Kohtunik Fred Fisker 18. juuni 2020.a, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-19-9940
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi O L vastu völa nöudes
Tsiviilasja hind
1382,32 eurot
Menetlusosalised ja
Hageja: Renovum OÜ (endine Rävala Öigusbüroo OÜ, registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143, e-post [email protected] )
nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Alla Zulinskaja (GRIFF Öigusbüroo, epost [email protected]) Kostja: O L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja esindaja riigi öigusabi korras: v/adv Aleksei Ratnikov (epost: [email protected])
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Lihtmenetlus
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja möista kostjalt O L'lt hageja Renovum OÜ kasuks 25.07.2018 sölmitud laenulepingust nr. xxxx pöhivölgnevus 895,51 EUR, intress 45,79 EUR, lepingu hooldustasu 5,00 EUR ja seisuga 28.06.2019 sissenöutavaks muutunud viivis 43,97 EUR, kokku 990,27 EUR.
Kostja O L kohustub alates kohtuotsuse jöustumisest tasuma punktis 2. nimetatud völgnevuse 990,27 EUR igakuiste osamaksetena 50 EUR kuus tähtajaga 19 kuud, viimane osamakse (20.-s kuu) tuleb tasuda summas 40,27 EUR. Osamakse(d) tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks.
4.Kui kostja O L viivitab punktis 3 nimetatud osamakse(te)ga, on hagejal öigus nöuda viivist VÖS 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
5.Jätta rahuldamata Renovum OÜ nöue 28.06.2019 sissenöutavaks muutunud viivise 120,90 EUR osas.
Menetluskulud
6.Menetluskuludest jätta hageja Renovum OÜ kanda 7% ja kostja O L kanda 93%.
7.Määrata hageja Renovum OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilöiv 200 EUR ja öigusabikulud 334,80 EUR.
8.Välja möista kostjalt O L'lt hageja Renovum OÜ kasuks menetluskuluna
534,80 EUR.
9.Kostja O L kohustub alates kohtuotsuse jöustumisest tasuma punktis 8. nimetatud menetluskulud 534,80 EUR igakuiste osamaksetena 28 EUR kuus tähtajaga 18 kuud, viimane osamakse (19.-s kuu) tuleb tasuda summas 30,80 EUR. Osamakse(d) tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks.
10.Kui kostja O L viivitab punktis 9. nimetatud osamakse(te)ga, on hagejal öigus nöuda viiviseid VÖS 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
11.Kostjale O L'le riigi öigusabi korras määratud esindaja tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS 442 lg 10).
KOHTU SELGITUSED
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS 444 lg 3 kohaselt vöib tagaseljaotsuse vöi hagi öigeksvötul pöhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja pöhjendava osata. TsMS 444 lg 4 kohaselt vöib kohus sama paragrahvi löikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja pöhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nöusoleku vöi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku 448 löikes 4 1 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Vastavalt TsMS 637 lg-le 2 1 vötab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vöi kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaöigesti kohaldatud materiaalöiguse normi vöi on selgelt rikutud menetlusöiguse normi vöi on selgelt ebaöigesti hinnatud töendeid ja see vöis oluliselt möjutada lahendit.
2.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses pöhjendama, miks ta ei nöustu poole möne väitega, analüüsima töendeid ja pöhjendama, miks ta mönda töendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
3.Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
4.17.07.2019 hageja vastuse kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda hageja ja kostja vahel sölmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär, milleks on 30% aastas (tarbij akrediidi teabeleht punkt 3.). Kohus on seisukohal, et lepinguline Viivis 30% aastas ehk 0,083% päevas, mis tuleneb kokkulepitud intressist 30% aastas, on VÖS 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamöistlikult kahjustav. VÖS 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sölmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamöistlikult, eelköige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate öiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamöistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse körvale seaduse olulisest pöhimöttest vöi kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid öiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sölmimise aja seisuga. VÖS 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamöistlikult kahjustav eelköige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamöistlikult suurt leppetrahvi, ebamöistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist vöi muud hüvitist, vöi kui teiselt lepingupoolelt vöetakse vöimalus töendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamöistliku suuruse korral on vöimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÖS 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamöistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et viivisemäära möistlikkuse hindamisel on pöhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sölmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamöistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nöude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja vöimaluse nöuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 30% aastas 3,75 korda (seadusjärgset viivisemäära, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% aastas) ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamöistlikult. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÖS 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on vöimalik nöuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduses kajastatud perioodi arvestades on seadusjärgne viivis kohtu arvutuste kohaselt, lähtudes VÖS 113 lg 1 teisest lausest, 43,97 eurot.
5.Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nöude TsMS 367 alusel lepingujärgses määras. Kuivörd kohus leidis, et viivist puudutav tingimus on tühine, möistab kohus TsMS 367 järgse viivise välja seadusjärgses määras.
6.Neil asjaoludel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja möista pöhivölgnevus 895,51 eurot; intress 45,79 eurot; lepingu hooldustasu 5,00 eurot ja seisuga 28.06.2019 sissenöutavaks muutunud Viivis 43,97 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenöutavaks muutunud viivise 120,90 euro osas.
Menetluskulud
7.TsMS 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vöi menetlust löpetavas määruses, muu hulgas määruses, 3 millega hagita menetluse avaldus vöi teistmisavaldus lahendatakse vöi hagi vöi hagita menetluse avaldus vöi teistmisavaldus jäetakse menetlusse vötmata vöi läbi vaatamata vöi asja menetlus löpetatakse. TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise
korral kannavad pooled menetluskulud vördsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid vördeliselt hagi rahuldamise ulatusega vöi ei jäta menetluskulusid täielikult vöi osaliselt poolte endi. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud vördeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
8.TsMS 174 lg 2 ja 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust löpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust löpetava määruse tegemist. TsMS 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pöhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, vöttes aluseks menetluskulude nimekirja vöi tsiviilasja materjalid.
9.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 800 eurot (riigilöiv kogusummas 200 eurot ning öigusabikulud summas 600 eurot).
10.TsMS 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilöiv. TsMS 139 lg 1 kohaselt on riigilöiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. TsMS 138 lg-test 1, 2 ning TsMS S 139 lg-st 2 lähtuvalt on pöhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilöiv 200 eurot. Kohtuvälised kulud on TsMS 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nöustajate kulud. TsMS 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, möistab kohus kulud välja pöhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude pöhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude pöhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelköige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on pöhjendatud möista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nöude suurus.
11.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (Iisandub käibemaks) on pöhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
12.Kohtu hinnangul ei ole öigusabi ajakulu täies ulatuses aga pöhjendatud. Kohus ei pea pöhjendatuks välja möista hagis esinevate puuduste körvaldamiseks kulunud aega Ih. Samuti käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega — tegemist ei olnud eriliselt keeruka öigusliku vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tölgendada erinevate öigusaktide sätteid, kohaldada öiguse vöi seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu öigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS 175 lg 1 tähenduses öigusabikulude vajalikkuse ja pöhjendatuse hindamisel. Seega ei olnud antud vaidlus hageja esindaja jaoks öiguslikult keeruline. Arvestades tsiviilasja alla keskmist keerukust, peab kohus pöhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses, s.o summas 360 eurot (3 h x 120 eurot).
13.Hageja nöudis hagis rahalise kohustuse täitmist summas 1382,32 eurot. Kohus rahuldab hageja nöude 990,27 euro väljamöistmiseks ehk 93% ulatuses. Kuivörd kohus rahuldab hagi osaliselt, möistab kohus kostjalt välja 93% hageja pöhjendatud menetluskuludest (360 eurot) ning ülejäänud osas 7% jääb hageja enda kanda. Kohus möistab kostjalt välja hagilt tasutud riigilöivu 200 eurot ning hageja öigusabikulud summas 334,80 eurot.
14.TsMS 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jôustumisest alates kuni tâitmiseni viivist VÔS 113 lôike 1 teises lauses ettenâhtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistôttu mârgib kohus menetluskulude kindlaksmââramise lahendis, et osamaksetega tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist vôlaôigusseaduse 113 lôike 1 teises lauses ettenâhtud ulatuses.
15.Tulenevalt TsMS 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mâârati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mâârati.
16.TsMS 445 lg 1 sâtestab, et kohus vôib otsuses poole taotlusel kindlaks mâârata otsuse tâitmise viisi ja korra ning tâitmise tâhtaja vôi tâhtpâeva ja asjaolu, et otsus tâidetakse viivitamata vôi et otsuse tâitmine tagatakse mône hagi tagamise abinôuga. Kohus kaalus kohtuotsuse tâitmise viisi ja leiab, et kâesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et kostja puhul on tegemist vâhekindlustatud isikuga, kelle puhul riik on andnud ôigusabi. Kostja halvas majanduslikus olukorras on ebamôistlik panna kostja olukorda, kus suure summa (990,27 eur vôlgnevus+ 534,80 eur menetluskulud) tâitmiseks on hagejal ôigus kohe pârast kohtuotsuse jôustumist pôôrduda kohtutâituri poole. Kohus leiab, et kohtuotsus peab olema ka reaalselt tâidetav ning optimaalseim lahendus on eelmârgitud asjaolusid arvestades maksete ajatamine ja kohustuste tâitmine osamaksetena kindlaksmââratud maksegraaflku alusel.
17.02.12.2019 kohtumâârusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi ôigusabi saamiseks. Kohus leiab, et kostjalt ei ole praegusel juhul riigi ôigusabi korras mââratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus otsustab riigi ôigusabi osutamise eest tasu mââramise ja maksmise eraldiseisva maarusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.