Avaldaja (võlgnik): T K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx);
Kohtuistungi toimumise aeg
Ajutine haldur: Svetlana Pilden (asukoht: J. Poska 28-4, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]). 24. september 2020 kell 11.00
Istungil osalenud isikud
Võlgnik T K Ajutine haldur Svetlana Pilden
Resolutsioon
1.Lõpetada pankrotiasja vastuvõtmisega.
menetlus
seoses
avaldusest
loobumisega
ja
loobumise
2.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest Business Law Firm OÜ-le (arveldusarvele EE481010220061434016 SEB Pank AS-is) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti.
Saata kohtumäärus avaldajale ja ajutisele haldurile teadmiseks.
4.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 2. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord 1 (4)
2-20-8676 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.
ASJAOLUD
1.15. juunil 2020 saabus Viru Maakohtusse T K (võlgnik) pankrotiavaldus ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik arvel Eesti Töötukassas ning tema kuu sissetulek on alla miinimumpalga, mistõttu ta ei suuda tasu endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks.
2.Viru Maakohus jättis 26.06.2020 määrusega pankrotiavalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kohtualluvuse valiku põhistamiseks.
3.Avaldaja esitas põhistatud pankrotiavalduse 01.07.2020.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 08.07.2020 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine pankrotihaldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5.23.septembril 2020 esitatud aruande kohaselt ei kuulu võlgnikule realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxxx, ehitusaasta xxxx, kuid võlgniku sõnul on sõiduk ammu utiliseeritud. Võlgniku rahalised vahendid ei võimalda arestimist. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatud. Võlgniku sissetulekuks on töötutoetus 160 eurot kuus. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav laps.
6.Võlgnikul on kohustusi summas 12 293.01 eurot, s.h 1) Maksu- ja Tolliamet 966.12 eurot; 2) Kohtutäitur Katrin Velvet 455.55 eurot; 3) D K 4 089.80 eurot; 4) AS Starman 498.48 eurot; 5) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 50.96 eurot; 6) Nord Collect OÜ 1 380.80 eurot; 7) Kohtutäitur Raigo Pärs 28.46 eurot; 8) Politsei- ja Piirivalveamet 108.47 eurot; 9) Maardu Linnavalitsus 68 eurot; 10) MTÜ Eesti Liikluskindlustuse fond 1 418.80 eurot; 11) Eesti Inkasso OÜ 3 227.57 eurot.
7.Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vastutustundetu ja kuritegelik käitumine. Tekkinud on maksejõuetuse olukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Makseraskused ilmnesid juba aastal 2010. Võlgnik on töötu alates 2018 aastast. Võlgniku konto väljavõttest on näha, et vaatamata sissetulekule 2017 aastal ei ole ta täitnud oma kohustusi võlausaldajate ees, mistõttu olid algatatud täitemenetlused ning lisandusid täitekulud. Saadud vastuste kohaselt on tema suurimaks rahaliseks kohustuseks elatisvõlgnevus. Lisaks võlgniku poolt loetletud kohustustele on tal rahaline kohustus riigi ees, seoses kriminaalmenetluste raames määratud sundraha ning väljamõistetud menetluskuludega.
8.Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks menetluse algatamiseks. Ajutine haldur on juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega elatise ja elatisvõlgnevusest samuti kahju hüvitamise nõudest, hetkeseisuga summas 5 508.60 eurot, ei saa ta olla vabastatud. 2 (4)
2-20-8676
9.Ajutine haldur palub teha võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiidina 1 500 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks ja deposiidi tasumise korral kuulutada välja T K pankrot. Deposiidi mittetasumise korral palub haldur alternatiivselt pankrotimenetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
KOHTUISTUNG
10.Kohus selgitas 24.09.2020 toiminud kohtuistungil avaldajale pankroti väljakuulutamise tagajärgi. Võlgnik teatas, et ei soovi pankroti väljakuulutamist ja loobub avaldusest. Avaldaja esitas kohtule kirjaliku pankrotiavaldusest loobumise avalduse.
11.Ajutine haldur nõustus pankrotiasja menetluse avaldusest loobumise vastuvõtmisega lõpetamisega ja palus ajutise halduri tasu määrata riigi tuludest. Haldur piirdub riigi abiga, võlgnikult midagi välja nõudma ei pea.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja sellest loobumise taotlusega, kuulanud võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et pankrotiasja menetlus tuleb lõpetada.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 1 lause alusel pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei reguleeri avaldusest loobumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi
14.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Avaldaja on pankrotiavaldusest loobunud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku võlgniku õigusi, mistõttu võtab loobumise vastu ja lõpetab pankrotiasja menetluse.
15.Kohus on avaldajale selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel ja samadel asjaoludel. Menetluskulud
16.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 3 (4)
2-20-8676 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
17.Maakohus leiab, et kuigi kohus lõpetab käesoleva pankrotiasja menetluse seosest avaldusest loobumise vastuvõtmisega, ei ole põhjendatud ajutise pankrotimenetluse kulude võlgniku kanda jätmine. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt ajutise halduri tasu ja ajutise pankrotimenetluse kulud kanda. Kohtuistungil antud võlgniku selgituste kohaselt võlgnikul sissetulekud puuduvad. Seega võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt saaks ta ajutise pankrotimenetluse kulud tasuda. Sellepärast kohus kinnitab ajutise pankrotimenetluse kulud ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest.
18.Haldur on 23.09.2020 arvamuses esitanud taotluse tasu määramiseks 5 tunni eest summas 450 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 90 eurot ja vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7.20 eurot. Ajutine haldur palus määrata halduri tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) suurune osa riigi vahenditest, ülejäänud osa pankrotivõlgniku vara arvelt. Ajutine haldur on 24.09.2020 toimunud kohtuistungil avaldanud, et loobub tasunõudest võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist summas 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest Business Law Firm OÜ kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
19.Ajutise halduri keskmine tunnitasu 90 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot (s.h käibemaks 20%). PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
20.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.