Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-9940
Kohtuasi
Renovum OÜ hagi XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX 21.09.2020 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
2.Jätta XX 24.07.2020 taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.
3.Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
4.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-19-9940 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ, hageja) esitas 28.06.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla nõudes.
1.1.Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid 25.07.2018 laenulepingu Y180723063, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot aastase intressimääraga 30%. Kostja pidi laenu tagastama 15 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kostja sattus maksetega viivitusse ja laenuandja ütles lepingu 16.11.2018 üles. Laenuandja loovutas nõude hagejale.
1.2.Kostja tasus laenuandjale 167 eurot, mille laenuandja arvestas sissenõudmiskulu (35 eurot), põhiosa (104,49 eurot), intressi (25,01 eurot) ja hooldustasu (2,50 eurot) katteks. Nii kujunes lõplikuks nõudeks 946,30 eurot, millest 895,51 eurot on põhivõlgnevus, 45,79 eurot intress ja 7,50 eurot hooldustasu. Hageja taotles lisaks pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist summas 164,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist määraga 30% aastas. Maakohus andis 02.12.2019 määrusega kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud juhul, kui lahend tehakse kostja kahjuks. Kostja esitas 13.01.2020 vastuse hagile, milles märkis, et hageja pole tõendanud poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ülesütlemist. Kostjale jäi ebaselgeks nõude kujunemine. Laenuandja ei täitnud kostjale laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 18.06.2020 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, tehes järgmised otsustused: mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 895,51 eurot, intressi 45,79 eurot, hooldustasu 5 eurot ja seisuga 28.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 43,97 eurot – kokku 990,27 eurot; märkis, et kostja kohustub tasuma eelmises punktis nimetatud võlgnevuse alates otsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena 50 eurot 19 kuu vältel selliselt, et 20. osamaksena tasub kostja hagejale 40,27 eurot; märkis, et kui kostja viivitab eelmises punktis nimetatud osamakse(te) tasumisega, on hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jättis hagi rahuldamata 28.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 120,90 euro osas (s.o 43,97 eurot ületav osa); jättis menetluskulud 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses kostja kanda ning määras hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks summas 534,80 eurot; märkis, et kostja kohustub tasuma eelmises punktis nimetatud menetluskulude hüvitise alates otsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena 28 eurot 18 kuu vältel selliselt, et 19. osamaksena tasub kostja hagejale 30,80 eurot;
2-19-9940 märkis, et kui kostja viivitab eelmises punktis nimetatud osamaksete tasumisega, on hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jättis kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda.
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 444 kohaselt tegi maakohus otsuse lihtsustatud kujul. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohtu hinnangul oli poolte kokkulepitud viivisemäär tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine, mistõttu sai hageja kostjalt viivist nõuda üksnes võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis seetõttu viivisenõude osaliselt rahuldamata ja rahuldas ka TsMS § 367 järgse edasiulatuva viivisenõude üksnes viidatud seaduses sätestatud määras.
4.2.Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, märkides hagi rahuldamise ulatuseks 93%. Kostja menetluskulude osas kohus seisukohta ei võtnud, kuid hageja menetluskulud luges põhjendatuks 534,80 euro ulatuses ja mõistis need kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele märkis maakohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
4.3.Võttes arvesse asjaolu, et kostja puhul on tegemist vähekindlustatud isikuga, pidas maakohus tema halba majanduslikku olukorda arvestades võimalikuks kostjalt välja mõistetud summad TsMS § 445 lg 1 esimene lause alusel ajatada ja määras kindlaks maksegraafiku.
4.4.Kuna kohus rahuldas hagi kostja vastu osaliselt, pidas maakohus põhjendatuks kostja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustusest vabastada ja jätta nimetatud kulu riigi kanda. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik Kostja esitas 24.07.2020 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada. Kostja hinnangul ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa seaduses sätestatud nõuetele. Ühtlasi taotles kostja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Ringkonnakohus jättis 09.09.2020 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh kaebuse läbivaatamiseks vajaliku riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse sisustamiseks (majandusliku seisundi teatise esitamiseks). Apellant teatas 21.09.2020 kohtule, et menetlusabi taotluse täitmine käib talle üle jõu. Samal päeval esitas apellandi esindaja taotluse menetlusabiga seotud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.12.2020. Apellatsioonkaebuse täpsustuse kohaselt palub apellant maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Esmalt lahendab ringkonnakohus apellandi 21.09.2020 taotluse ringkonnakohtu 09.09.2020 määrusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.12.2020.
8.1.TsMS § 64 lg 1 alusel võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul alust tähtaja pikendamiseks. Kostja ei ole taotluses põhistanud sellise mõjuva põhjuse olemasolu, mis oleks takistanud esitada kohtule menetlusabi saamiseks vajalikke andmeid ja nende õigsust kinnitada. Taotluses toodud põhjendused kostja invaliidsuse kohta ei
2-19-9940 välistanud kohtu määratud tähtaja järgimist, sest kostjat esindab vandeadvokaadist esindaja ning kostja on terve menetluse kestel olnud suuteline olema kohtuga pidevas e-kirjavahetuses. Ka kostja 21.09.2020 e-kirjast nähtuvalt ei ole menetlusabi taotlusega seotud tähtaja järgimata jätmine põhjustatud mitte kostja liikumispuudest, vaid soovimatusest kohtu nõuet täita. Kostja ei ole kohtule veenvalt põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et esinevad tähtaja pikendamist tingivad alused. Eeltoodud kaalutlustel jääb apellandi 21.09.2020 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus apellandi 24.07.2020 taotluse menetlusabi saamiseks.
9.1.TsMS § 186 lg 5 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud taotlus menetlusabi saamiseks koosnes ühest lausest ega võimaldanud kohtul menetlusabi eelduseid kohaselt hinnata, jättis ringkonnakohus apellandi menetlusabi taotluse TsMS § 186 lg 5 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta.
9.2.TsMS § 186 lg 6 sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Ühtlasi on ringkonnakohtul tsiviilasja materjalide ja kaebusega tutvumise tulemusel põhjendatud alus kahelda selles, et apellatsioonimenetlus kujuneks kostjale edukaks. Kaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei kuuluks kaebus ilmselt rahuldamisele. Eeltoodud kaalutlustel jääb apellandi taotlus menetlusabi saamiseks TsMS § 186 lg 6 ja § 181 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Lisaks ei saaks kaebust menetleda ka sisuliselt. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 21 ja § 637 lg 1 p 6 alusel ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud ja kaebusel puudub ka edulootus. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelmises lauses viidatud väidetena käsitleda üksnes neid, millega saab apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. TsMS § 652 lg 1 p 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kostja kaebuses sisaldub selliseid väiteid, mida saab apellatsioonimenetluses arvestada ja mille õigsust eeldades saaks kaebuse rahuldada.
2-19-9940 Arvestades tsiviilasja materjale ja 24.07.2020 apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
14.1.Põhimõtteliselt on õige kaebuse väide, et maakohus on lihtmenetluses tehtud otsuse põhjendavat osa liigselt lihtsustanud. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud.
14.2.Siiski ei nähtu kaebusest, et rikkumine oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kuigi maakohus on menetlusnorme rikkunud, ei anna see alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda apellatsioonkaebuses esitatud üldised etteheited kaebuse rahuldamist. Asja uuel läbivaatamise maakohtus oleks tulemus sama, st hagi tuleks rahuldada. Seejuures toob kohtumenetluse pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta. Hagi osalist rahuldamata jätmist on maakohus põhjendanud ja kuna maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud, on see hagi osalise rahuldamata jätmise osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
14.3.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited laenulepingu ülesütlemise teatise esmakordse kättesaamise kohta maakohtu menetluses on paljasõnalised ega võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Hageja on kostjale saadetud teadete edastamist ja nende kostja poolt kättesaamist maakohtu menetluses tõendanud. Kuna maakohus on esitatud tõendeid arvestanud, on ta pidanud hageja väiteid tõendatuks. Kostja ei ole hageja 13.02.2020 menetlusdokumendis esitatud väidetele ja tõenditele maakohtus vastuväiteid esitanud. Kostja avaldas vastuses hagile, et sõlmis hageja õiguseellasega tarbijakrediidilepingu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtus laenulepingu sõlmimist või nõude loovutamist vaidlustanud. Kui faktiline väide on omaksvõetud, peab maakohus sellest lähtuma ega pea kontrollima, kas väide on tõendatud. TsMS § 652 lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Seetõttu jätaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel asja lahendamisel kostja sellised väited tähelepanuta ega arvestaks nendega. Asjaolu, et maakohus tegi otsuse suuremas ulatuses kostja kahjuks, ei tähenda, et hageja nõue ei oleks õiguslikult põhjendatud. Tsiviilasja materjalid kostja vastuväiteid ei toeta.
14.4.Vaidlustatud otsusega otsustas maakohus kohtulahendi täitmise kostja kasuks ligi kaheks aastaks ajatada. Lahendi peale esitatud kaebuse edu eelduseks on, et seda vaidlustaval menetlusosalisel oleks õiguskaitsevajadus. Kui kostja ei soovi temalt väljamõistetud summasid tasuda osamaksetena, võib kohtulahendi pärast selle jõustumist täita ka tavapärases korras, tasudes väljamõistetud summad ühekorraga. Ka kohtulahendi täitmise ajatamise vaidlustamine ei tingiks seega maakohtu lahendi tühistamist.
14.5.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuigi maakohus võib olla menetluskulude jaotuse otsustamisel kostja kasuks eksinud, ei saa ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust lahendades muuta menetluskulude jaotust apellandile ebasoodsamaks. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamiseks kaebus väiteid ei sisalda. Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, et temalt välja mõistetud menetluskulu suurus oleks mingis osas põhjendamatu. Kui kaebuse sisulised
2-19-9940 väiteid puudutavad üksnes osa lahendist, saab kohus kontrollida üksnes lahendi selle osa õigsust.
14.6.Kokkuvõttes puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.