Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-13237 tusette-panek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada pankrotiavalduse tagamise osas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ning kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgnevuste suuruseks on 29 027,92 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on üle maksevõime laenamine. Avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Olenemata asjaolust, et võlgnik töötab, on laenukohustused suurenenud ja hetkel käivad üle jõu. Laenude võtmise ajal elati koos elukaaslasega, kes ka reaalselt tasus laenumakseid, kuid käesolevaasta märtsist läks elukaaslasega teed lahku ning laenukohustused jäid ainult avaldaja kanda. Vastavalt PankrS § 1 lg-le 1 on X X maksejõuetu ja maksevõimetus ei ole ajutine.

2-20-13237

Avaldaja palub kuulutada välja tema pankrot. Koos avaldusega palub avaldaja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud pankrotiavaldusega, leidis et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 13 nõuetele ega esine PankrS § 14 sätestatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Pankrotiseaduse § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus on seisukohal, et X X on maksejõuetu ja maksejõetus on püsiv. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada X X pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti 5. oktoobril 2020. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. PankrS § 17 lg 3 alusel ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Vastavalt PankrS § 18 lg 1 ja lg 3 kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täite-menetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 20 lg 1 kohus võib keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes ning lähtuvalt PankrS § 21 lg 1 – 3, määrus, millega kehtestatakse PankrS § 20 lõikes 1 nimetatud käsutuskeeld, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saadetakse võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse ärakirja viivitamatult Tartu Maakohtu registriosakonnale. Käsutuskeelu sissekandmise kohta kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ning Eesti väärtpaberite keskregistrisse kohaldatakse vastavalt PankrS §-des 40 ja 41 sätestatut.

2-20-13237 TsMS § 378 lg 1 p-de 2-6 kohaselt hagi tagamise abinõud on: kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine; teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole; kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiule andmiseks; täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoi-mingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja ilma ajutist haldurit nimetamata ning seega tuleb rakendada pankrotiavalduse tagamise abinõusid ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine. Pankrotiavalduse tagamiseks tuleb keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta ning kanda kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelumärked, samuti tuleb arestida võlgniku raha krediidiasutustes. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PankrS § 36 lg 6 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2 pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku pankrotivara kanda. Väljamaksmisele kuuluvaid kulusid pankroti väljakuulutamise seisuga ei ole. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

2-20-13237

Võlgadest vabastamise menetluse selgitused Kohus peab vajalikuks selgitada võlgadest vabastamise menetluse eesmärki. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, mitte võlgniku vabastamine oma kohustustest. Pankroti väljakuulutamisega ei kao võlgniku kohustused ära ega võlgnik ei vabane automaatselt nende tasumise kohustusest. Pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, millest tehakse võlausaldajale väljamaksed. Vara valitsemiseks määratakse pankrotihaldur, kellele läheb üle vara valitsemise õigus. Kui võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ning menetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Ka pankrotimenetluse raugemine ei vabasta võlgnikku võlgadest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju (sh kuriteoga, väärteoga) hüvitamise ning elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). Selliste kohustuste puhul ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Samuti selgitab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist ja võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka kõigist võlakohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, või algatamata jätmise otsustab kohus alles pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisel. Juhul kui kohus kohustustest vabastamise menetluse algatab, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (PankrS § 175 lg 1 ja 51). Samuti nimetab kohus usaldusisiku, kellele võlgnik teeb makseid ja kelle kulud tuleb kanda võlgnikul. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Võlgnik ei vabane kohustustest lihtsalt sellepärast, et ta on töötu ja sissetulekuks on töövõimetuspension.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.