu osaliselt deponeerida ning maksta välja lõpliku maksena pärast kõigi tööde üleandmist. Kostja tasus hagejale 2018.a. juunis ja juulis esitatud arved 85% ulatuses ning pidas kinni kogusumma 64 228 eurot. 16.07.2018 teatas kostja hagejale, et tööd ehitusobjektil tuleb peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ettekirjutuse tõttu. Hagejale teadaolevalt tuli tööd peatada, kuna kostja ei olnud taganud õigeaegselt ehitustööde teostamiseks vajalike lubade saamist. Hageja ei olnud nõus kostja ettepanekuga leppida kokku tööde ajutises peatamises vääramatu jõu tõttu, hageja teatas kavatsusest nõuda kostjalt leppetrahvi seoses tööseisakuga. 25.07.2018 nõudis kostja hagejalt, et hageja tõendaks oma pädevust betoonkonstruktsioonide ehitamiseks. Hageja vastas
3(19)
kostja nõudmisele 27.07.2018. Kostja teatas 27.07.2018, et loeb lepingu lõpetatuks, kuna hagejal puudub lepingu täitmiseks nõutav kvalifikatsioon. Hageja asus seisukohale, et kostja teade on tagajärjetu, kuna hageja ei olnud lepingut rikkunud või ei olnud rikkunud oluliselt, samuti ei olnud kostja määranud hagejale tähtaega väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja heaks töötas ehitusjuhi tasemele 6 vastavat kutset omav DA. Hageja taotles korduvalt, et kostja kinnitaks lepingu jätkamist, kuid kostja hagejale ligipääsu ehitusobjektile enam ei võimaldanud, mistõttu ei saanud hageja ei töid lõpetada ega ka objektilt ära viia endale ja kolmandatele isikutele kuulunud asju. Kuna kostja tööde jätkamist ei võimaldanud, ütles hageja lepingu 27.08.2018 üles.
2.Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kompensatsiooni iga seisatud tööpäeva eest 0,1% lepingulisest kogumaksumusest päevas. Sisuliselt on tegemist leppetrahvi kokkuleppega, mida hageja nõuab perioodi 16.07.2018-27.08.2018 eest kogusummas 173 587,35 eurot. Kostja poolt tööde peatamise hetkeks oli hageja poolt veel teostamata tööde maksumus 549 665 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses sellega, et need tööd jäid tegemata, hoidis hageja kokku 345 167 eurot ning hagejal on õigus nõuda saamata jäänud tasu summas 245 397,60 eurot (sh käibemaks). Vastavalt 06.06.2018 lisakokkuleppele kinnipeetud summad tuli hagejale tasuda, kui tööd on tehtud ning tehniline ja teostusdokumentatsioon on lõplikult üle antud. Seoses lepingu ülesütlemisega on edasised lepingulised kohustused lõppenud ning hagejal on õigus saada tehtud tööde eest täies ulatuses tasu, so 77 073,60 eurot. Hageja on kostjale 22.01.2019 andnud üle ehitusdokumentatsiooni. Seoses lepingu ülesütlemisega ei ole hagejal enam kohustust anda garantiiaja tagatist. Kostja ei võimaldanud hagejal ehitusplatsilt ära viia kasutatud vineeri ja piirdeid. Hageja oli sunnitatud need asendama, millega seoses tekkis hagejale kahju. Hageja nõudis kostjalt 30.08.2018 ka 3 ehitussoojaku, ehituskonteineri, 153 raketise posti, 6 raami, betoneerimismahuti ning objektisisese elektrikaablite võrgustiku välja andmist. Kostja tagastas nimetatud vara hagejale alles 22.01.2019, välja arvatud 17 raketise posti. Hagejal on õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist perioodil 31.08.2018-22.01.2019 kogusummas 6 369,85 eurot ja kahju hüvitamist seoses tagastamata jäänud vineeri, piirete ja 17 raketise postiga 34 391,25 eurot. Hagejal tekkis kahju seoses kulutustega õigusabile enne kohtusse pöördumist 4 682 eurot.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 541 501,65 eurot, millest: 173 587,35 eurot on leppetrahv; 245 397,60 eurot on lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu; 77 073,60 eurot lepingu täitmise tagatisena maksmata jäänud tasu; 34 391,25 eurot on kahjuhüvitis tagastamata vara eest; 6 369,85 eurot on sissenõutavaks muutunud kasutuseelised hageja vara eest; 4 682 eurot on kohtueelselt hageja poolt kantud õigusabikulude hüvitamise nõue; ja viivise 36 082,89 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 07.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni. TYCOON OÜ seisukohad CONEX OÜ hagile 4.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hagejal oli mh lepingujärgne kohustus kasutada tööde teostamiseks kvalifitseeritud tööjõudu. Kostja andis ehitusjärelevalve teostajale 03.07.2018 töökoosolekul korralduse kontrollida kõigi töövõtjate registreeringuid ja lubade kutsetunnistusi, määrates selleks tähtaja 24.07.2018. Hageja ei esitanud selleks antud tähtaja jooksul vastutava töötaja pädevust tõendavaid dokumente, samuti ei esitanud hageja dokumente täiendava tähtaja jooksul. 27.07.2018 teatas hageja kostjale, et teostamata on veel tööd, mis ei vaja diplomeeritud ehitusinseneri tase 7 kutsepädevust, piisab tasemest 6. Kostja on seisukohal, et sellega teatas hageja, et ta oma kohustust ei täida ning kostjal tekkis õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega määramata. Lepingus oli projektijuhiks ehitusplatsil ning vastutavaks isikuks määratud ES, kellel puudub registreering majandustegevuse registris (MTR) ja mistahes kutsepädevust tõendavad
4(19)
tunnistused. Hagis nimetatud DA ei ole ehitusdokumente allkirjastanud ega töid korraldanud. Hageja poolt lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. Hageja ei ole leppetrahvinõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi nõudmise eeldused ei ole täidetud. Leppetrahvi ei või nõuda, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Leppetrahvi tuleb vähendada mõistliku ulatuseni. Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust teatada kostjale, et hageja määratud ehitusjuhil ES-l puudub nõutav kvalifikatsioon. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kinnipeetud 15% välja maksmist enne, kui kostjale on üle antud garantiiaja tagatis (pangagarantii 3% lepingu hinnast). Kostjal oli õigus keelduda ehitusobjektile jäänud vara välja andmisest, kuni hageja annab üle ehitusdokumentatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, kui palju raketise poste ta objektile tõi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. TYCOON OÜ hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 5.27.07.2018 lõpetas TYCOON OÜ CONEX OÜ-ga (selguse huvides nimetatud otsuses läbivalt vastavalt kostja ja hageja) töövõtulepingu. Lepinguga oli kokku lepitud, et töövõtja annab garantiiaja tagatiseks panga garantiikirja tellija kasuks märkega “first demand” 3% ulatuses lepingu hinnast (4 691 550 eurot ilma käibemaksuta). Garantiikiri tuli üle anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kokku oli lepitud, et kui töövõtja rikub pangagarantii esitamise kohustust, on tellijal õigus keelduda oma maksekohustuse täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni. Hageja garantiikirja ei esitanud. Kuna leping lõpetati hagejapoolse rikkumise tõttu, ei olnud kostjal võimalik keelduda oma maksekohustuste täitmisest, ta oli arved korrektselt tasunud. Samas oli hageja jaoks panga garantiikirja esitamise aeg käes, kuna ta oli enamus lepingujärgseid töid lõpetanud. Kostjal on tulenevalt VÕS § 1028 lg 1 õigus nõuda, et hageja tagastaks kostja poolt hagejale tasutud arvetest pangagarantii ulatuses makstud summad. Lepingu lõppemine ülesütlemise või taganemisega ei vabasta hagejat enda tehtud ehitustöö garantiikohustusest. Panga garantiikiri on olemuselt selline, et seda peaks hageja esmalt pangalt taotlema. Seetõttu saab kohaldada VÕS § 189 lg 2 p 1 ja konventeerida panga garantiikirja nõue selle väljaandmise nõude asemel rahalisse väärtusesse. Hageja ja kostja on akteerinud töid summas 4 141 470,00 eurot, mille eest on kostja hagejale tasunud. Seega on kostjal võimalik nõuda garantiiaegset tagatist kogu lepingust tulenevas ulatuses, so 140 746,50 eurot. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 140 746,50 eurot. CONEX OÜ seisukohad TYCOON OÜ hagile
6.Kostja ei ole välja toonud, et lepingust tuleneks hagejale kohustus garantiikirja andmata jätmisel tasuda tagatis rahas. Sellist kohustust ei tulene ka mujalt kehtivast õigusest. Hagejal ei olnud enne lepingu lõppemist tekkinud garantiikirja andmise kohustust, kuna kõik tööd ei olnud veel lõpetatud ning neid olnud tellijale üle antud. Hageja pidi andma panga garantiikirja enne üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kostja ei ole hagejale midagi üle andnud seoses garantiikohustusega. Isegi kui kostjal oleks õigus nõuda tagatist rahas, peaks ta selle garantiiperioodi lõpus tagastama. Juhul kui kohus peaks pidama nõuet põhjendatuks, tasaarvestab hageja selle oma põhinõudega. Hageja palub jätta kostja hagi täielikult rahuldamata.
Maakohtu otsus 7.Maakohus rahuldas CONEX OÜ hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja leppetrahvi 51 607,05 eurot ja viivise, lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu 245 397,60 eurot ja viivise, tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot ja viivise, kahjuhüvitise tagastamata vara
5(19)
eest 19 168,77 eurot ja viivise, valduse rikkumisega saadud kasutuseelised 6 369, 85 eurot ja viivise, hüvitise seoses kohtueelsete õigusabikuludega 3 776 eurot ja viivise, lisaks viivise 26 206, 16 eurot, kostja hagi hageja vastu jättis maakohus rahuldamata, menetluskulud jättis 79,12 % ulatuses kostja kanda ja 20,88% ulatuses hageja kanda. 8.Kohus tuvastas, et hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 18.08.2017 töövõtulepingu nr 2017-03-1 (kd I, lk 18-28; sama kd IV, lk 7-17; lepingu lisa 2 kd I, lk 29; lepingu lisa 3 koos tõlkega kd III, lk 130-140), mida muutsid 16.03.2018 (täiendus 3 koos tõlkega, kd I, lk 30-31; sama kd IV, lk 18-19) ja 06.06.2018 (täiendus 5 koos tõlkega, kd I, lk 37-38p; sama kd II, lk 80-80p; kd IV, lk 83-83p). Lepingu p 1 kohaselt pidi hageja teostama betooni- ja montaažitööd Kalevi Panoraam ehitustööde raames asukohas Võistluse 6, Tallinn. Lepingu 16.03.2018 muudatuse p 1.1 järgi pidi kostja maksma hagejale tööde eest tasu 4 691 550 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi perioodi 16.07.2018 kuni 27.08.2018 eest. Lepingu 06.06.2018 täienduse kohaselt leppisid pooled kokku, et põhitööde valmimise tähtaeg on 20.07.2018, järeltööde/parandustööde tähtaeg 07.09.2018 ning dokumentatsiooni üleandmise tähtaeg 31.09.2018. Vaidlus puudub, et 16.07.2018 teatas kostja hagejale, et tööd tuleb peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ettekirjutuse tõttu (teade kd I, lk 51; sama kd IV, lk 66) ning tööd samast päevast ka peatati. Kostja tegi 20.07.2018 hagejale ettepaneku leppida kokku ehitustööde ajutises peatamises ning lugeda TLPA ettekirjutus vääramatuks jõuks (kd I, lk 52-54; sama kd IV, lk 70-72), kuid hageja sellega ei nõustunud (kd I, lk 5556p). Kostja tegi 27.07.2018 avalduse lepingu lõpetamiseks seoses hagejapoolse lepingurikkumisega (koos tõlkega kd I, lk 68-72; sama kd IV, lk 23-27). Hageja on seisukohal, et kostja avaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna hageja ei olnud lepingut rikkunud. Kuna kostja tööde teostamist ei võimaldanud, tegi hageja 27.08.2018 omapoolse avalduse lepingu lõpetamiseks (kd I, lk 99-100; sama kd IV, lk 75-75p). Pooled vaidlevad, kumma avaldusega on leping lõppenud. 11.Kohus leiab, et kuna DA pädevus vastas EhS § 24 lg 1 ja lg 4 nõuetele, oli DA-l kvalifikatsioon EhS § 21 lg 1 p 1 tähenduses piisav, et vastutada lepingujärgsete betoonitööde tegemise eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei rikkunud lepingu p 2.29 sätestatud kohustust kasutada töö teostamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu. 12.Kohus asub seisukohale, et kostjal puudus 27.07.2018 õigus töövõtulepingust taganeda, sest hageja ei olnud lepingut rikkunud. Kohus ei nõustu aga hagejaga, et seetõttu tuleb lugeda, et kostja 27.07.2018 tahteavaldus oli õigusliku toimeta. 27.07.2018 avalduses avaldas kostja soovi leping lõpetada ja vaidlus puudub, et hilisemalt hageja töid enam ei teostanud, kostja hagejat objektile ei lubanud. Sellistel asjaoludel on kostja 27.07.2018 avaldus käsitletav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 tähenduses. Tulenevalt VÕS § 655 lg 1 lausest 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kohus tuvastab, et töövõtuleping lõppes 27.07.2018 kostjapoolse ülesütlemisega.
13.Vaidlus puudub, et tööd peatati 16.07.2018 kostja teate (kd I, lk 51) alusel seoses TLPA ettekirjutusega. Nähtuvalt TLPA ettekirjutusest (kd II, lk 54-56; sama kd IV, lk 67-69) andis TLPA korralduse kõigi kinnistul toimuvate ehitustööde peatamiseks, kuna kostja ei olnud esitanud ehitusprojekti kohta nõuetekohast ehitusprojekti ekspertiisi vastavalt TLPA 30.06.2018 märgukirjas nõutule. Kohus tuvastab ettekirjutuse alusel, et seisaku töödes põhjustas kostja. Sellest tulenevalt tekkis hagejal alates 16.07.2018 leppetrahvi nõudmise õigus vastavalt lepingu p 2.34.3.
6(19)
14.Kohus ei nõustu kostjaga, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Nähtuvalt TLPA ettekirjutusest ei põhjustanud tööde peatamist mitte vääramatu jõud, vaid asjaolu, et kostja jättis nõuetekohase ehitusprojekti ekspertiisi tähtaegselt TLPA-le esitamata. Kostja väljatoodu ei võimalda teha ka järeldust, et leppetrahv oli kokku lepitud üksnes kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 15.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei teatanud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (kd I, lk 55-55p, tõlge lk 56-56p; sama kd IV, lk 74-74p) teatas hageja leppetrahvi nõudmise kavatsusest 23.07.2018, so nädal pärast leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimist. Hageja viitas uuesti leppetrahvi nõudmise kavatsusele 01.08.2018 (kd I, lk 73, tõlge lk 75), 20.08.2018 (kd I, lk 84-86) ja esitas leppetrahvi nõude 27.08.2018 (kd I, lk 99-99p). Seega ei saanud kostjal tekkida põhjendatud ootust, et leppetrahvi nõuet ei esitata. 16.Lepingu p 2.34.3 järgi on töövõtjal lepingujärgse töö tegemise käigus õigus nõuda kompensatsiooni tellija poolt tingitud iga seisatud tööpäeva eest 0,1% päevas lepingulisest kogumaksumusest. Lepingu kogumaksumus oli lepingu täienduse nr 3 järgi 4 691 550 eurot, millest 0,1% on 4 691,55 eurot. Vaidlus puudub, et tööpäevad olid ka laupäevad. Perioodil 16.07.2018-27.07.2018 oli 11 tööpäeva. Leppetrahvi põhjendatud ulatuseks kujuneb seega 51 607,05 eurot (4 691,55 x 11).
17.Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Kohus leiab, et võttes arvesse lepingu hinda ei ole leppetrahv summas 51 607,05 eurot ebamõistlikult suur. Kohus rahuldab hageja nõude leppetrahvi väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 51 607,05 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt ka 245 397,60 euro lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu väljamõistmist. VÕS § 655 lg 1 II lause kohaselt kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
19.Nähtuvalt teostatud tööde aktist 25 (kd I, lk 32; tõlge lk 34-34p; sama kd IV, lk 77-81) oli 15.07.2018 seisuga teostamata lepingujärgseid töid 549 665 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Hageja väljatoodu kohaselt hoidis ta seoses ülesütlemisega kokku 345 167 eurot (kulu betoonisegule 73 472 eurot, armatuurile 52 345 eurot, raketisele 14 256 eurot, tõstetehnikale 10 966 eurot, tööjõule 102 392 eurot, transpordile 1 535 eurot, geodeesiale 2 193 eurot, trappide tarnele 360 eurot, kivivilla tarnele 862 eurot, muud kulud 4 935 eurot, alltöövõtjale Aali Betoon OÜ tasumata tasud 81 850 eurot). Kostja märkis 03.06.2019 eelistungil, et vaidleb vastu mh hageja poolt kokku hoitud kulude ulatusele. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada vastavasisulised väited ja tõendid. Kostja ei ole välja toonud, milline oli hageja poolt kokku hoitud kulude ulatus kostja käsitluse järgi ega esitanud ka selle asjaolu kohta tõendeid.
20.Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid lepinguga reguleerinud tellija ülesütlemisõigust. Punkt 8.5 puudutab tellija õigust lepingust taganeda töövõtjapoolse rikkumise korral.
21.Kohus rahuldab VÕS § 655 lg 1 II lause alusel hageja nõude mõista kostjalt välja 245 397,60 eurot (teostamata tööd 549 665 - kokkuhoitud 345 167 = 204 498 + km 40 899,6).
7(19)
22.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot. Nähtuvalt 06.06.2018 sõlmitud lisakokkuleppest nr 5 (kd I, lk 37-38p) on pooled kokku leppinud, et lõplik lepingu alusel teostatav makse moodustab 3% lepingu kogumaksumusest. Lõppmakse summa saavutamiseks peetakse igast töövõtja poolt pärast 01.06.2018 esitatud arvest kinni 15% (ent mitte rohkem kui 3% lepingu lõplikust kogumaksumusest). Kinnipidamine kajastatakse töövõtja arvel. Viimasel tööde eest esitataval arvel peab töövõtja kajastama kinnipeetud vahendid summas, mis tagab deponeeritud vahendite moodustumise kuni käesolevas punktis sätestatud vahendite maht on täielikult saavutatud. Nimetatud lõplik makse makstakse töövõtjale välja 7 kalendripäeva jooksul alates tööde lõplikust üleandmisest koos ehitusseadustikust tuleneva tehnilise ja teostusdokumentatsiooniga ning kasutajale tööde kasutamise osas koolituse korraldamist. Lõplik makse loetakse tasumisele kuuluvaks ja 7päevast tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil töövõtja on esitanud lepingus sätestatud garantiiperioodi tagatise. Selliselt kinnipeetavatelt summadelt intressi ei arvestata. Kohtule on esitatud arved 06-01, 06-02, 06-03, 07-01, 07-02, 07-03 (kd I, lk 39-50), millest nähtuvalt on tellija pidanud viidatud kokkuleppe alusel kinni kokku 64 228 eurot ilma käibemaksuta (12 382 + 12 782 + 8 285 + 15 403 + 7 655 + 7 721), so 77 073,60 eurot koos käibemaksuga.
23.Lepingu p 7.2 ja 7.3 kohaselt annab töövõtja tellijale panga garantiikirja tellija kasuks märkega „first demand“ garantiiaegse tagatise 3% ulatuses lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Nimetatud tagatis antakse kogu garantiiperioodiks. Garantiikiri tuleb töövõtja poolt tellijale üle anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kui töövõtja rikub pangagarantii esitamise kohustust, on tellijal õigus keelduda oma maksekohustuste täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni. Kostja keeldub hagejale tasu maksmisest lepingu p 7.3 alusel, kuna hageja ei ole esitanud p 7.2 kokkulepitud panga garantiikirja. Pooled vaidlevad, kas hageja kohustus garantiiaja tagatise andmiseks on lepingu ülesütlemisega lõppenud. 24.Tulenevalt lepingu p 7.3 tuli töövõtjal panga garantiikiri tellijale anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kohus leiab, et kuna leping öeldi üles enne kõigi tööde valmimist ja lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist, ei olnud garantiikirja andmise kohustus lepingu ülesütlemise ajal muutunud sissenõutavaks ning garantiikirja andmise kohustus on VÕS § 195 lg 2 esimese lause alusel seetõttu lepingu ülesütlemisega lõppenud. Kuna hageja garantiikirja andmise kohustus on lõppenud, on lõppenud ka kostja õigus keelduda oma maksekohustuste täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni. 25.Lisakokkuleppe 5 kohaselt loeti lõplik makse (tööde eest) tasumisele kuuluvaks 7 päeva möödumisel kuupäevast, mil töövõtja on esitanud lepingus sätestatud garantiiperioodi tagatise. Kokkuleppe järgi kinnipeetav summa tagas seega garantiikirja andmise kohustuse täitmist. Kuna garantiikirja andmise kohustus lõppes, lõppes VÕS § 195 lg 2 esimese lause alusel ka kokkulepe vastava kohustuse tagamise osas. Tehtud tööde eest kokkulepitud tasu maksmise nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 II lause alusel. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot.
26.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis tagastamata vara eest 34 391,25 eurot. Hagi kohaselt ei lubanud kostja hagejat pärast lepingu lõpetamist enam ehitusplatsile, kuhu jäi maha hagejale ja kolmandatele isikutele kuuluv vara, mida hageja kasutas kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Kostja jättis hagejale tagastamata 17 PEP-20
8(19)
tüüpi raketise posti, mida hageja rentis AS-ilt Peri. Kuna kostja poste ei tagastanud, pidi hageja AS-ile Peri hüvitama nende väärtuse 1 413,72 eurot. Hageja omandas kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks mh 1 537,5 m2 vineeri maksumusega 15 222,48 eurot ja piirded maksumusega 17 755,05 eurot, mida soovis kasutada ka oma järgnevates projektides. Kostja hagejale vineeri ja piirdeid tagasi ei andnud. Kostja on seisukohal, et hagejale on kõik raketise postid tagastatud, mis ta objektile jättis, vineer ja piirded pidid lepingu järgi jääma kostjale. Kuna kostja tagastas hagejale 22.01.2019 objektile jäänud vara, kuid 17 posti selle hulgas ei olnud, ei olnud hagejal võimalik poste Peri AS-ile tagastada. Kohtule on esitatud Peri AS arve 990415 hagejale 17 PEP-20 tüüpi posti väärtuse hüvitamiseks summas 1 413,72 eurot (kd II, lk 149), mille hageja on 08.02.2019 tasunud (kd II, lk 150). Kuna hageja on täitnud Peri AS nõude postide väärtuse hüvitamiseks, on hageja kaotanud huvi nõuda kostjalt postide tagastamist. Kohus asub seisukohale, et kostja tekitas hagejale 17 posti tagastamata jätmisega kahju 1 413,72 eurot. 27.Hageja väljatoodu kohaselt ostis ta lepingu täitmiseks 3 912,5 m2 vineeri, mille tõendamiseks on esitanud DOKA Eesti OÜ arved (kd III, lk 174-181; osal sama kd I, lk 115120 koos fotodega vineeri ladustamise kohta objektil). Kostja väitel oli vineer kulumaterjal, mis lõigati tükkideks ja tarvitati tööde käigus ära, osa kasutusest välja langenud materjali viis hageja ka minema. Hageja on välja toonud, et logistika plaani ei realiseeritud, kuid samas hageja ei vaidle, et kogu ostetud kogus, so 3 912,5 m2 vineeri ei jäänud objektile. Hageja on välja toonud, et nõuab vaid selle osa vineeri maksumuse hüvitamist, mida ta ei kasutanud kas üldse või kasutas vähesel määral ning mida ta seetõttu oleks saanud järgmistel objektidel kasutada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milleses koguses vineeri jäi ehitusobjektile. Hageja hinnangul jäi objektile vähemalt 1 537,5 m2 vineeri, millist asjaolu on hageja soovinud tõendada fotodega (kd I, lk 117-120). Kohus leiab, et fotodelt ei ole võimalik tuvastada, mitu m2 vineeri on nendel kujutatud. Kuna hageja võimaliku kahju hüvitamise nõude ulatus seoses vineeriga on tõendamata, ei analüüsi kohus täiendavalt nimetatud nõude eelduseid. 28.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist ka seoses piirete tagastamata jätmisega. Hageja on välja toonud, et ostis kostja objektil piiretena kasutamiseks puitu, mille eest tasus kokku 17 755,05 eurot. Kohus tuvastab Puumarket AS arvete alusel (kd I, lk 124-130), et hageja on ostnud 17 755,05 euro väärtuses puitu (arvetel kajastatud summad liidetuna ilma käibemaksu ja veoteenuseta). Kohus leiab, et arvetega on tõendatud ka, et puit osteti kostja ehitusel kasutamiseks, kuna kõikidel arvetel on märgitud veoteenus Võistluse 6 aadressile.
29.Kostja on seisukohal, et piirded pidid lepingu järgi jääma kostjale. Kostja on viidanud lepingu p 2.19.11, mille kohaselt töövõttu kuuluvad mh kõik töövõtu tööde teostamiseks vajalikud abimaterjalid. Kohus leiab, et kuna omandiõiguse üleandmises kokku lepitud ei ole, on piirete omanikuks jätkuvalt hageja ning kostja õiguslik alus piirete valdamiseks on lõppenud töövõtulepingu lõppemisega. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis tagastamata vara eest osaliselt ning mõistab kostjalt VÕS § 115 lg 2 alusel hageja kasuks välja 19 168,77 eurot (1 413,72 + 17 755,05).
30.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja 6 369,85 eurot kasutuseelise hüvitisena seoses tagastamata varaga. Vaidlus puudub, et kostja tagastas hagejale 22.01.2019 järgmise ehitusplatsile jäänud vara: 3 ehitussoojakut, 153 raketise posti, 6 raami, betoneerimismahuti. Hageja nõuab kostjalt nimetatud esemete valduse rikkumisega saadud kasutuseelise hüvitamist perioodi 31.08.2018 kuni 22.01.2019 eest. Kostja on seisukohal, et tal oli õigus vara kinni pidada, kuna hageja oli objektilt ära viinud ehitusdokumentatsiooni. Hageja andis
9(19)
dokumentatsiooni üle alles 22.01.2019 (kd II, lk 114-114p). Kohus asub seisukohale, et kostjal puudus õigus keelduda hagejale asjade väljaandmisest. Kostja on palunud kohaldada VÕS § 1038, kuid kostja ei ole välja toonud asjaolusid, miks kostja ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustatuse puudumisest. Riigikohus on leidnud, et pahauskne valduse rikkuja peab VÕS § 1038 esimese lause järgi hüvitist maksma sõltumata sellest, kas ta asju kasutas (2-16-6563, p 41). Hageja on esitanud United Capital OÜ 25.10.2018 arve (kd I, lk 105), millest nähtuvalt on ühe soojaku kasutamise tasu 4,67 eurot päevas, millele lisandub mööbel 2,31 eurot päevas, so kokku 6,98 eurot, mis on kolme soojaku kohta 20,94 eurot päevas; Peri AS 06.09.2018 avalduse koos lisadega (kd I, lk 108-113), millest nähtuvalt (lk 108 p) on 153 posti kasutamise tasu 11,79 eurot päevas ning 6 raami kasutamise tasu 1,20 eurot päevas ja Ramirent pakkumise betoneerimismahuti rentimiseks (kd I, lk 123), mille kohaselt on mahuti kasutamise hind 10 eurot päevas. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja poolt hageja valduse rikkumisega perioodil 31.08.2018 kuni 22.01.2019 saadu väärtus on 6 369,85 eurot ((20,94+11,79+1,2+10) x 145 päeva. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 1037 lg 1 alusel välja hüvitise 6 369,85 eurot.
31.Hageja on esitanud ka nõude mõista kostjalt välja hüvitis 4 682 eurot seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega. Kohus tuvastab esitatud advokaadibüroo arvete (kd II, lk 152-152p, tõlge kd IV lk 128; kd II, lk 155-155p, tõlge kd IV lk 129) ja maksekorralduste (kd II, lk 153, lk 156) alusel, et hagejal tekkis kulu õigusteenusele seoses kostja vastu nõuete esitamisega kokku 4 935 eurot. Kohus leiab, et asjakohaseks vastuväiteks nõudele ei ole kostja hinnang, et hagejale osutatud õigusteenus ei olnud piisavalt kvaliteetne. Küll võib nõustuda, et tulenevalt VÕS § 128 lg 3 saab kulu hüvitamist nõuda mõistlikus ulatuses. Nähtuvalt arvetest sisaldub neis mh esindaja tasu hinnaga 220 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Käesolevas kohtumenetluses seevastu kasutab hageja lepingulist esindajat, kelle tasu on 160 eurot tund. Kohus leiab, et esindaja tasu samasugune ulatus oli mõistlik ka enne kohtusse pöördumist. Mõistlik kohtueelne õigusabikulu ei ületa seetõttu kohtu hinnangul 3 776 eurot ((19,3 h x 160 eur) + (5,45 tunnid kokku -0,2-0,75-0,2 toimingud, millega seoses hageja hüvitist ei nõua = 4,3 x 160 eur)). Arvetest ei nähtu kohtule toiminguid, mis oleksid selgelt põhjendamatud või millele märgitud ajakulu oleks ilmselt ülemäärane. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega 3 776 eurot.
32.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis 36 082,89 eurot, so 06.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivis põhinõudelt alates 07.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Kuna põhinõue rahuldati osaliselt tuleb ka viivisenõue rahuldada osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus 33.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha otsus tema kasuks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt palub kostja tühistada Harju Maakohtu 07.10.2020. a otsus ulatuses, milles Harju Maakohus rahuldas CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu, s.o mõistis TYCOON OÜlt CONEX OÜ kasuks välja Harju Maakohtu 07.10.2020. a otsuse resolutsiooni p-des 2-14 märgitud summad ja viivised ning jättis menetluskulud 79,12 % ulatuses TYCOON OÜ kanda. Saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Alternatiivselt, teha uus otsus, millega jätta CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu rahuldamata. Alternatiivselt, kui Tallinna Ringkonnakohus asub seisukohale, et CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu tuleb kasvõi osaliselt rahuldada, rahuldada CONEX OÜ hagi TYCOON OÜ vastu tingimusel, et CONEX OÜ tasub TYCOON OÜ-le 1 699 080 eurot või hoiustab nimetatud summa TYCOON OÜ kasuks. Jätta nii esimese astme kui ka apellatsiooniastme menetluskulud täies ulatuses CONEX OÜ kanda, kohustades CONEX OÜ-d tasuma TYCOON OÜ-le hüvitamisele
10(19)
kuuluvatelt menetluskuludelt viiviseid VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
34.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kõrvaldas Harju Maakohus ebaõigesti käesoleva tsiviilasja toimikust 06.08.2019. a ning 02.06.2020. a menetlusdokumendid pealkirjadega „vastuhagiavaldus“, moonutades selliselt toimikut ning välistades selliselt asja õiguse lahendamise mõistlike kuludega mõistliku aja jooksul. Kostja 06.08.2019.a. ja 02.06.2020.a. menetlusdokumendis sisalduvad vastuväited on suunatud hageja nõude maksmapanemise välistamisele sh. kas tasaarvestamise või alternatiivselt täitmisest keeldumise õiguse tõttu. Kohus pidi välja selgitama kostja tahte ning hageja seisukohad. Kohus ei ole seda antud asjas teinud. Seejuures juhtis kostja juba enne asja sisulist arutamist kohtu tähelepanu asjaolule, et menetlusdokumendid pealkirjaga „vastuhagiavaldus“ ning „vastuhagi“ sisaldavad kostja vastuväiteid hagile. Tegemist ei ole alles ringkonnakohtus esitatud väidetega. Harju Maakohus jättis nõuetekohase eelmenetluse lõpuni viimata ning eelmenetluse eesmärgid jäid saavutamata, samuti jättis kohus menetluse uuendamata, rikkudes ka seeläbi menetlusõigusnorme. Arvestades Harju Maakohtu minetusi eelmenetluse läbiviimisel, tuleb Harju Maakohtu otsus TsMS § 646 alusel tühistada ning TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata nõuetekohase eelmenetluse läbiviimiseks tagasi Harju Maakohtule.
35.Kostja on seisukohal, et taganes lepingust kehtivalt 27.07.2018. a. Kostja ei nõustu Harju Maakohtu põhjenduste, tuvastatud asjaolude ega järeldustega selles osas, et kostjal puudusid alused lepingust taganemiseks, sh ei esinenud puudusi hageja töötajate kvalifikatsioonis ning hageja ei kasutanud kvalifitseerimata tööjõudu Võistluse tn 6 objekti ehitustegevuse juhtimisel ja korraldamisel. Kuivõrd hagejapoolne taganemine on kehtiv, puuduvad hagejal kas täielikult või suuremas osas nõuded, mille hageja on esitanud ja Harju Maakohus ebaõigesti rahuldanud. 36.Isegi kui kostja 27.07.2018. a avaldus, millega leping 27.07.2018. a lõppes, tõi kaasa lepingu ülesütlemise, välistab VÕS § 655 lg 2 olulises ulatuses hageja nõuded. Harju Maakohus ei ole VÕS § 655 lg-t 2 kohaldanud.
37.Lisaks eelnevale, isegi kui hagejal on mingeid nõudeid kostja vastu, on kostja need 06.08.2020. a ja 02.06.2020. a menetlusdokumentides esitatuga kas: i) tasaarvestanud, ii) omab hinna alandamise tõttu täitmisest keeldumise õigust ja/või iii)hoolimata eelnevast on esitanud täitmisest keeldumise vastuväite. 38.Kohus ei ole menetlusosalistega arutanud ei VÕS § 197, VÕS § 112 ega ka VÕS § 110 lgte 1 ja 5 kohaldamist ega neid sätteid ka kohaldanud. Samuti ei ole kohus kohaldanud VÕS § 101 lg-t 3, mida hageja nõuete lahendamisel tuleb samuti arvestada seoses asjaoluga, et hageja eemaldas seadusvastaselt Võistluse tn 6 objektilt kogu ehitusalase dokumentatsiooni. 39.Lisaks eelnevale on kostja igal juhul võinud täitmisest keelduda ning Harju Maakohus oleks pidanud tegema tingimusliku kohtulahendi, kui soovis hagi rahuldada.
Hageja vastuapellatsioonkaebus 40.Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust järgmises osas, millega kohus mõistis välja kahjuhüvitise tagastamata vara eest summas 19 168,77 eurot, jättes rahuldamata hageja nõude
11(19)
soetatud vineeri eest (15 222,48 eurot). Hageja ei pea otstarbekaks selles osas maakohtu otsuse vaidlustamist ning seega on kohtuotsus jõustunud vineeri hüvitise välja mõistmata jätmise osas ning osas, millega kohus mõistis välja kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 3776 eurot, rahuldades hageja nõude osaliselt ning jättis 906 euro osas rahuldamata ning osas, millega maakohus jättis kostja hagi hageja vastu rahuldamata. 41.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et kostja 27.07.2018 taganemisavaldust on võimalik lugeda hoopis ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lõike 1 mõttes. Hageja hinnangul on kostja 27.07.2018 tahteavaldust võimalik käsitada üksnes soovina taganeda lepingust. Kostja tahteavaldus oli aga tagajärjetu, sest puudusid materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks ehk hageja ei olnud lepingut rikkunud. Sealjuures on kohus õigesti tuvastanud, et hageja pole lepingut rikkunud. Kuna kostja 27.08.2018 taganemisavaldus oli tagajärjetu, siis järelikult lõppes poolte vahel sõlmitud töövõtuleping alles 27.08.2018, kui hageja edastas kostjale enda ülesütlemisavalduse. Arvestades eeltoodut muutub oluliselt leppetrahvi arvestamise periood ning suurus. Seega palub hageja vastuapellatsioonkaebuses rahuldada hagiga esitatud leppetrahvinõude tervikuna. 42.Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 173 587,35 eurot. Lisaks maakohtu poolt väljamõistetud leppetrahvile 11 tööpäeva (16.07.2018-27.07.2018) eest, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi ka täiendava 26 tööpäeva (28.07.2018-27.08.2018) eest. Järelikult on hagejal õigus lepingu punkti 2.34.3 alusel nõuda leppetrahvi perioodi 16.07.2018-27.08.2018 ehk 37 tööpäeva eest summas 173 587,35 eurot (37 tööpäeva x 4691,55 eurot/tööpäev). Selguse huvides märgib hageja, et lepingu järgi loeti ka laupäevad tööpäevadeks ja selle üle puudub vaidlus. Lisaks on seda maakohtus kinnitanud ka tunnistajad.
43.Hagejal on õigus nõuda leppetrahviga tasumisega viivitamise eest viivist 06.08.2019 seisuga täiendavalt 8902,89 eurot. Maakohus on viivise väljamõistmisel lähtunud viivisest 06.08.2019 seisuga. Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 06.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 26 206,16 eurot. Viivise väljamõistmisel lähtus kohus sellest, et hageja leppetrahvinõue on 51 607,05 eurot. Kuivõrd hageja hinnangul kuulub kogu leppetrahvinõue (173 587,35 eurot) rahuldamisele, palub hageja kohtul välja mõista viivise tervelt lepptrahvinõudelt. Viivis välja mõistmata leppetrahvilt (121 980,30 eurot) perioodil 08.09.2018-06.08.2019 on 8902,89 eurot. Seega kokkuvõttes palub hageja 06.08.2019 seisuga kostjalt viivisena välja mõista 26 206,16 euro asemel 35 109,05 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise tervelt leppetrahvinõudelt (173 587,35 eurot) alates 07.08.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Vastused apellatsioonkaebusele 44.Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 45.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurolt VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras varem kui alates 28.07.2020 (resolutsiooni p 7), osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise tagastamata vara eest suuremas ulatuses kui 1413,72 eurot ja sellelt arvestatava viivise (resolutsiooni p 8 ja 9) ja osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 20 425,45 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 14), samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. TYCOON OÜ 12(19)
apellatsioonkaebus rahuldamata.
rahuldada
osaliselt.
CONEX
OÜ
vastuapellatsioonkaebus
jätta
46.Asjast nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus järgnevas: -Hageja ja kostja sõlmisid 18.08.2017 töövõtulepingu nr 2017-03-1, mille kohaselt pidi hageja teostama betooni- ja montaažitöid Kalevi Panorama arenduse raames püstitatava kolme tornmaja ehitamisel ning kostja maksma selle eest tasu 3 810 105 eurot, millele lisandub käibemaks. -16.03.2018 sõlmisid pooled lepingu täienduse nr 3, milles lepiti kokku, et lepingu lõppmaksumuseks kõigi lepingujärgsete tööde tegemise eest kokku on 4 691 550 eurot, millele lisandub käibemaks. -06.06.2018 sõlmisid pooled lisakokkuleppe nr 5, millega mh lepiti kokku, et igast hageja poolt pärast 01.06.2018 esitatud arvest peetakse kinni 15%, eesmärgiga tasu osaliselt deponeerida ning maksta välja lõpliku maksena pärast kõigi tööde üleandmist. -Kostja tasus hagejale 2018.a. juunis ja juulis esitatud arved 85% ulatuses ning pidas kinni kogusumma 64 228 eurot. -16.07.2018 teatas kostja hagejale, et tööd ehitusobjektil tuleb peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ettekirjutuse tõttu. -Hageja ei olnud nõus kostja ettepanekuga leppida kokku tööde ajutises peatamises vääramatu jõu tõttu, hageja teatas kavatsusest nõuda kostjalt leppetrahvi seoses tööseisakuga. -25.07.2018 nõudis kostja hagejalt, et hageja tõendaks oma pädevust betoonkonstruktsioonide ehitamiseks. -Hageja vastas kostja nõudmisele 27.07.2018. -Kostja teatas 27.07.2018, et loeb lepingu lõpetatuks, kuna hagejal puudub lepingu täitmiseks nõutav kvalifikatsioon. -Hageja asus seisukohale, et kostja avaldus on tagajärjetu, kuna hageja ei olnud lepingut rikkunud või ei olnud rikkunud oluliselt. Hageja taotles korduvalt, et kostja kinnitaks lepingu jätkamist, kuid kostja hagejale ligipääsu ehitusobjektile enam ei võimaldanud. -Kuna kostja tööde jätkamist ei võimaldanud, ütles hageja lepingu 27.08.2018 üles.
47.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle kumma poole avalduse tõttu ja millisel alusel poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõppes. Maakohus leidis, et kostjal puudus 27.07.2018 õigus töövõtulepingust taganeda, sest hageja ei olnud lepingut rikkunud ning kuna 27.07.2018 avalduses avaldas kostja soovi leping lõpetada ja vaidlus puudub, et hilisemalt hageja töid enam ei teostanud, kostja hagejat objektile ei lubanud, on kostja 27.07.2018 avaldus käsitletav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 tähenduses ja seega lõppes töövõtuleping 27.07.2018 kostjapoolse ülesütlemisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus kolleegiumi arvates igakülgselt analüüsinud, kas kostjal oli alust tugineda avalduses märgitud hageja lepingurikkumisele, andes hinnangu poolte poolt esile toodud vaidluse aluseks olnud asjaoludele ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt. Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi, sellelt viivise, lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tasu ja sellelt viivise, tehtud töö eest maksmata tasu, kahjuhüvitise tagastamata PEP postide eest ja sellelt viivise, kasutuseelised ja sellelt viivise, kohtueelsed õigusabikulud ja sellelt viivise. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses on pooled esitanud peamiselt samad argumendid, mis olid esitatud juba maakohtus, kuid maakohus on neile põhjalikult vastanud.
13(19)
Vastuseks apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele toob ringkonnkohus esile järgmist. 48.Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et kostja 27.07.2018 tahteavaldust tuleb käsitleda poolte vahel sõlmitud lepingu nn vaba ülesütlemisena. Hageja väidete järgi ei ole kostja lepingu lõpetamisel ega ka tsiviilasja menetluse käigus tuginenud VÕS § 655 lg-le 1, mis sätestab tellija nn vaba ülesütlemise õiguse. Sisuliselt saab hageja etteheidet käsitleda väitena, et maakohus tegi üllatusliku otsuse. Sellega aga ringkonnakohus ei nõustu, sest vastuses hagiavaldusele viitas kostja, et ütles lepingu üles VÕS § 655 alusel ning juba eelmenetluse käigus (II kd, tlk 73 pöördel) hindas hageja võimalust, kas kostja avaldust saab käsitleda nn vaba ülesütlemisena, asudes küll seisukohale, et see ei ole võimalik. Töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles öelda. Ringkonnakohus osutab, et kuna taganemise kõrval tuleneb tellijale VÕS § 655 lg-st 1 võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; 5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 11) ning kohtu kohustus on ise kohaldada õigust ka poole taotluseta, poolte esile toodud faktilised asjaolud õiguslikult kvalifitseerida, siis olukorras, kus maakohus leidis, et kostja taganemiseks ei ole alust, tuli tal anda ka hinnang, kas kostja avaldust saab käsitada ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 järgi.
49.Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuses esitatud argumentatsiooniga, et kui kostja avalduse alusel lõppes leping VÕS § 655 lg 2 alusel, tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, sest rakendada tuleb VÕS § 655 lg-s 2 sätestatut. Ringkonnakohus osutab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes VÕS § 655 lg 1 alusel, leides, et hageja poolt lepingu rikkumine, mis oleks andnud aluse lepingust taganeda, on tõendamata. Seega puudus alus VÕS § 655 lg 2 kohaldamiseks. Riigikohus on esile toonud, et kui tellija on töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12). 50.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus ka selles, kas maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja leppetrahvi nõude osaliselt. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas lepingu lõppemise aluse ja aja õigesti, siis ei ole hageja vastuapellatsioonkaebuses esitatud argumentatsioon leppetrahvi nõude täielikuks rahuldamiseks ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmiseks põhjendatud.
51.Kostja leiab, et hageja ei esitanud leppetrahvinõuet tähtaegselt, mistõttu minetas ta hiljem õiguse leppetrahvi nõuda. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.34.3 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kompensatsiooni iga seisatud tööpäeva eest 0,1% lepingulisest kogumaksumusest päevas. Maakohus asus seisukohale, et kuna asjas leidis tõendamist, et hageja teatas leppetrahvi nõudmise kavatsusest 23.07.2018, so nädal pärast leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimist, viitas uuesti leppetrahvi nõudmise kavatsusele 01.08.2018 ning esitas leppetrahvi nõude 27.08.2018, ei saanud kostjal tekkida põhjendatud ootust, et leppetrahvi nõuet ei esitata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited, et pooled piirasid leppetrahvist teatamist 5 päevaga ei ole põhjendatud, sest lepingu pdes 8.9 ja 8.10 ei lepitud kokku, et lepingu p 2.34.3 järgsest leppetrahvinõude esitamise kavatsusest tuleb samuti teatada 5 päeva jooksul. Nõustuda ei saa sellega, et kuigi hageja nõue tuleb lepingu p-st 2.34.3 kohaldub ka sellele nõude esitamise kavatsusele 5 tööpäeva pikkune teatamiskohustus. Lepingus kokkulepitud p 2.34.3 ja 8.7 järgsed leppetrahvinõuded on sisult
14(19)
erinevad, kuigi puudutavad mõlemad tööseisakutest tulenevat leppetrahvinõuet. P 8.7 järgne leppetrahviõigus puudutab olukorda, kus seisakute tõttu ületatakse tööde tegemise tähtaega. Hageja ei nõua leppetrahvi seisakust põhjustatud lepingus kokkulepitud tähtaegade ületamise tõttu. Maakohus tuvastas põhjendatult, et seisaku ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid kostjast endast tulenev asjaolu. Kuna seisaku tingis kostjast tulenev asjaolu, siis olid eeldused lepingu p 2.34.3 järgse leppetrahvinõude esitamiseks täidetud. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette ka seda, et maakohus jättis leppetrahvi vähendamata. Samas ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud, millistele argumentidele tuginedes ta leiab, et leppetrahv on liiga suur, kuigi maakohus osutas otsuses, et maakohtu menetluses ei ole kostja välja toonud ühtegi asjaolu, miks tuleks leppetrahvi ulatust käesoleval juhul pidada ebamõistlikuks. Vastuses hagiavaldusele palus kostja leppetrahvi vähendada, kuna seisaku põhjustas TLPA ettekirjutus. Ringkonnakohtu arvates ei ole see asjaolu aga piisava, et leppetrahvi vähendada, sest ettekirjutuse tingis kostja enda tegevusetus. VÕS § 162 lg-s 2 toodud asjaolusid kostja tõendanud ei ole. 52.Kostja leiab ka seda, et leppetrahvi nõude lahendamisel tuli arvestada, et olemuslikult katab VÕS § 655 lg-st 1 tulenev nõue leppetrahvi, mistõttu tulnuks vähendada leppetrahvi või hageja VÕS § 655 lg 1 järgset tasunõuet leppetrahvi võrra. VÕS § 161 lg 2 järgi kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuna VÕS 655 lg-s 1 sätestatud tasu nõudeõigus ei ole samastatav lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega, siis leiab ringkonnakohus, et kostja argumentatsioon leppetrahvi või saamata jäänud tasu vähendamiseks ei ole põhjendatud.
53.Hageja tugines sellele, et kostja poolt tööde peatamise hetkeks oli hageja poolt veel teostamata tööde maksumus 549 665 eurot (ilma käibemaksuta) ning seoses sellega, et need tööd jäid tegemata, hoidis hageja kokku 345 167 eurot ning hagejal on õigus nõuda saamata jäänud tasu summas 245 397,60 eurot (sh käibemaks). Apellatsioonkaebuses ei ole kostja hageja esiletoodud summade suurust vaidlustanud. Saamata jäänud tasu vähendamine leppetrahvi võrra ei ole põhjendatud nagu eelpooltoodust nähtub.
54.Hageja palus kostjalt välja mõista ka tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurot. Pooled leppisid lepingu p-des 7.2 ja 7.3 kokku, et töövõtja annab tellijale panga garantiikirja tellija kasuks märkega „first demand“ garantiiaegse tagatise 3% ulatuses lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Nimetatud tagatis antakse kogu garantiiperioodiks. Garantiikiri tuleb töövõtja poolt tellijale üle anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kui töövõtja rikub pangagarantii esitamise kohustust, on tellijal õigus keelduda oma maksekohustuste täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni. Kostja keeldus hagejale tasu maksmisest lepingu p 7.3 alusel, kuna hageja ei ole esitanud p 7.2 kokkulepitud panga garantiikirja. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hageja kohustus garantiiaja tagatise andmiseks on lepingu ülesütlemisega lõppenud. 55.Maakohus leidis, et tulenevalt lepingu p-st 7.3 tuli töövõtjal panga garantiikiri tellijale anda enne ehitustööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, kuid kuna leping öeldi üles enne kõigi tööde valmimist ja lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist ei olnud garantiikirja andmise kohustus lepingu ülesütlemise ajal muutunud sissenõutavaks ning garantiikirja andmise kohustus on VÕS § 195 lg 2 esimese lause alusel seetõttu lepingu ülesütlemisega lõppenud, mistõttu on lõppenud ka kostja õigus keelduda oma maksekohustuste täitmisest kuni pangagarantii esitamiseni.
15(19)
56.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. VÕS § 195 lg teise lause järgi lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu järgi tuli hagejal anda kostjale garantiiaegne tagatis ning garantiikiri tuli anda enne kõigi tööde valmimist. Kuna kõiki töid kostja lepingu ülesütlemise tõttu ei tehtud, siis tuli hagejal lepingu lõppedes esitada garantiikiri ulatuses, milles tööd olid tehtud. Puudub vaidlus, et hageja seda ei teinud.
57.Nähtuvalt 06.06.2018 sõlmitud lisakokkuleppest nr 5 (kd I, lk 37-38p) on pooled kokku leppinud, et lõplik lepingu alusel teostatav makse moodustab 3% lepingu kogumaksumusest. Lõppmakse summa saavutamiseks peetakse igast töövõtja poolt pärast 01.06.2018 esitatud arvest kinni 15% (ent mitte rohkem kui 3% lepingu lõplikust kogumaksumusest). Asjas puudub vaidlus, et kokkuleppe alusel pidas kostja kinni kokku 64 228 eurot ilma käibemaksuta (12 382 + 12 782 + 8 285 + 15 403 + 7 655 + 7 721), so 77 073,60 eurot koos käibemaksuga. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.1 järgi oli garantiiajaks 2 aastat. Puudub vaidlus, et garantiitööde tegemist kostja hagejalt nõudnud ei ole. Kostja on tuginenud sellele, et ta nõuab töödes esinevate puuduste tõttu hagejalt kahju hüvitamist (seda menetletakse eraldi hagina), kuid garantiitööde tegemist kostja hagejalt nõudnud ei ole. Garantiitööde tegemise asemel kahju nõudmine on poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud p-s 7.4. ning selle järgi peab kostja andma hagejale mõistliku aja garantiitööde tegemiseks enne kui asub selle asemel puuduste tõttu töös kahju nõudma. Kuna garantii esitamise kohustus tekkis töövõtulepingu lõppedes ning kestis sellele järgnevalt 2 aastat, siis rahuldas maakohus otsusega põhjendatult hageja töövõtutasu nõude. Hageja nõutud töövõtu tasunõue oli sellel ajal muutunud sissenõutavaks. Ekslikult leidis aga maakohus, et nimetatud tasunõue muutus sissenõutavaks varem kui 27.07.2020 ning seetõttu tuleb sellelt arvestatud viivist muuta. Pooled leppisid lepingu p-s 7.3 kokku, et kui pangagarantiid ei esitata on tellijal õigus keelduda oma maksekohustuse täitmisest. Ülejäänud hageja nõuded ei ole töövõtu tasunõuded lepingu p 7.3 järgi, mistõttu nende tasumisest keeldumine täielikult või ajutiselt garantii esitamata jätmise tõttu ei olnud põhjendatud. 58.Hageja nõudis kostjalt 30.08.2018 ka 3 ehitussoojaku, ehituskonteineri, 153 raketise posti, 6 raami, betoneerimismahuti ning objektisisese elektrikaablite võrgustiku välja andmist. Kostja tagastas nimetatud vara hagejale alles 22.01.2019, välja arvatud 17 raketise posti. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus põhjendatult hageja kahjunõude 1 413,72 euro ulatuses. Erinevalt kostja apellatsioonkaebuses väljendatust hindas maakohus kahjunõude erinevaid elemente, st asjaolusid ja tõendeid objektile viidud PEP postide osas. Objektilt sai hageja poste vähem ning see on tõendatud mh objektile toodud ja objektilt saadud asjade üleandmise-vastuvõtmise aktiga (II kd, tlk 148). Kostja etteheited, et maakohus ei ole hinnanud tõendeid õigesti on alusetud.
59.Küll leiab ringkonnakohus, et hageja nõue puitmaterjaliga seotud kahju hüvitamise nõudes jäi tõendamata. Ringkonnakohtu arvates on kostja põhjendatult viidanud lepingu p-s 2.19.11 kokkulepitule, et töövõtu hinna hulka kuuluvad ka kõik abimaterjalid ja abivahendid, pooled välistasid kokkulepituga vaid kulud ajutiste teede rajamise montaažiks. Hageja tõi esile, et ta kasutas puitmaterjali piirete tegemiseks, kuid ka piirete paigaldus olid töövõtulepingu järgi hageja kohustus. Hageja on seejuures ise viidanud, et piirdeid saab käsitleda abimaterjalidena (II kd, tlk 172). Asjaolu, et üldjuhul kohustab tellija töövõtja kasutatud abimaterjalid objektilt tööde lõppedes ära viima, ei tähenda seda, et see õigustaks hageja kahjunõuet. Ringkonnakohus toob esile, et lisaks on tõendamata ka see, et ostetud puitmaterjali kasutati vaid piirete jaoks, sest kostja on esile toonud, et puitu vajas hageja ka teiste ajutiste lahenduste jaoks nagu ajutised trepid jms, et kokkulepitud töid teha. Seejuures nähtub asja materjalidele
16(19)
lisatud hageja enda poolt esitatud töömaa fotodelt, et puitu on viidatud ajutise lahenduste jaoks kasutatud (näiteks I kd, tlk 104, 107, 133) Maakohus rahuldas hageja puitmaterjaliga seotud kahjunõude viitega VÕS §-le 115, kuid ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et selle sätte kohaldamise eeldused hageja nõude rahuldamiseks jäid valdavalt kontrollimata. Ringkonnakohus leiab, et tõendiga ostetud puitmaterjali maksumuse kohta ei ole võimalik edukalt kahju hüvitamise nõuet realiseerida. Seega selles nõudes ning sellega seotud viivise osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
60.Maakohtu poolt tuvastatut, et hageja nõue 6 369,85 euro suurune nõue kasutuseelise hüvitisena on põhjendatud, ringkonnakohus ei korda. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja osutatud esemeid hoidis kostja kinni. Maakohus on hinnanud nõuetekohaselt tõendeid, millest nähtub, kui palju pidi hageja tasuma 3-datelt isikutelt renditud vara eest ajal, kui kostja neid kinni pidas. Kostja õigustas vara kinnipidamist sellega, et tal oli lepingu järgi hageja vastu dokumentatsiooni saamise nõue. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et asjas puudusid lepingust tulenevad sellised vastastikused kohustused, mis olid VÕS § 111 lg 1 kohaldamise eelduseks. Dokumentatsiooni üleandmise nõue on kõrvalkohustus, mille puhul VÕS § 111 lg-le 1 ei ole põhjendatult võimalik tugineda. Asjade väljaandmisest keeldumine ei seondu ka dokumentatsiooni üleandmise nõude tagamisega, mistõttu ei kohaldu ka VÕS § 110 lg. 61.Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitise 4 682 eurot seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega. Kohus tuvastas, et nõude põhjendamiseks esitatud lepingulise esindaja arvetest ei nähtu toiminguid, mis oleksid selgelt põhjendamatud või millele märgitud ajakulu oleks ilmselt ülemäärane, küll mõistis maakohus kokkuvõtvalt kostjalt välja väiksemas ulatuses kahju hüvitise kui hageja nõudis. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hüvitist veelgi vähendada. Kostja tõi küll esile, et lõppkokkuvõttes leidis tõendamist, et hageja kohtueelselt esitatud nõue ei olnud täies ulatuses põhjendatud, kuid ringkonnakohus osutab, et maakohus rahuldaski hageja kohtueelselt kantud õigusabikuludega seonduva nõude osaliselt. Seejuures ei ole põhjendatud ka kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõudis kohtueelselt 3 korda suurema summa tasumist võrreldes sellega, mille maakohus hiljem välja mõistis. Hageja küll viitas kohtueelselt õigusele nõuda suuremal määral leppetrahvi, kui tegi siiski ettepaneku vaidluste ärahoidmiseks leppida kokku ligikaudu poole väiksemas leppetrahvis kui tal tema arvates õigus saada oli.
62.Seonduvalt viivistega leidis maakohus järgmist: -Hageja on arvestanud viivist 08.09.2018 - 31.10.2018 summalt 256 037,10 eurot (leppetrahv 173 587,35 + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 82 449,75) seadusjärgses määras 3 030,36 eurot. Võttes arvesse, et kohus rahuldas leppetrahvinõude 51 607,05 euro ulatuses, kujuneb viivisenõude põhjendatud ulatuseks 1 586,64 eurot. -Hageja on arvestanud viivist 31.10.2018-22.01.2019 summalt 531 759,74 eurot (leppetrahv 173 587,35 + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 245 397,6 + tasu tehtud tööde eest 77 073,6 + kahjuhüvitis seoses tagastamata varaga 32 977,53 + 2 723,66 kasutuseelis 31.08-31.10.18) seadusjärgses määras 9 790,21 eurot. Võttes arvesse, et kohus rahuldas leppetrahvinõude 51 607,05 euro ulatuses ja kahju hüvitamise nõude seoses tagastamata varaga 19 168,77 euro ulatuses, kujuneb viivisenõude põhjendatud ulatuseks 7 290,20 eurot.
17(19)
- Hageja on arvestanud viivist 23.01.2019-06.08.2019 summalt 541 501,65 eurot (leppetrahv 173 587,35 + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 245 397,6 + tasu tehtud tööde eest 77 073,6 + kahjuhüvitis seoses tagastamata varaga 34 391,25 + 6 369,85 kasutuseelis + 4 682 õigusabi) seadusjärgses määras 23 262,32 eurot. Võttes arvesse, et kohus rahuldas leppetrahvinõude 51 607,05 euro ulatuses ja kahju hüvitamise nõude seoses tagastamata varaga 19 168,77 euro ulatuses ning seoses õigusabiga 3 776 euro ulatuses, kujuneb viivisenõude põhjendatud ulatuseks 17 329,32 eurot. -Maakohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 06.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 26 206,16 eurot (1 586,64 + 7 290,20 + 17 329,32) ning viivise alates 07.08.2019 nõuetelt kogusummas 403 392,87 eurot (51 607,05 + 245 397,6 + 77 073,6 + 19 168,77 + 6 369,85 + 3 776) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
63.Kuna eelpooltoodust tulenevalt on maakohus osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tehtud töö eest maksmata 77 073,60 eurolt VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras varem kui alates 28.07.2020 (resolutsiooni p 7), osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise tagastamata vara eest suuremas ulatuses kui 1413,72 eurot ja sellelt arvestatava viivise (resolutsiooni p 8 ja 9), ebaõige tuleb ka kindla summana väljamõistetava viivise suurust võrreldes maakohtu otsusega vähendada. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne järgne viivise põhjendatud suurus on seega kokku 20 425,45 eurot kujunedes järgmiselt: -Viivis leppetrahvilt ja saamata jäänud tasult seoses lepingu lõppemisega 08.09.2018 31.10.2018 moodustab 1 586,64 eurot. -Viivis 31.10.2018-22.01.2019 eest (leppetrahv 51 607,05 eurot + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 245 397,6 + kahjuhüvitis seoses tagastamata varaga 1 413,72 + 2 723,66 kasutuseelis) moodustab 5 544,31 eurot. -Viivis 23.01.2019-06.08.2019 eest summalt (leppetrahv 51 607,05 eurot + saamata jäänud tasu seoses lepingu lõppemisega 245 397,6 + kahjuhüvitis seoses tagastamata varaga 1 413,72 + 6 369,85 kasutuseelis + 4 682 õigusabi) moodustab 13 294,5 eurot. Täiendavalt tuleb arvestada põhjendatud ja tõendatud nõude suurusega ja selle sissenõutavaks muutumisega viivist seonduvalt viivise väljamõistmisega mitte kindla summana vaid edasiulatuvalt. 64.Apellatsioonkaebuses on kostja viidanud ka sellele, et ulatuslikult menetlusõiguse normide rikkumise tõttu moonutab tehtud otsus tegelikku olukorda. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohus lahendas otsusega hageja hagi kostja vastu ja menetlusse hiljem liidetud kostja hagi hageja vastu. Maakohus keelus asjas esitatud vastuhagi menetlemisest põhjusel, et vastuhagi kostjaks oli lisaks põhihagi hagejale ka isik, kes põhihagis menetlusosaline ei olnud. Vastuhagis palus kostja välja mõista Conex OÜ-lt ja J-Inseneribüroo OÜ-lt Tycoon OÜ kasuks välja põhivõlg 1699080.- eurot, viivise võlgnevuse hagi esitamise seisuga ning sellest edasi kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni seadusjärgse viivise arvestusega ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivise arvestusega põhivõlgnevuse tasumiseni. Vastuhagi kohaselt tekitati vastukostjate poolt töövõtulepingule mittevastava ehitise valmistamisega Tycoon OÜ-le kahju vähemalt 1089184.- eurot, koos käibemaksuga 1307020,80 eurot ning samuti leidis vastuhageja, et ebakvaliteetsete ja lepingule mittevastavate parendustööde maksumus on 314236.- eurot, koos käibemaksuga 377083,20
18(19)
eurot. Viimase all mõeldi hüvitist nende kulude eest, mis on vajalikud teha, et alustuseks seinad ja muud pinnad üldse sirgemaks saaks (astmelisuse ja betooni valgumise jälgede väljalihvimine jms.)
65.Kuna kostja esitas konkreetsed kahju hüvitamise nõuded, siis apellatsioonkaebuse väited, et vastuhagis käsitletut saaks hinnata käesolevas asjas hinna alandamisena või täitmisest keeldumise (ajutise) vastuväitena on põhjendamatud. Maakohtu tehtud otsus käesolevas asjas ei moonuta seda olukorda, et tuvastatult on kostjal kohustus hagejale teatud summad tasuda. Kas kostja kahjunõuded hageja vastu on põhjendatud leiavad tuvastamist teises käimasolevas menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole vastuhagi menetlemisest keeldumisel menetlusõigust rikkunud määral, mis annaks aluse käesolevas asjas tehtud otsuse tühistamiseks. Kostja seisukoht, et maakohus oleks pidanud tegema tingimusliku otsuse ei ole seetõttu põhjendatud. Menetluskulude jaotus 66.Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning hageja hagi rahuldatakse osaliselt, kostja hagi jäetakse rahuldamata, tuleb kokkuvõttes mh asja vaidluse olemust arvestades, samuti rahuldatud ja rahuldamata jäetud nõuete suurust arvestades jagada menetluskulud järgmiselt. Maakohtus kantud menetluskulud jätta 75% osas TYCOON OÜ kanda ja 25 % osas CONEX OÜ kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TYCOON OÜ apellatsioonkaebuses 90 % ulatuses TYCOON OÜ kanda ja ülejäänud ulatuses poolte endi kanda ja CONEX OÜ vastuapellatsioonkaebuses jätta poolte menetluskulud CONEX OÜ kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik