Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.08.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
61 375 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Maaelu Edendamise Hoiulaenuühistu (registrikood 10575428), lepinguline esindaja esindajad Jaanus Silm Kostja (apellant): XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kohtuistungi toimumise aeg
09.09.2020
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Pärnu Maakohtu 22.08.2019 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XXi kanda.
4.Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 665 eurot.
5.Välja mõista XXilt Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 665 eurot. 1(10)
6.Välja mõista XXilt Eesti Vabariigi kasuks tasumata riigilõiv 1100 eurot.
7.Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisaks oleval makseinfo lehel märgitud korras.
8.Menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks tasumise nõudega viivitamise korral peab tasuma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu (hageja) esitas 20.12.2018 Pärnu Maakohtule hagi XXi (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista 50 000 eurot põhivõlga, 1875 eurot intressi ja 500 eurot viivist ning viivise 0,05% võlgnetavalt põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. 14.02.2019 menetlusdokumendis piiras hageja viivise nõude 18 125 euroga, arvestades käenduse maksimumsummat.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 18.05.2016 hageja ja Kromosoom OÜ (endise nimega Timbergroup OÜ) laenulepingu nr 412-16, mille alusel sai Kromosoom OÜ laenu 70 000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2016 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja käendajana hageja ees solidaarselt vastutama laenulepingu ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. 17.11.2016 sõlmiti laenulepingu lisa nr 1, mille kohaselt on uus laenu tagastamise lõpptähtpäev 25.11.2026. Laenusaaja tasus vastavalt kokkulepitule põhiosa makse 20 000 eurot ning alates 25.12.2018 oli kohustatud tasuma põhiosa makseid igakuiselt 520,84 eurot kuni 25.11.2026. Viimase graafikujärgse intressimakse 750 eurot tasus Kromosoom OÜ 29.06.2018.
3.12.11.2018 edastas hageja Kromosoom OÜ-le kohustuse täitmise nõude ja hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta ning 22.11.2018 kohustuse täitmise nõudekirja kostjale. Kuna Kromosoom OÜ ega kostja oma kohustusi ei täitnud, lõppes laenuleping 01.12.2018 ülesütlemisega. 07.12.2018 edastas hageja nõudekirja kostjale ja palus
2(10)
tagastada laenulepingust tulenevad rahalised nõuded. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega ole asunud täitma eelnimetatud kohustusi laenuandja ees.
4.Vastavalt sõlmitud laenulepingu p-le 1.7.2 seati laenulepingu täitmise tagamiseks ühishüpoteek 110 000 eurot X.Y kinnistutele ja YY kinnistule. Kohtunikuabi kustutas 18.09.2017 hüpoteegikanded, sealjuures X.Y kinnistutelt ekslikult. Pärast hüpoteegikannete kustutamist võõrandati laenulepinguid taganud kinnistud lühikese ajaperioodi jooksul osaliselt kolmandatele isikutele ja osaliselt ka kostjale ning seejärel kostja lähikondsele (tädile).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 5 ei ole kohaldatav, kuna viidatud sätte järgi peavad tagatised, millest loobuti, olemas olema käenduslepingu sõlmimise ajal. Käendusleping sõlmiti 18.05.2016, kuid nõude tagamiseks vastav käsutus ja asjaõigusleping alles 19.05.2016. Lisaks ei ole nõude tagamiseks antud tagatiste vähenemine toimunud hageja tegevuse tulemusena, vaid kohtunikuabi eksituse tõttu ning kostja ise ja kostja lähikondsed ei ole nõustunud tagatiste taastamisega.
6.Olukorras, kus käendaja täidab käenduskohustuse ja talle läheb üle nõudeõigus põhivõlgniku vastu, läheb talle üle ka kahju hüvitamise nõudeõigus riigivastutuse seaduse alusel seoses ekslikult kustutatud hüpoteekidega. Seega ei kahjusta võla väljamõistmine käendajat ega pane teda kuidagi halvemasse olukorda, kui ta oleks siis, kui tagatised oleksid alles.
7.Kostja tegevus on hea usu põhimõttega vastuolus ja VÕS § 6 lg 2 alusel tuleks jätta VÕS § 145 lg 5 kohaldamata. Tegemist on kostja ja tema lähikondsete (ema, isa ja tädi) teadliku ja läbimõeldud tegevusega, mille eesmärgiks on välistada isiklik vastutus saadud laenu tagastamise eest. YY kinnisasjalt hüpoteegi kustutamine ei mõjuta kostja vastutust, sest seeläbi ei ole hagejale kahju tekitatud. YY kinnistult hüpoteegi kustutamine toimus hageja avalduse alusel pärast seda, kui laenust oli 20 000 tagastatud. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Kostja ei vaidlusta faktilisi asjaolusid laenulepingu, käenduslepingu ja laenulepingu lisa sõlmimise kohta ning võtab need omaks.
10.Kostja ei ole 07.12.2018 kohustuse täitmise nõuet kätte saanud ja vaidlustab kohustuse täitmise nõude kättesaamise.
11.Hageja laenulepingust tuleneva nõude tagamiseks oli lisaks kostja käendusele antud ka muud tagatised (hüpoteegid). VÕS § 145 lg 5 järgi väheneb teiste tagatiste vähendamise tagajärjel käendaja vastutus tagatiste vähendamisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju suurus on väiksem. Seega väheneb käendaja vastutus lõpetatud tagatise väärtuse võrra. Laenulepingu ja selle lisa järgi oli lõpetatud tagatiste väärtus vähemalt 110 000 eurot.
12.Kostja seisukohast ei ole oluline, kas laenulepingu tagatised vähenesid hageja avalduste alusel või toimus see ametniku eksimuse või mingil muul kolmandal põhjusel, vaid et käendajalt nõude sissenõudmise ajaks ei eksisteeri enam teisi, laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud tagatisi ja tagatiste äralangemisest tulenevat vastutust ei saa jätta käendaja kanda. Kostja ei pea vastutama kolmanda isiku eksimuse 3(10)
tagajärgede eest. Hageja võib kahju hüvitamise nõudega pöörduda Eesti Vabariigi vastu.
13.Käesoleval juhul ei ole käendajal ka enam reaalset võimalust oma tagasinõuet tagatiste arvel realiseerida, kuivõrd antud juhul on välja kuulutatud põhivõlgniku pankrot, mistõttu ei ole tõenäoline, et käendaja saaks oma tagasinõude põhivõlgniku vastu rahuldada.
14.Kinnistute võõrandamine ei oma antud juhul tähendust, sest hüpoteegi olemasolu ei keela kinnistute võõrandamist ja võõrandamine ei mõjuta tagatiste olemasolu. Kostja saaks oma tagasinõude tagatiste arvel realiseerida olenemata sellest, kes on kinnistu omanik.
15.Hageja väited tagatiste väärtuste ja sealhulgas nende piisavuse või ebapiisavuse kohta on paljasõnalised. Kinkelepingus märgitud tehinguväärtus ei ole samastatav kinnisasja turuväärtusega.
16.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ega halvas usus käitunud. Võlgniku juhatuse liikme seletused ei ole asjakohased, tõele vastavad ja need ei ole esitatud nõutavas vormis, mistõttu ei saa seletustega käesolevas menetluses arvestada. Kostja ei vaidle vastu, et ta võõrandas võlgniku osa ja ta ei ole enam võlgniku juhatuse liige, kuid need asjaolud ei ole käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude vaidluses kostja hinnangul asjakohased.
17.Kostja vaidles vastu ebamõistlikult suurele viivisenõudele. Senise kohtupraktika kohaselt ei mõisteta võlgnikult välja viivist üle poole põhinõude suurusest. Seega saaks hageja käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu olla maksimaalselt 76 875 eurot (50 000+1875+25 000). Maakohtu otsus
18.Maakohus rahuldas 22.08.2019 otsusega hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 50 000 eurot, intressivõlgnevuse 1875 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 500 eurot ja viivise alates 21.12.2018 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% võlgnetavalt põhisummalt päevas kuni summani 17 625 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1940 eurot.
19.Pooled vaidlesid õiguslikus küsimuses, kas VÕS § 145 lg 5 on antud juhul kohaldatav või mitte.
20.Maakohus tuvastas, et laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seati ühishüpoteek 110 000 eurot hageja kasuks X.Yle ja YYle kuulunud kinnistutele ja viidatud hüpoteek kustutati 18.09.2017, kuigi hageja esitas 07.09.2017 avalduse hüpoteegi kustutamiseks üksnes YY kinnistult katastritunnustega nr 56501:001:0331, 56501:001:0131, 56501:001:0132, 56501:001:0332, 56501:001:0333 ja 56501:001:0335 aadressiga Vanakõrtsi, Mustla küla, Paide vald, Järvamaa. Maakohus tuvastas, et X.Yle kuulunud kinnistutelt kustutati hüpoteegid kohtunikuabi eksimuse tõttu.
21.Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja enda tegevuse tulemusena on vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud tagatised, kuivõrd kinnistusraamatu andmete kohaselt kustutati 18.09.2017 hageja 4(10)
kasuks seatud hüpoteegid kinnistutelt 08.09.2017 kinnistamisavalduse alusel ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi peab kinnistusraamatust hüpoteegi kustutamiseks oma nõusoleku andma nii omanik kui hüpoteegipidaja (s.o hageja). Asjas puuduvad tõendid, et tagatised oleksid vähenenud võlausaldajapoolse toimingu tulemusel. Seega nõustus kohus hagejaga, et tagatised on vähenenud kohtunikuabi ekslikust tegevusest tulenevalt, mistõttu puuduvad alused VÕS § 145 lg 5 kohaldamiseks.
22.Kinnistute võõrandamise asjaolud ei ole VÕS § 145 lg 5 kohaldamise eeldusteks. Kinnistu omanikel ei ole keeldu võõrandada oma kinnistuid, seda koos hüpoteegiga või ilma. Samuti ei ole asja lahendamisel asjakohased võlgniku juhatuse liikme seletused. Seega ei saa väita, et kostja oleks hagejale kahju tekitanud või käitunud tema suhtes hea usu põhimõttega vastuolus.
23.YY kinnistult hüpoteegi kustutamine ei oma tähtsust, sest laenusummat vähendati ja teistel kinnisasjadel olevast hüpoteegist piisas laenujäägi tagatiseks. Hageja väited tagatiste väärtuste ja sealhulgas nende piisavuse või ebapiisavuse kohta on paljasõnalised.
24.Kostja vaidlustas 07.12.2018 kohustuse täitmise nõude kättesaamise. Hageja edastas viidatud nõude kostja samale e-posti aadressile 22.11.2018 ja 07.12.2018, mida kostja kasutab ning mille kostja ise on avaldanud nii laenu- kui käenduslepingu sõlmimisel ja mis on mõlemas lepingus ka fikseeritud. Samuti on ta kohustuse täitmise nõuded kätte saanud hiljemalt hagiavalduse kättesaamisel, kuid neid tasuma asunud ei ole.
25.Maakohus tuvastas, et 12.11.2018 edastas hageja Kromosoom OÜ-le kohustuse täitmise nõude ja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. Kromosoom OÜ uus juhatuse liige vastas pöördumisele, kuid tasumist ei toimunud. 22.11.2018 edastas hageja kohustuse täitmise nõudekirja käendajast kostjale ning palus tasuda laenulepingujärgsed tasumata intressimaksed 10 kalendripäeva jooksul. Kuna Kromosoom OÜ ega kostja oma kohustusi ei täitnud, lõppes laenuleping 01.12.2018 ülesütlemisega. 07.12.2018 nõudekirjale laenulepingust tulenevate rahaliste nõuete tagastamise kohta kostja vastanud ei ole ega ei ole asunud täitma laenulepingust ja sellega koos sõlmitud käenduslepingust tulenevaid kohustusi laenuandja ees. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hageja põhivõla nõude VÕS § 76 lg-te 1 ja 2, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel.
26.Laenulepingu p-st 1.3.1 tulenes hageja õigus nõuda kostjalt intressi 9% aastas. Kuivõrd kostjal on tasumata viis osamakset, on tasumata ka nendes sisalduv viie intressi makse tasu kokku 1875 (5 x 375 eurot). Kostja ei vaidlustanud intressi ega selle arvestuslikku õigsust.
27.Lepingu p-st 1.5.1 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% päevas tasumata laenusummalt viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 500 eurot. Kostja ei vaidlustanud sissenõutavaks muutunud viivise arvestuslikku õigsust. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda lepingujärgses määras.
28.Kostja vastutab põhivõlgniku viivise eest mitte suuremas summas kui 18 125 eurot, mis on alla poole põhivõlast. Kuivõrd hageja nõuab ka sissenõutavat viivist 500 eurot, saab tulevikus sissenõutavat viivist kostjalt nõuda vaid summani 17 625 (18 125-500) eurot.
5(10)
Apellatsioonkaebus
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
30.Hageja esitas kostja vastu käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude. Seega tuleb asja läbivaatamisel lähtuda asjaoludest, mis omavad tähtsust käendaja vastutuse vähendamisel. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et kostja vastutus käendajana ei vähene, kui hageja vähendab pärast käenduslepingu sõlmimist käendatud kohustuse täitmist tagatisi või toimub see kohtunikuabi eksimuse tõttu. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et oluline on just võlausaldajapoolne toiming, millega pärast käenduslepingu sõlmimist vähendatakse või lõpetatakse käendatud kohustuse täitmist tagav muu tagatis. Kostja leiab, et VÕS § 145 lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
31.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi avalduse YYle kuuluvalt kinnistult hüpoteegi kustutamiseks. Hageja esitas maakohtule tõendid, et ta ei ole andnud nõusolekut E ja A. T kinnistutelt hüpoteekide kustutamiseks, hüpoteekide kustutamine toimus kohtunikuabi eksimuse tagajärjel ilma hageja vastava avalduseta. Seega on laenulepingu täitmise tagatiseks seatud hüpoteegid kustutatud osaliselt hageja enda avalduse alusel (YY kinnistule seatud hüpoteek) ja osaliselt kohtunikuabi eksimuse tagajärjel.
32.Olenemata sellest, kas laenulepingu tagatised vähenesid hageja avalduste alusel või toimus see kohtunikuabi eksimuse tõttu, on tõsiasi see, et kostjalt nõude sissenõudmise ajaks ei eksisteeri enam teisi, laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud tagatisi. On äärmiselt ebaõiglane jätta osaliselt hageja enda avalduse ja osaliselt kohtunikuabi eksimuse tõttu tagatiste äralangemisest tulenevad tagajärjed ainult kostja kanda.
33.VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 167 lg 1 esimese lause järgi lähevad uuele võlausaldajale üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad. Seega koos hageja nõude üleminekuga kostjale läheksid kostjale üle ka laenulepinguga seotud tagatised, mille arvelt oleks kostjal võimalik rahuldada oma põhivõlgniku vastu suunatud tagasinõue.
34.Tagatiste ülemineku korral käendajale saab käendaja need realiseerida, kui põhivõlgnik käendaja tagasinõuet ei rahulda. Tartu Maakohtu 27.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-17727 on välja kuulutatud põhivõlgniku pankrot, mistõttu ei ole tõenäoline, et kostja saaks oma tagasinõude põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on osaliselt hageja avalduse ning osaliselt kohtunikuabi eksimuse tõttu tekkinud olukord, kus kostjal ei ole enam reaalset võimalust oma tagasinõuet käenduslepingu sõlmimise ajal eksisteerinud tagatiste arvel realiseerida.
35.Kostjal puudub vara, et laenulepingust tulenevaid kohustusi täita ning suure tõenäosusega viiks laenulepingust tulenevate nõuete maksmapanek kostja suhtes kostja maksejõuetuseni. Eeltoodust tulenevalt oleks äärmiselt ebaõiglane kogu laenulepingust
6(10)
tuleneva kohustuse jätmine kostjale ilma võimaluseta realiseerida oma tagasinõuet laenulepingu sõlmimiseks seatud hüpoteekide arvelt.
36.Põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamiseks antud muu tagatise lõpetamisel väheneb käendaja vastutus lõpetatud tagatise väärtuse võrra. Laenulepingu p 1.7.2 ja lisa 1 p 1.7 järgi oli lõpetatud tagatiste väärtus vähemalt 110 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 50 000 eurot, intressivõlga 1875 eurot, viivist 500 eurot, kokku 52 375 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist. Maakohus piiras tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summani 17 625 eurot. Seega saaks hageja käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu olla maksimaalselt 69 500 eurot (50 000 + 1875 + 17 625). VÕS § 145 lg 5 järgi väheneb käendaja vastutus (antud juhul 69 500 eurot) tagatiste vähendamise vastava summa (110 000 eurot) võrra (69 500 - 110 000). Seega tuleb VÕS § 145 lg 5 alusel kostja täies ulatuses käenduslepingust tulenevast vastutusest vabastada.
37.Kuna maakohus rahuldas hagi ebaseaduslikult, on väär ka menetluskulude jaotus. Hagi rahuldamata jätmisel oleks maakohus pidanud jätma kõik menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
38.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täiendada, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
40.Pooltel ei olnud vaidlust selles, et hageja ja Timbergroup OÜ (praegune nimi Kromosoom OÜ, pankrotis) vahel oli 18.05.2016 sõlmitud laenuleping nr 412-16 70 000 euro laenamise kohta, laen oli laenusaajale välja makstud, hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping laenulepingu järgse põhivõlgniku laenu tagastamise kohustuse täitmise tagamiseks. Käenduse rahaliseks maksimumsummaks oli 70 000 eurot. Lisaks kostja käendusele tagas laenulepingust tulenevate nõuete täitmist viiele X.Y kinnistule ja ühele YY kinnistule 19.05.2016 seatud ühishüpoteek summas 110 000 eurot. Hageja tegi 07.09.2017 avalduse YY kinnistult hüpoteegi kustutamiseks, kuid kohtunikuabi eksimuse tõttu kustutati hüpoteegid ka X.Y kinnistutelt. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et 20 000 eurot tagastas põhivõlgnik enne YY kinnistult hüpoteegi kustutamist. Laenu tagastamise ja intresside tasumata jätmise tõttu ütles hageja laenulepingu 01.12.2018 üles. Tagastamata on 50 000 eurot laenu ja tasumata 1875 eurot intresse.
41.Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et kostjal on õigus keelduda käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest, väites, et kuna tagatiste väärtus on vähenenud, siis on kostjal alus VÕS § 145 lg 5 järgi keelduda hageja nõude täitmisest.
42.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise (VÕS § 149 lg 1) ja samuti võib ta esitada käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid. 7(10)
43.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et VÕS § 145 lg 5 kohaldamise eeldused olid täidetud, mistõttu oleks tulnud hagi jätta rahuldamata. VÕS § 145 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.
44.Ringkonnakohtu arvates saab VÕS § 145 lg 5 järgi käendaja vastutusele mõjuda ainult YY kinnistult hüpoteegi kustutamine, kuna X.Y kinnistutelt hüpoteekide kustutamine ei toimunud võlausaldaja tegevuse tulemusel, vaid kohtunikuabi kustutas hüpoteegid ekslikult. Apellandi väited, et kõikidelt kinnistutelt hüpoteekide kustutamine tuleks seostada võlausaldaja tegevusega, on ebaõige. Võlausaldaja tegi 07.09.2017 avalduse ainult YY kinnistult hüpoteegi kustutamiseks (tl 48) ja ülejäänud kinnistutelt on hüpoteegid kustutatud kohtunikuabi eksimuse tõttu (tl 49), mida ei saa tõlgendada võlausaldaja tegevusena.
45.Hageja on esile toonud, et YY kinnistut koormanud hüpoteek kustutati laenulepingu poolte kokkuleppel, kuna laenusaaja tagastas 20 000 eurot, ning laenusaaja kohustust tagastada 50 000 eurot ja intressid jäi tagama viiele X.Y kinnistule seatud ühishüpoteek. Kostja sellele hageja väitele selgesõnaliselt vastu ei ole vaielnud. Küll aga pole õige maakohtu otsuse järeldus, et YY kinnistult hüpoteegi kustutamine ei omanud vaidluse lahendamisel üldse tähtsust, kuna VÕS § 145 lg 5 järgi tuli hinnata, kas käendajale on nimetatud hüpoteegi kustutamisega tekkinud kahju. Hageja tõi esile, et järelejäänud hüpoteegid olid piisavad, et tagada täitmata laenukohustust. Hageja selgitas, et 08.05.2019 kinkelepingust, millega XX kinkis eelnevalt X.Yle kuulunud kinnistud (registriosa nr 145436 ja nr 2245736), millelt oli hüpoteek kustutatud, L.V, hinnates nende väärtust 60 000 eurole. Lisaks oli eelnevalt hüpoteegiga koormatud veel kolm X.Yle kuulunud metsakinnistut. Kokku hindas hageja pärast YY kinnistult hüpoteegi kustutamist järelejäänud tagatiste väärtust 150 000 eurole, millest järeldas, et YY kinnistult hüpoteegi kustutamisega ei ole kostjale kahju tekkinud (tl 73-74). Kostja vaidles hageja väitele vastu ja selgitas, et väite paikapidavuse hindamiseks tuleks tõendada kõigi tagatiste väärtus, mida hageja teinud ei ole (tl 96). Maakohus eeltoodud poolte väiteid ei hinnanud.
46.Kolleegium leiab, et esitatud ja tõendatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et hageja avalduse alusel YY kinnistult hüpoteegi kustutamine põhjustas kostjale kahju ja seetõttu mõjutab YY kinnistult hüpoteegi kustutamine kostja kui käendaja vastutust. Hageja tõi esile, et YY kinnistu hüpoteegist vabastamise avaldus esitati poolte kokkuleppel pärast seda, kui laenusaaja oli hagejale tagastanud 20 000 eurot ja tagastamata laenu jäägi 50 000 ja intresside tasumist jäid tagama viiele X.Y kinnistule seatud ühishüpoteek. Kolleegiumi arvates on hageja tõendanud, et kahe kinnistu (registriosad nr 145436 ja nr 2245736) väärtuseks oli kostja ja L. V vahel 08.05.2018 sõlmitud kinkelepingus märgitud kokku 60 000 eurot (tl 54-58). Seega on kostja ise avaldanud notarile kinnistute, millele seatud hüpoteek pidi jääma tagama laenusaaja kohustuse täitmist, väärtuse. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lepingus avaldatud kinnistute väärtused olid ebaõiged. Ainuüksi üldsõnalisest vastuväitest seda järeldada ei saa. Ühishüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt ülejäänud kaaskoormatud 8(10)
kolmele kinnistule (registriosad nr 2385636, 3075836 ja 2553236), mille omanikuks oli XY, ei olnud eelnevalt hüpoteeke seatud ning tegemist oli maatulundusmaaga kokku pindalaga ca 22 ha (tl 59-62). Seega saab järeldada, et ka ülejäänud kolm kaaskoormatud kinnistut omasid eelduslikult tagatisena väärtust. Eelnevalt toodud asjaoludest järeldab kolleegium, et YY kinnistult hageja avalduse alusel hüpoteegi kustutamine ei tekitanud kostjale kahju, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata või rahuldada osaliselt. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb eeltoodud osas täiendada.
47.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
48.Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et tagatiste vähenemisel ei ole oluline, kas see toimus hageja (võlausaldaja) tegevuse tõttu. VÕS § 145 lg 5 sätestab üheselt mõistetavalt, et käendaja vastutuse vähendamisele saab aluseks olla ainult see, kui võlausaldaja tegevuse tulemusena tagatised vähenevad. Kohtunikuabi poolt ekslikult hüpoteekide kustutamist ei saa kuidagi lugeda võlausaldaja mõjusfääris olevaks.
49.Kostja väitis, et tagatiste puudumisel on tema vastu nõude rahuldamine ilmselgelt ebaõiglane, kuna tema nõuet VÕS § 152 lg 1 järgi põhivõlgniku vastu ei taga enam ühishüpoteek ja nõude rahuldamine võib tingida kostja maksejõuetuse. Tagatiste vähenemise mõju käendaja vastutusele tuleneb VÕS § 145 lg-st 5 ja kuna selle järgi polnud alust kostja vastutust vähendada, siis üldsõnaline väide ilmsele ebaõiglusele nõude rahuldamata jätmiseks alust ei anna. Samuti ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline see, et põhivõlgnik on pankrotis.
50.Vastuseks vastustaja väitele, et VÕS § 145 lg 5 tulenevalt ei saaks hagi jätta rahuldamata juba seetõttu, et ühishüpoteegi seadmise leping on sõlmitud pärast käenduslepingut ja maakohtu järeldus, et piisav oli laenulepingus olev kokkulepe tagatiste seadmise kohta, on ebaõige, selgitab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et juhul kui eelnevalt sõlmitud laenulepingus on täpselt määratletud, millised tagatised põhikohustuse täitmist tagavad ja pärast käenduslepingu sõlmimist seatakse koheselt laenulepingus kokkulepitud hüpoteegid (praegusel juhul üks päev hiljem), siis on see piisav VÕS § 145 lg 5 kohaldamiseks.
51.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud TsMs § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude suurust kostja vaidlustanud ei ole.
52.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (kostja) kanda.
53.Hageja (vastustaja) taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid kokku 935 eurot. Tegemist on kuludega õigusabile. Hagejat esindas lepinguline esindaja Jaanus Silm, kes on osutanud teenust 7,5 tundi, millest 4 tundi hinnaga 120 eurot tund ja 3,5 tundi hinnaga 130 eurot. Kostja palus kohtul kontrollida vastustaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
54.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotluse kohaselt on esindaja kulutanud maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 4 tundi, 12.02.2020 kohtuistungi 9(10)
ettevalmistamiseks 1 tunni, 09.09.2020 istungi ettevalmistamiseks 2 tundi ja kohtuistungiks 0,5 tundi.
55.Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele vajalik ja põhjendatud ajakulu 3 tundi, kuna maakohtu otsus, apellatsioonkaebus ja vastus sellele ei ole mahukad dokumendid ning hagejale olid vaidluse all olevad asjaolud eelnevalt selged. Ringkonnakohtu 12.02.2020 istung lükati edasi kostja esindaja taotlusel, millisest teavitati hagejat 11.02.2020, mistõttu on usutav, et hageja tegeles kohtuistungi ettevalmistamisega ja vajalikuks ajakuluks peab ringkonnakohus 1 tunni. 09.09.2020 toimunud ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks piisavaks loeb ringkonnakohus 1 tunni, kuna tegemist ei olnud faktirohke ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohtuistungi aeg 0,5 tundi on põhjendatud ajakulu. Seega on kokku hageja esindaja põhjendatud ajakulu 5,5 tundi. Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 120 eurot. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis ei kuulu käibemaks hüvitamisele. Seega kuulub kokku hüvitamisele ringkonnakohtu menetluskulu 660 eurot (5,5 x 120).
56.Ringkonnakohtu 11.10.2019 määrusega vabastati apellant riigilõivu 1100 euro tasumisest riigituludesse ja selgitati talle, et menetlusabi andmine ei välista juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, riigile riigilõivu hüvitamise kohustust. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 190 lg 5 ja § 179 lg 1 järgi tuleb riigilõiv 1100 eurot kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 menetluskulude riigituludesse tasumise nõudega viivitamise korral peab tasuma kohustatud isik viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.