Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Temptrans hageja OÜ Liivi Kütus kasuks sissenõutavaks muutunud viivised summas 16 374,75 eurot.
6.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Temptrans hageja OÜ Liivi Kütus kasuks viivised põhinõudelt (20 664,72) 0,15% päevas määras alates 24.03.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4 289,97 eurot.
8.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 20 664,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 16 374,75 eurot, edasiulatuva viivise alates 24.03.2020 0,15% päevas määras tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud.
2.Hageja OÜ Liivi Kütus ja kostja Aktsiaselts Temptrans sõlmisid 29.11.2018 vedelkütuse müügileping nr 181129TT, mille alusel müüs hageja kostjale vedelkütust ning kostja kohustus tasuma hagejale ostuhinna arvete alusel hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest.
3.Hageja andis kostjale üle vedelkütuse, mille kohta koostati vastavalt poolte kokkuleppele järgmised arved: 1) Arve nr 5765 summas 20 664,72 eurot (sh käibemaks) maksetähtajaga 19.08.2019, milline arve on seni hagejale tervikuna tasumata. 2) Arve nr 5732 summas 22 053,60 eurot (sh käibemaks) maksetähtajaga 22.07.2019, millise arve tasus kostja hagejale viivitusega. 3) Arve nr 5746 summas 21 672 eurot (sh käibemaks) maksetähtajaga 29.07.2019, millise arve tasus kostja hagejale viivitusega. 4) Arve nr 5753 summas 20 466 eurot (sh käibemaks) maksetähtajaga 09.08.2019, millise arve tasus kostja hagejale viivitusega.
4.Ostuhinna tasumisega viivitamise puhuks leppisid pooled kokku viivise tasumises arvestusega 0,15% päevas. Seisuga 23.03.2020 on müügilepingust tulenev kostja viiviste võlgnevus hageja ees summas 16 374,75 eurot, so arvete nr 5732 ja 5746 tasumisega viivitamisest tulenevad viivised summas 5017,56 eurot; arve nr 5753 tasumisega viivitamisest tulenevad viivised summas 4630,82 eurot ja arve nr 5765 tasumisega viivitamisest tulenevad viivised (seisuga 23.03.2020) summas 6726,37 eurot.
5.Seega on kostjal hagejale müügilepingu alusel tasumata arvest nr 5765 tulenev põhivõlgnevus summas 20 664,72 eurot ja eelpool nimetatud arvete tasumisega viivitamisest tulenev viiviste võlgnevus (23.03.2020 seisuga) summas 16 374,75 eurot.
6.Hageja vaidleb vastu kostja 25.08.2020 ajatamise taotlusele, leides, et see on põhjendamatu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks taotluse rahuldamiseks aluse. Samuti ei ole alust viiviste vähendamiseks, kuna viiviste summa ega viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. Juhul, kui kostja soovib taotleda viiviste vähendamist, peab ta tõendama, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna viiviseid nõutakse alla põhisumma (85 000 eurot).
Kostja vastuväited
7.Kostja võtab hagi osaliselt õigeks, palub jätta viivise osas rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
8.Kostja avaldas 25.08.2020 toimunud korraldaval kohtuistungil, et võtab hagi õigeks põhinõude osas, s.o summas 20 664,72 eurot.
9.Kostja hinnangul ei ole hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja selgitab, et lepingus kokkulepitust rakendasid/tõlgendasid pooled kokkuleppe sõlmimisel lepingut viisil, millega on jäetud antud lepingutingimus viivise tasumisest varasemalt kohaldamata. Nii ei ole pooltevahelistes senistes suhetes hageja kordagi viivisenõuet maksma pannud ega kostja seda ka tasunud. Kostja leiab lisaks, et viivisenõude esitamine on üllatuslik ja pigem pahatahtlik olukorras, milles hagejale on teada nii tänane majanduslik olukord üldiselt, kuid samuti ka kostja majandustegevuse täielik seiskumine. Kostja leiab, et lepingus kokkulepitud viivise tasumise kokkulepe tuleb jätta kohaldamata ja hinnata poolte endi varasemat käitumist lepinguliste kohustuste täitmisel/õiguste realiseerimisel. Juhul, kui kohtu hinnangul on hageja viivisenõue siiski põhjendatud, taotleb kostja ühtlasi hageja poolt nõutavate viiviste vähendamist nullini. Kostja peab oluliseks seejuures rõhutada, et majandustegevuse seiskumiseni ei ole viinud mitte kostja enda ebaõiged ärilised otsused vaid kostjast mitteolenevad asjaolud. Kuigi kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid kuni põhivõla suuruseni, omab viivis seadusest lähtuvalt eeskätt ikkagi kompensatsioonilist iseloomu. Seda arvestavalt peaks viivis katma eeskätt võlausaldajale tekitatud kahju, mis on vahetult seotud viivisenõudega nö kaasneva põhinõudega. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole viiviste väljamõistmine nõutud määras ja ulatuses põhjendatud, kuna hagejale ei ole eeldatavalt kaasnenud arvete tasumata jätmisega kahju, mis võiks põhjendada viivise nõudmist hagiavalduses märgitud summas ning hageja on viivisenõude esitanud hilinenult.
10.Kostja esitas 25.08.2020 toimunud korraldaval kohtuistungil taotluse nõude täitmise ajatamiseks kümneks kuuks, kuna tal ei ole reaalset võimalust käesoleval hetkel kogu nõuet tasuda. Kohtu põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Kuivõrd kostja võttis hageja nõude põhinõude osas õigeks, mõistab kohus kostjalt Aktsiaselts Temptrans hageja OÜ Liivi Kütus kasuks välja põhivõlgnevus summas 20 664,72 eurot.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on viivisenõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus
tegi pooltele 12.11.2019 toimunud kohtuistungil ettepaneku TsMS § 4 lg 4 tuginedes kompromissiettepaneku. Pooled kokkulepet ei saavutanud.
15.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
16.Kostjal hagejale müügilepingu alusel tasumata arvest nr 5765 tulenev põhivõlgnevus summas 20 664,72 eurot ja eelpool nimetatud arvete tasumisega viivitamisest tulenev viiviste võlgnevus (23.03.2020 seisuga) summas 16 374,75 eurot. Hageja palub välja mõista alates 24.03.2020 edasiulatuvalt viivise arve nr 5765 summa 20 664.72 euro osas. Kostja leiab, et viivisenõue tuleks jätta rahuldamata, sest pooltevahelistes suhetes ei ole varasemalt seda nõutud ja seetõttu tulebki hinnata poolte varasemat käitumist. Alternatiivselt taotleb kostja vähendada viivisenõuet nullini arvestades majanduslikku seisundit.
17.Kohtu hinnangul on viivisenõue tõendatud ja põhjendatud. Kostja väitel majandustegevus on seiskunud seoses koroonaviiruse kriisiga ja puudub müügikäive, ning selleni ei viinud ebaõiged ärilised otsused vaid kostjast mitteolenevad asjaolud. Kostja heidab ka hagejale ette, et vaatamata võlgnevusele müüs hageja kütust ning võinuks varem nõude esitada.
18.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ostuhinna tasumisega viivitamise puhul on lepinguosalised müügilepingu p 4.4. kokku leppinud viivise määra 0,15% päevas. Hageja on arvestanud viivise arvete nr 5765, 5732, 5746 ja 5753 tasumisega viivitamisest tekkinud viiviste väljanõudmise. Asjaolu, et hageja ei pidanud varasemalt ehk enne 23.03.2020 nõude esitamist vajalikuks, ei ole viivise väljamõistmata jätmise ega vähendamise aluseks. Viivis ei ole ebamõistlikult suur ebamõistlikult suur. Puudub alus jätta viivisenõue kohaldamata tuginedes VÕS § 29 lg 1. lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Käesolevas vaidluses nähtub ühine tahe lepingus kokkulepitud viivisemääras ja muid tahteavalduse ei ole kohtule esitatud. Suulist kokkulepet võla ajatamise osas ei kinnita ükski tõend.
19.Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur võib kohus VÕS § 162 lg 1 kohaselt seda maksmiseks kohustatud poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Asjaolud, mis oleks hinnatavad leppetrahvi vähendamiseks, toob esile isik, kes seda taotleb. Kostja märgib, et viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest hagejale ei ole tekkinud arvete mittetasumisega kahju. VÕS § 162 eesmärgiks kaitsta võlgnikku ebaproportsionaalse leppetrahvi puhul, mis käesoleval juhul ei ole tuvastatud. Arvestades viivise määra 0,15% ning hagetavat viivisesummat ei see ebaproportsionaalne või ebamõistlikult suur ning puudub alus vähendamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et see oleks tema majanduslikult olukorrast tulenevalt ebaõiglane. Vastupidiselt hageja on esile toonud, et igapäevases majandustegevuses on temal probleemid laenu tagastamisega, sest kostja ei ole tähtaegselt müügiarveid tasunud.
20.Kohus võib TsMS § 445 lg 1 alusel otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmise tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. 25.08.2020 toimunud kohtuistungil avaldas kostja soovi kohtuotsuse täitmise ajatamiseks kümneks kuuks. Kohus märgib, et puudub seaduslik alus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks, seda on võimalik pooltel kokku leppida kohtulahendit täites. Kohus saab TsMS § 445 lg 1 määratleda täitmise viisi ja korda, mitte sõlmida maksegraafikut. Kompromissi pooled aga menetluse kestel ei saavutanud. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostjat kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
23.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2020 kohtuotsusega täiendati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.10.2020 kohtuotsuse resolutsiooni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.