Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 756,22 eurot, millest 589,26 eurot on põhinõue, 37,62 eurot intress, 82,20 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis tasumata põhivõlgnevuselt alates 14.07.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 420 eurot ja riigilõivust 175 eurot ja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja 12.08.2016 laenulepingu nr x, mille alusel andis PLACET GROUP OÜ kostjale laenu summas 500 eurot ning laenulepingu nr x, mille alusel andis PLACET GROUP OÜ kostjale laenu 500 eurot. Maksekuupäev oli 11.09.2016. Kostja pöördus 13.10.2017 hageja poole ning pooled sõlmisid laenulepingu nr x ja laenulepingu nr x muutmise kokkulepped, mille alusel võimaldati kostjal tasuda laenud maksetähtpäevaks 12.11.2017. Perioodil 13.10.2017-12.11.2017 tasus kostja laenulepingust nr x põhinõude katteks 0,37 ning lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks 499,63 eurot. Perioodil 13.10.201712.11.2017 tasus kostja laenulepingust nr x põhinõude katteks 0,37 ning lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks 499,63 eurot. Hageja on arvestanud põhinõudest maha kostja tasutud 410 eurot ning hagiavalduse seisuga on sissenõutav põhinõue laenulepingute alusel kokku summas 589,26 eurot. 13.12.2017 loovutas PLACET GROUP OÜ kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja esitas kohtule 10.08.2020 vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on teinud tagasimakseid summas 1 032,26 eurot, mitte summas 410 eurot. Kostjale ei ole selge hagis esitatud nõude kujunemise alused ning metoodika. Kostjaga sõlmitud 13.10.2017 laenulepingu nr x ja laenulepingu nr x tingimuste muutmise kokkulepped on tühised. Kostja ei ole pöördunud 13.10.2017 PLACET GROUP OÜ poole kokkulepete sõlmimiseks, need saadeti kostja e-postile. Hageja poolt esitatud 13.10.2017 kokkulepped on allkirjastamata. Kostjaga sõlmitud 12.08.2016 laenuleping nr x ja laenuleping nr x tulenevad nõuded on aegunud. Kuna põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa vale, ei saa kostja aktsepteerida viivise nõuet. Hageja ei ole piisavalt kontrollinud kostja majanduslikku olukorda ja võimet täita võetud kohustusi. Kostja palub jätta menetluskulud Osaühing Aktiva Finants kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud põhinõude kujunemine on selgelt ja jälgitavalt kirjeldatud ning ei pea vajalikuks seda uuesti samal kujul esitada. Kostjaga sõlmitud lepingute tingimuste muutmise kokkulepped ei ole tühised. 13.10.2017 uuendasid pooled laenulepingu nr x ja laenulepingu nr x seoses kostja taotlusega maksepuhkuseks ning maksegraafikud vormistati ümber. Laenulepingu tingimuste muutmise kokkulepetega pikendati üksnes laenude tagasimaksmise perioodi ja muud tingimused ei muutunud. Laenulepingute tingimuste muutmise kokkulepe punkti 6 kohaselt on tingimuste muutmise kokkulepe laenulepingu lahutamatu lisa. Kostjal oli võimalik valida, kas tasub laenulepingutega võetud kohustusi või kasutab lisateenust, mis võimaldab laenu tagasimaksmise pikendamist ning laenulepingu tingimuste muutmise korral kostja tasub laenulepingu uuendamise tasu. Kostja poolt tasutud summasid ei saa arvestada kostja poolt võetud laenude katteks. Käesoleval juhul on kostja pikendanud oma kohustuste tagasimaksmise perioodi ning seejärel on kostja hoidnud kõrvale oma kohustuste täitmisest. Krediidiasutusel on õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Hagiavalduse esitamise seisuga hagiavalduse aluseks olevad nõuded ei ole aegunud.

Kohtu põhjendused Hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus menetleb hagi vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405 lihtmenetluses. Puudub vaidlus, et hageja ja PLACET GROUP OÜ vahel oli sõlmitud laenuleping nr x (dtl 28) ja laenuleping nr x (dtl 37) ning mõlema lepingu alusel sai kostja 500 eurot laenu (dtl 76-77). PLACET GROUP OÜ on nõude loovutanud hagejale (dtl 46). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhtes laenusuhteks Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi. Sõlmitud laenulepingute järgi võttis kostja 500 eurot laenu üheks kuuks ja kohustus tagasi maksma 519,22 eurot (kokku seega 1 038,44 eurot). Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole piisavalt kontrollinud kostja majanduslikku seisundit laenu andmisel ning rikkunud sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et kostja väited ei ole põhjendatud. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hageja on 12.08.2016 sõlmitud laenulepingutes nr x ja nr x teavitanud kostjat laenulepingu sõlmimisega seotud ning laenulepingu mittekohase täitmisega kaasnevaid asjaolusid. Hageja on viidanud laenulepingu üldtingimustele veebiaadressil https://www.smsmoney.ee/laenu-tingimused (dtl 28; dtl 37). Hageja on viidanud Finantsinspektsiooni juhendile (dtl 258-265), millest laenuandja laenude väljastamisel lähtub. Kostja on esitanud andmed sissetuleku suuruse, igakuiste kohustuste ning majapidamiskulude kohta (dtl 252-257). Krediidiandja hindas kostja maksevõimet ning leidis, et kostja on võimeline laenud tagastama (dtl 259). Teadaolevate asjaolude põhjal sai laenuandja olla kindel, et kliendi maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik. Hageja on tõendanud, et on kontrollinud kostja maksevõimelisust piisavalt ja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole laenusumma ega intress iseenesest ka sedavõrd suur, et võiks eeldada võimetust seda tasuda. Kostja on varem samalt laenuandjalt võtnud samas suuruses laenu (2 x 500 eurot) ning suutnud seda tagasi maksta (näiteks veebruaris, märtsis 2016 d tlk 80-81, 93). Selline maksedistsipliin kinnitas ka laenuandjale, et kostja suudab võetud laene tagasi maksta. Kohus leiab, et hagejale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Seega võttis kostja laenu üheks kuuks ja kohustus selle intressiga 19,22 eurot (kahe lepingu peale 38,44 eurot) tagasi maksma. Maksetähtpäeva saabudes taotles kostja laenulepingute pikendamist ning hageja sellega nõustus. Esimene pikendamine toimus 11.09.2016 ja viimane 13.10.2017, kokku 14 korda. Laenulepingu pikendamine oli laenulepingu üldtingimuste p 6.1 järgi lisateenus ning lepingu tingimuste muutmise kokkuleppe p 4 järgi tuli selle eest tasuda vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale. Kostja väidab, et tema ei ole laenulepingu muutmist allkirjastanud; hageja väidab, et kostja taotles nii laenu kui laenulepingute muutmist interneti teel taotluse esitamisega.

Kohtul ei ole alust hageja väites kahelda: hageja väide vastab asjas esitatud tõenditele ning kiirlaenude väljaandmise praktikale. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud 14 korda laenulepingute pikendamise tasu, seega ei saanud laenulepingute pikendamine toimuda kostja teadmata. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub ka see, et kostja oli teadlik, et laenulepingute pikendamine oli tasuline teenus, sest sellise selgitusega on kostja teinud ka pangaülekande. Kostja pole esile toonud, et lepingu pikendamise tasu ei vastanud kehtivale hageja hinnakirjale. Laenulepingu pikendamise kokkulepped ei ole tühised ka seoses krediidi kulukuse määraga, sest viimast need kokkulepped ei puudutanud – pikendati üksnes laenu tagasimaksmise tähtaega. Krediidi kulukuse määra kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud käesolevas seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel 12.08.2016 sõlmitud laenulepingus nr x on märgitud krediidi kulukuse määr 58,44% ja 12.08.2016 sõlmitud laenulepingu nr x kohaselt on krediidi kulukuse määr 58,44%. Krediidi kulukuse määr aastas ei ületanud krediidii andmise ajal Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuse poolt eraisikule antud laenude kulukuse määra (19,49%) enam kui kolm korda (piirmäär oli 58,57%). Kostjat on krediidikulukuse määra andmete kohta nõuetekohaselt teavitatud, see nähtub selgelt laenulepingust (dtl 28, 37). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja leiab, et kostja on laenu tagastanud summas 410 eurot, kostja arvestuse järgi 1 032,26 eurot. Kohus on varem leidnud, et lepingu pikendamine oli laenulepingu lisateenus, mis oli tasuline. Seetõttu ei arvesta kohus lepingu pikendamise tasu laenu tasumise hulka. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et kostja on laenu tagasi maksnud 410 eurot ning kostja põhivõlgnevus on 589,26 eurot. Kostja pole hagejale selles summas põhivõlgnevust tagastanud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Viimane laenulepingu pikendamine toimus 13.10.2017 (dtl 78-79) ja maksetähtpäev oli seega 12.11.2017. Kuna kostja pole kohustust nõuetekohaselt täitnud, on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates viimasele laekumisele järgnevast laekumisele järgnevast kalendripäevast 16.10.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2020. Kostja leiab, et ei ole teinud 16.10.2018 ülekannet hagejale, mistõttu ei ole viivise arvestamise alguskuupäev õige. Kohus leiab, et kuna laenulepingutest tulenevate kohustuste maksetähtpäev oli 12.11.2017 oli hagejal õigus nõuda viivist alates 13.11.2017. Hageja nõuab viivist alates 16.10.2018, s.o lühema aja eest. Vähem viivist nõuda on hageja õigus. Viivisenõue kuulub rahuldamisele. Kostja väidab, et hageja nõue on aegunud. Kohus selle väitega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagiavalduse aluseks olevate laenulepingud on sõlmitud 12.08.2016. 10.10.2017 lepingute muutmise kokkulepetes pikendati kostja laenude tagastamise tähtaega hiljemalt kuni 12.11.2017. Hageja on esitanud nõuded kostja vastu 07.05.2020, seega aegumistähtaeg kolm aastat ei ole möödunud. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Eeltoodust lähtudes kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 589,26 eurot, intressi 37,62 ja viivised 82,20 eurot, kokku 709,08 eurot. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab: „menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.“ OÜ Aktiva Finants lepinguline esindaja Eveli Altunbas vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. OÜ Aktiva Finants menetluskuludeks on õigusabikulud 420 eurot ja riigilõiv 175 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et õigusabi osutamine oli vajalik, kuna vaidlus puudutas õigusküsimusi. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Ka kostja esindaja tunnihind oli sama suur. 3,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud, sest näiteks kostja esindajal kulus antud materjali läbitöötamiseks kokku 6 tundi. Seega ei ole hageja tunnihind ülepaisutatud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus määrab OÜ Aktiva Finants lepingulise esindaja

Eveli Altunbase põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks kokku 595 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt OÜ Aktiva Finants taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.