Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-20-13237 netlusabi 67,27 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb hüvitada riigivahenditest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

Viru Maakohus võttis 05.10.2020.a. määrusega menetlusse J B esitatud pankrotiavalduse, kuulutas välja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 17.06.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, milles teatas, et pankrotimenetluses pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamakse2(9)

2-20-13237 te tegemiseks ei ole ja tegi PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihaldur esitas taotluse deposiidi määramiseks ja palus määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 300 eurot. Kohus tegi 13.07.2022 määruses ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 300 eurot hiljemalt 15.08.2022. Võlausaldajad deposiiti nõustud summat ei tasunud.

Pankrotimenetluse lõpetamise taotlus Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta J Bl on järgmise arvelduskontod 

AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 05.10.2020 oli 0,01 eurot ja kogumishoiust nr xxx.



AS-is Swedbank arvelduskontot nr xxx, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli 1,16 eurot.

Pankrotihaldur lubas J Bl kasutada arvelduskontot Swedbank AS-s. Seega ei kuulu Swedbank AS konto jääk pankrotivara hulka. Haldur sulges kogumishoiuse xxx AS-s SEB Pank. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele on J B saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu X Eesti OÜ-st ja Eesti Haigekassast. Pankrotivarasse on arestimise tulemusena laekunud 1723,12 eurot. Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluse kulud (s.h. transpordikulud ja kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt) 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 20 eurot, kokku 120 eurot. (alus: Viru Maakohtu 12.05.2022. a määrus).

Pankrotihalduri tasu Haldur on J B pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 96 eurot tunnis.

2-20-13237 lutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, avalduse koostamine ja saatmine X Eesti OÜ-le, Eesti Töötukassasse, Eesti Haigekassasse, Swedbank AS-i, järelepärimise koostamine ja saatmine Viru Maakohtu Narva kohtumajja; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 18 dokumenti) - kokku 3,5 tundi, s.o 3,5 x 96 eurot = 336 eurot.

4(9)

2-20-13237 Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: x - 875,74 eurot x - 946,87 eurot x - 2864,40 eurot x - 11936,89 eurot x - 6022,15 eurot x - 1127,77 eurot x - 2495,53 eurot x - 9535,34 eurot III järgu nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsusega asjaolud J B jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid ei esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja väikesest sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes J B esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Avalduses kinnitas J B, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

5(9)

2-20-13237 Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele on J B saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu X Eesti OÜ-st ja Eesti Haigekassast. Haldur kutsus 08.01.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur kutsus 29.01.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. x AS teatas 14.01.2021. a e-kirjaga, et nende esindaja 29.01.2021. a üldkoosolekul ei osale, kuid nad teevad ettepaneku määrata klienti ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur kutsus 18.02.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur kutsus 16.06.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võla-usaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub usaldusisiku nimetamiseks huvi.

Menetlusabi taotlus J B pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. J B pankrotihaldur taotles tasuks 1392,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 278,40 eurot, kokku 1670,40 eurot, millest 1603,13 eurot saab katta pankrotivara arvelt ja 67,27 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Seetõttu taotleb pankrotihaldur J B nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks kokku summas 67,27 eurot koos käibemaksuga, mis on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi.

Deposiit Haldur palus kohtul määrata tasuda deposiiti 300 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat ei tasu, taotleb pankrotihaldur järgmist.

6(9)

2-20-13237

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 viimase lause ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankroti halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada, s.o 14,5 tundi arvestusega 96 eurot tunnis, tasu kokku 1392 eurot, millele lisandub käibemaks 278,40 eurot, kokku 1670,40 eurot. 7(9)

2-20-13237 Halduri tasust 1603,13 eurot koos käibemaksuga tuleb mõista välja pankrotivara arvelt. Võlgnikule tuleb anda menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu summas 67,27 eurot koos käibemaksuga. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur märkis aruandes, et avaldas neljal korral elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajal puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). Edasikaebamise kord 8(9)

2-20-13237 PankrS § 164 lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. PankrS § 150 lg 5 kohaselt, pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1 ja 2 ning § 171 lg 4).

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.