OÜ Liivi Kütus hagi Aktsiaseltsi Temptrans vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Temptrans apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
20 664,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Liivi Kütus (registrikood 11063096), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja Aktsiaselts Temptrans (registrikood 10035301), lepinguline esindaja Irina Bušujeva
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 220-4513 otsustusega jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu
26.märtsi 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-4513 muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
4.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Aktsiaseltsi Temptrans kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Liivi Kütus (hageja) esitas 23. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Temptrans (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 20 664,72 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 16 374,75 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudest 0,15 % päevas alates 24. märtsist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29. novembril 2018 müügilepingu nr 181129TT (müügileping), mille alusel müüs hageja kostjale vedelkütust ning kostja kohustus tasuma hagejale ostuhinna arvete alusel hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. Kostjal on hagejale tasumata arvest nr 5765 tulenev põhivõlgnevus summas 20 664,72 eurot. Ostuhinna tasumisega viivitamise puhuks leppisid pooled kokku viivise tasumises 0,15 % päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga oli müügilepingust tulenev kostja viivise võlgnevus 16 374,75 eurot, s.o arvete nr 5732 ja 5746 tasumisega viivitamisest 5017,56 eurot; arve nr 5753 tasumisega viivitamisest 4630,82 eurot ja arve nr 5765 tasumisega viivitamisest 6726,37 eurot. Viivise vähendamiseks alust ei ole, kuna viivisenõue ega viivisemäär ei ole ebamõistlikult suured. Juhul, kui kostja soovib taotleda viiviste vähendamist, peab ta tõendama, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna viiviseid nõutakse alla põhinõude (s.o 85 000 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostja võttis kohtuistungil hagi põhivõlgnevuse osas õigeks, kuid palus viivise osas jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja hinnangul ei ole hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Pooled on müügilepingut tõlgendanud viisil, millega on lepingutingimus viivise osas jäetud kohaldamata. Hageja ei ole kostja väitel seni kordagi võlgnevuste tõttu viivisenõuet maksma pannud ning kostja pole viivist ka tasunud. Kostja leiab, et viivisenõude esitamine on üllatuslik ja pahatahtlik olukorras, kus hagejale on teada kostja majanduslik olukord ja majandustegevuse täielik seiskumine. Juhul, kui kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud, taotleb kostja viivise vähendamist nullini. Kostja rõhutab, et majandustegevuse seiskumise on põhjustanud kostjast mitteolenevad asjaolud. Kuigi kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhivõla suuruseni, omab viivis seadusest lähtuvalt ennekõike kompensatsioonilist iseloomu. Kostja leiab, et viivise väljamõistmine nõutud määras ja ulatuses ei ole põhjendatud, kuna hagejale ei ole eeldatavasti kaasnenud arvete tasumata jätmisega kahju, mis võiks põhjendada viivise nõudmist hagiavalduses märgitud summas.
3.Kostja esitas kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel taotluse põhivõlgnevuse täitmise ajatamiseks kümneks kuuks. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 6. oktoobril 2020 (vaidlustatud otsus) hagi põhivõlgnevuse osas õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 20 664,72 eurot. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kohus rahuldas hageja viivisenõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 16 374,75 eurot ning viivised põhinõudest (20 664,72 eurot) määras 0,15 % päevas alates 24. märtsist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4 289,97 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud. Pooled on müügilepingus kokku leppinud ostuhinna tasumisega viivitamise puhuks viivisemääras 0,15 % päevas. Asjaolu, et hageja ei esitanud viivisenõuet enne 23. märtsi 2020, ei ole viivise välja mõistmata jätmise ega 2 (5)
vähendamise aluseks. Viivisenõuet ei välista müügilepingu tõlgendamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 alusel. Poolte ühine tahe nähtub müügilepingus kokkulepitud tingimusest ning teistsuguste tahteavalduste kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Puudub alus viivisemäära vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Viivisemäär 0,15 % päevas ei ole ebaproportsionaalne või ebamõistlikult suur ning puudub alus selle vähendamiseks. Kostja pole tõendanud, et sellises ulatuses viivise tasumine oleks tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ebaõiglane. Hageja on omakorda esile toonud, et tingituna kostja viivitusest on hagejal igapäevases majandustegevuses tekkinud probleeme laenu tagastamisega. Kostja võttis hageja nõude põhivõlgnevuse osas õigeks, kuid taotles kohtuotsuse täitmise ajatamist kümneks kuuks. Maakohus leidis, et puudub seaduslik alus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks ning seda on võimalik pooltel kokku leppida kohtulahendit täites. Maakohus selgitas, et TsMS § 445 lg 1 alusel saab kohus määrata otsuse täitmise korda ja viisi, mitte sõlmida maksegraafikut. Kompromissi pooled menetluse kestel ei saavutanud. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a otsuse tühistamist kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise, viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ning saata tsiviilasi maakohtule vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme. Kostja hinnangul ei ole maakohus sisuliselt käsitlenud kostja kohtuotsuse täitmise ajatamise taotlust. Tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata mh täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramise pädevus on kohtule antud ka täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 45. Kostja toob esile, et kostja ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist. Samuti ei ole kohus arvestanud COVID-19 mõju kostja majandustegevusele ega majandusele üldiselt. Maakohus on vaidlustatud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisel rikkunud menetlusõiguse normi. Asjas ei kohaldu TsMS § 468 lg 1 p 1, kuna kostja ei ole hagi täielikult õigeks võtnud, vaid on hagi õigeks võtnud üksnes põhinõude ulatuses. Maakohus ei ole hinnanud kostja poolt viivisele esitatud vastuväiteid. Maakohus ei ole otsust tehes arvestanud, et poolte vahel puudus viivise väljamõistmise tava. Müügilepingus sisalduv viivise tasumise tingimus tuleb jätta VÕS § 29 lg 5 p-de 3 ja 6 järgi kohaldamata. Viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostjale ei ole eeldatavasti kaasnenud arvete tasumata jätmisega kahju. Kostja majanduslik olukord ja majandustegevuse seiskumine ei olnud vaidluse all, sest hageja on tunnistanud kostja majandusraskuste olemasolu. Maakohus on rikkunud TsMS § 392, kuna ei selgitanud kostjale, mida tuleb tõendada olukorras, kus majanduslikud raskused ei olnud vaidluse all. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb TsMS § 445 lg 2 ja § 442 lg 5 järgi täiendada otsustusega, et kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohatulahendi täitmist tagava abinõuna. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei 3 (5)
vaidlusta hagi rahuldamist põhinõude osas, mistõttu on selles osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
9.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hagi rahuldanud, sh põhinõude osas õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele selgitab ringkonnakohus, et hagi saab õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada ka osaliselt.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramata jätmise kohta on õige, kuid maakohtu otsuse p-s 20 toodud põhjendust tuleb muuta ja asendada see käesoleva otsuse põhjendusega.
10.1.TsMS § 445 alusel saab otsuse täitmist ajatada, kuid üksnes väga erandlikel asjaoludel ning nende erandlike asjaolude tõendamiskoormis on taotluse esitanud poolel. Selliselt võimaldatakse n-ö juba ette lahendada TMS § 45 järgne vaidlus, mida tuleks menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võimaldada. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuse p-s 20 toodud seisukohaga, et otsuse täitmise ajatamiseks seaduslik alus puudub.
10.2.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ega tõendanud erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kostjalt väljamõistetud põhinõude täitmist ajatada. Lisaks tuleb rahalise nõude täitmise ajatamise korral arvestada sissenõudja õigustatud huve. Esitatud asjaoludest nähtub, et arve nr 5765 maksetähtaeg oli 19. august 2019 (tl 16). Asjakohane on hageja märkus, et võlgnevus tekkis ajal, mil koroonaviiruse levikut ei toimunud. Kostja ei ole teinud usutavaks, et tema majandusliku seisundi tõttu on tema huvid hageja huvidest eelistatumad.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte võlasuhtele kohaldub müügilepingus kokkulepitud viivis 0,15 % päevas. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole tema väiteid menetlenud ega neile hinnangut andnud. Kostja väitega ei saa ringkonnakohus nõustuda, sest maakohus on otsuse p-s 18 märkinud, et viivise kokkuleppe kohaldamata jätmiseks alus puudub ning kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kolleegium järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 mõttes ning neid ei korda.
11.1.Kolleegium märgib täiendavalt, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb tahteavalduste tõlgendamisel lähtuda (vt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).
11.2.Ringkonnakohtu hinnangul annab müügilepingu p 4.4 sõnastus lünkadeta edasi selles sisalduva kokkuleppe sisu. Kuna hageja vaidles kostja lepingutingimuse tõlgendamisele vastu ja esitas pretensioonid (tl 66-67), pidi kostja oma väiteid lepingu tõlgendamise aluseks olevate asjaolude kohta tõendama. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited (TsMS § 230 lg 1).
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et viivisenõude rahuldamisel rikkus maakohus menetlusõiguse norme, sh jättis kostja vastuväited käsitlemata (TsMS § 442 lg 8) ning rikkus eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392).
12.1.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus viivise määra ja suuruse osas nõuetekohaselt põhjendatud. Viivisemäär 0,15 % päevas ei ole majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ebamõistlikult suur hüvitis ega võlgnikku ebamõistlikult kahjustav. Majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul on peetud viivisemäära 0,3 % päevas mõistlikuks 4 (5)
(vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-15; 17. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-12).
12.2.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et esitatud asjaoludel ei saa viivisenõuet vähendada nullini. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab viivist varasemate arvete tasumata jätmisest ning sissenõutavaks muutunud viivis ei ületa arvetega nr 5732, 5746 ja 5753 nõutud põhivõlgnevust. Maakohus on piiranud tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist summaliselt, s.o mitte rohkem kui 4289,97 eurot. Seega ei saa hageja arves nr 5765 märgitud põhivõlgnevuse 20 664,72 euro tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui (6726,37 + 4289,97) 11 016,34 eurot. Alla nimetatud summa viivise vähendamine ei ole kostja poolt väljatoodud asjaoludel ja hageja huvisid arvestades võimalik. Maakohtu poolt väljamõistetud viivis on põhivõlast väiksem ja ei ole kostja suhtes ebaproportsionaalne.
12.3.Ringkonnakohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Käesolevas asjas ei ole pooltel olnud vaidlust õigussuhte kvalifikatsiooni üle ning sellega on nõustunud ka maakohus. Hageja on 17. aprilli 2020. a menetlusdokumendis vaielnud viivise vähendamisele vastu ning viidanud p-s 2.11 ka kohtupraktikale tõendamiskoormise jaotuse kohta (tl 62-65). Lisaks tuleb arvestada, et pooli on menetluses esindanud õigusnõustajad. Seega oli kostja kohustuseks tagada, et ta esitab vajalikud asjaolud ja piisavad tõendid viivise vähendamiseks või rahuldamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus
13.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.