OÜ Aktiva Finance Group hagi U.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4129,15 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: U.A. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta OÜ Aktiva Finance Group kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ Aktiva Finance Group nõuab 20.10.2023 esitatud hagis U.A.-lt põhivõlgnevust 2379,13 eurot, intresse 260,42 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 465,83 eurot, millele lisanduvad al 21.10.2023 jooksev viivis põhinõudelt 40,93% aastas. Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja U.A. vahel 05.12.2020 sõlmitud laenulepingust nr SR3626363, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot, intressiga 40,93% aastas (sh lepingutasu 150 eurot). 07.11.2022 sõlmisid pooled lepingu laenulepingu nr SR3626363 tingimuste muutmise kohta, millega anti kostjale maksepuhkus ning sellest tulenevalt uus laenusumma tagastamise ja intresside tasumise graafik (maksepuhkuse vormistamise tasu 42,55 eurot). Lepingu muudatuse järgselt pidi kostja tasuma laenu tagasi koos kõrvalnõuetega perioodil 10.11.2022 – 25.09.2025. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis võlausaldaja kostjale 10.04.2023 lepingu ülesütlemise teate ning 25.04.2023 luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja viivituses osamaksetega 08.02.2023 kuni 09.04.2023 tasumisega. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 05.01.202104.01.2023, millest põhiosa katteks on arvestatud 610,87 eurot. Võlausaldaja loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le.
2.Kohus kohustas 06.10.2023 puuduste määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Hageja väitis 01.11.2023, et laenuandja on nõudeid järginud ning kostja krediidivõimelisust hinnanud. Konkreetselt viidati laenutaotlusele ning pangakonto väljavõttele.
3.Hagejale selgitati 25.07.2025 kohtunõudega, et esitatust ei nähtu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus lähtudes VÕS § 4034 lg 7 ning ka võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
4.Hageja jäi 06.08.2025 seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Selle kinnituseks loetles hageja üldsõnaliselt krediidiandja toiminguid, kuid ei vastanud kohtu küsimustele ega esitanud täpsemaid selgitusi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kuna maksekäsu kiirmenetluses ja ka Politsei- ja Piirivalveameti kaasabil ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 08.03.2024 kätte avalikult. Seega loetakse need kostjale kättetoimetatuks 24.03.2024. Kostja ei ole kohtule vastanud. Hageja on soovinud tagaseljaotsuse tegemist.
6.Seega saab asja lahendada tagaseljaotsusega, kuid kuivõrd hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi rahuldamata TsMS § 407 lg 6 alusel.
7.Hageja on põhistanud, et kostja sõlmis viidatud lepingud ning sai raha kätte, laen on üles öeldud ja lepingutest tulenevad nõuded loovutati hagejale. Hageja ei ole aga piisavalt põhistanud ja tõendanud esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on küll viidanud, et kostja maksevõimelisust kontrolliti 6-kuu konto väljavõtte alusel, kuid pole selgitanud, millised andmed saadi ja millised järeldused neist tehti. Nimelt peab kohus kontrollima ilma kostja vastava taotluseta, et tarbija ei võtaks endale üle 2(3)
jõu käivaid kohustusi. Seega ei piisa vaid kinnitusest ning konto väljavõtetest, vaid tarbija maksevõime tuvastamise alused tuleb täpselt välja tuua.
8.Esiteks ei ole arusaadav, millised laenud kostja igakuiste finantskohustuste summades sisalduvad. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub rohkem kui 2 kohustust krediidiandjatele ja suuremates summades kui 97,99 eurot ja 76,76 eurot. Lisaks on kostja võtnud korduvalt SMS laenusid. Seega ei ole tõenäoliselt arvestatud kostja kõikide laenukohustustega.
9.Kostja on laenutaotluses finantskohustuste rea tühjaks jätnud ja hageja pole kohtule selgitanud, kas ja kuidas on laenuandja kostja esitatud taotluse ja kontoväljavõtete erinevuse osas selgitusi küsinud. Sama probleem on kostja sissetulekuga, milleks kostja märkis 3000 eurot, kuid laenuandja tuvastas selle suuruseks alla 2200 euro kuus. Kohtule ei nähtu, et oleks analüüsitud põhjalikumalt ka kostja väljaminekuid, vaid on lähtutud kostja poolt avaldatust. Kuigi kostjal on arvestatav igakuine sissetulek, tulnuks seda enam selgitada, miks on sellise sissetuleku juures vajalik paljude kiirlaenude võtmine, sest see võib viidata taotleja krediidivõime probleemidele.
10.Laenuandja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt omandama esmalt teabe ning seejärel selle alusel hindama tarbija krediidivõimelisust. Selleks tuleb VÕS § 4034 lg 2-4 kohaselt küsida teavet ka teiste olemasolevate kohustuste kohta ning laenu võib lg 6 kohaselt anda vaid siis, kui krediidivõimelisuses ollakse veendunud. VÕS § 4034 lg 4 kohustab saadud teavet ka kontrollima ning kohtupraktikas on üldiselt vajalikuks peetud selleks vastavate pangakonto väljavõtete nõudmist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Antud asjas ei ole esitatud piisavalt teavet selle kohta, kuidas kostja maksevõimelisus tuvastati, milline seisukoht võeti kõikide eelnevalt võetud laenukohustuste osas ning millised on kostja täpsemad igakuised väljaminekud. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tõendamise kohustus lasub VÕS § 4034 lg 13 kohaselt hagejal.
11.Rikkumise tagajärjel loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
12.06.08.2025 esitas hageja ka nõude ümberarvestuse, mille kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku 3000 eurot, kuid on teinud tagasimakseid kokku 3162,25 eurot ning seega ei ole kostjal enam võlga. Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu on alusetud ka viivise jm nõuded. Kohus märgib, et kuivõrd VÕS § 1132 lõige 2 ei sätesta nõude alust, vaid nõude ülempiiri, tuleks sissenõudekulude osas jätta nõue rahuldamata ka hagi rahuldamisel ülejäänud osas.
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjal menetluskulud puuduvad, jäävad need rahaliselt kindlaks määramata.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.