lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-105612/10

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-105612/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2282
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 325 lg 1, 5Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vormTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 230 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CoralRoof OÜ12301868(Hageja)Ädala Ärimaja OÜ14709239(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2020.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-105612

Tsiviilasi

CoralRoof OÜ hagi Ädala Ärimaja OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

661,70 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: CoralRoof OÜ (registrikood 12301868) Hageja lepinguline esindaja: Riho Friedrichs Kostja: Ädala Ärimaja OÜ (registrikood 14709239) Kostja seaduslik esindaja M N

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ädala Ärimaja OÜ-lt võlgnevus summas 544,70 eurot, s.h põhivõlgnevus summas 500 eurot ja viivis summas 44,70 eurot, CoralRoof OÜ kasuks.
3.Välja mõista Ädala Ärimaja OÜ-lt CoralRoof OÜ kasuks viivis 0,06 % päevas tasumata põhinõudelt (s.o 500 eurot) alates 27.04.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta 99 % ulatuses Ädala Ärimaja OÜ kanda ja 1 % ulatuses CoralRoof OÜ kanda.
5.Välja mõista Ädala Ärimaja OÜ-lt CoralRoof OÜ kasuks menetluskulud summas 425,70 eurot, s.o riigilõiv summas 173,25 eurot ning esindaja tasu 252,45 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni ( lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid CoralRoof OÜ (hageja) ja Ädala Ärimaja OÜ (kostja) 23.09.2019 äriruumi üürilepingu nr xxxx, millise p 1.1. järgi üürileandja annab üürniku ainukasutusse ruumi aadressil xxxx linn. Leping oli tähtajaline ja sõlmitud tähtajaga 31.12.2020. Üüri tasumise maksekorraldusele tuli märkida “xxxx üür“. Lepingu p 2.3. järgi kohustus hageja tasuma tagatisraha 250 eurot, millise kohta kostja arve esitas ning millise hageja ka tasus. Reaalselt sai aga hageja kasutusse ruumi nr xxxx (tuleneb kostja esitatud arvest). Kuigi rendile saadud ruumi number oli lepingust erinev, lepingut kirjalikult ei muudetud. Piisas suulisest kokkuleppest. Lepingu p 2.3. järgi kuulus tagatisraha tagastamisele 1 (ühe) kuu möödumisel lepingu lõppemise kuupäevast. Leping lõpetati poolte kokkuleppel suuliselt 05.10.2019. Sellekohast sms teel kirjavahetust ruumide vabastamise ja võtmete üleandmise kohta on pooled pidanud ning 06.12.2019 küsis hageja kostjalt tagasi e-kirjaga tagatisraha ning kuna kostja kirjale ei reageerinud, viitas uuesti 12.12.2019 e- kirjaga ka lepingu lõppemise ajale. Ka nendele kirjadele kostja ei vastanud. Pooled leppisid kokku ka xxxx ruumide kasutuses, millise kohta hageja tasus täiendava tagatisraha summas 250 eurot. Kirjalikku uut üürilepingut xxxx ruumi osas ei sõlmitud. Xxxx ruumi lepingu p 2.7. järgi lepingu järgsete maksete tasumisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivise tasumist summas 0,06 % iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivist arvestab hageja alates 05.11.2019 (kuu aega peale lepingu lõppemist). Võttes arvesse põhivõla suuruse (500 eurot) on viivise summaks päevas (0,06X500/100=) 0,3 eurot päevas. Esialgse hagiavalduse esitamise päeva seisuga (28.04.2020) on kostja olnud viivituses (25+ 31+ 31+ 29+31+27) 174 päeva. Seega on kostja viivisevõlgnevuse suurus seisuga 28.04.2020 52,20 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 62 lg 2Menetlustähtaja arvutamine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 308Tagatisraha
VÕS § 309 lg 1Üürilepingu kestus
TsMS § 637
TsMS § 62

xxxx tn ruumi kasutamise osas kuulus tagatisraha tagastamisele lepingu p 2.3. järgi 1 kuu jooksul lepingu lõppemisest. Ruumi osas, millist hageja kasutas xxxx ja millise puhul kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kohaldub seadus. Üürilepingus kokkulepitud tagatisraha tagastamisele kohaldub VÕS § 308 p 3, millise kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürileandja on esitanud esimest korda oma vastuväite alles vastuväitena maksekäsu kiirmenetluse avaldusele – 06.04.2020.a. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 500 eurot, viivised alates 05.11.2019 kuni 27.04.2020 summas 52,20 eurot ning alates 27.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostjale jääb arusaamatuks väide, et üürilepingut xxxx pole sõlmitud. Üürilepingu xxxx järgi pidi hageja üürima ruumid aadressil xxxx, kuid selle asemel üüris/kasutas hageja ruume aadressil xxxx. Tegu oli selleaegse poolte suulise kokkuleppega. Üüritud ruumide asukoha muutmise osas pole kostjal ega hagejal vastuväiteid ega pretensioone. Üürileping oli kehtiv. Sõlmitud üürilepingud kehtisid kuni 31.12.2020 ja mõlemal poolel oli võimalus lepingud üles öelda 30 päevase etteteatamistähtajaga. Hageja ei ole ülesöelnud üürilepingut nr xxxx. Hageja ütles üürilepingu nr xxxx üles 01.10.2019- vähemalt nii sai sellest aru kostja lugedes hageja 01.10.2019 e-kirja. Kostja tunnistab enda viga, et ei esitanud nõuet tagatisraha arvelt võlgnevuse tasaarveldamiseks. Kostja jättis selle tegemata kuna oli tolajal arvamusel, et ei hakka hagejalt nõudma kogu lepingus ettenähtud raha tasumist kuna hageja kiireloomuline soov üüritud ruumide vabastamiseks oli tingitud hageja äri eripärast ning seega oli kostja poolt vaikiv vastutulek hagejale, et kõik rahaline osa jääb nii nagu oli tol hetkel. Tänases olukorras saab kostja aru, et oleks pidanud tegema enda nõuded arusaadavamaks hagejale. Kohtu põhjendused

1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega on tegemist tasulise kestvuslepinguga. Käesoleval juhul loeb kohus tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli 23.09.2019 sõlmitud äriruumi üürileping nr xxxx (dtl 96- 98). Lepingu p 1.1 kohaselt andis kostja hagejale ainukasutusse ruumi aadressil xxxx. Samuti on pooled lepingus kokku leppinud, et leping jõustub arvates sõlmimise kuupäevast ja kehtib tähtajani 31.12.2020 (lepingu p 1.5) ning et üürnik, s.o hageja, tasub maksab üürileandjale, s.o kostjale, lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha summas 250 eurot (lepingu p 2.3). Kohus loeb tõendatuks, et hageja on tasunud nimetatud lepingu alusel hagejale tagatist 250 eurot (maksekorraldus, dtl 78). Samuti loeb kohus tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli 11.08.2019 sõlmitud äriruumi üürileping nr xxxx (dtl 110-112). Lepingu p 1.1 kohaselt andis kostja hagejale ainukasutusse ruumi aadressil xxxx. Samuti on pooled lepingus kokku leppinud, et leping jõustub arvates sõlmimise kuupäevast ja kehtib tähtajani 31.12.2020 (lepingu p 1.5) ning et üürnik, s.o hageja, tasub üürileandjale, s.o kostjale, lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha summas 250 eurot (lepingu p 2.3). Kohus loeb tõendatuks, et hageja on tasunud nimetatud lepingu alusel hagejale tagatist 250 eurot (arve ja maksekorraldus, dtl 62, 63).
5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista tagatise summas 500 eurot. Hageja on viidanud m.h ka VÕS § 308 lg-le 3, mis sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kohus selgitab, et viidatud paragrahv kehtib üksnes eluruumi üürilepingu suhtes, pooled on aga käesoleval juhul sõlminud äriruumi üürilepingu. Eeltoodu ei tähenda, et äriruumi üürilepingus ei võiks tagatise tasumises kokku leppida, kuid tuleb arvestada, et äriruumi üürilepingule VÕS § 308 lg-t 3 ei saa kohaldada. Üürilepingutest nähtub, et pooled on käesoleval juhul mõlema äriruumi üürilepingu p-s 2.3 kokku leppinud nii tagatise tasumises, kui ka selle tagastamises. Nimelt kohustus üürileandja, s.o kostja, tagastama tagatisraha üürnikule, s.o hagejale, 1 kuu möödumisel arvestades lepingu lõppemise kuupäevast, kui üürileandja ei ole esitanud üürniku vastu lepingust tulenevat nõuet. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millal on üürilepingud lõppenud.
6.VÕS § 309 lg 1 esimese lause kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 325 lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 325 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Sõlmitud üürilepingute p 4.5. kohaselt on pooled kokku leppinud, et mõlemal osapoolel on õigus üürileping ennetähtaegselt üles öelda ilma mõjuva põhjuseta teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 30 kalendripäeva. Käesoleval juhul ei ole pooled üürilepinguid erakorraliselt üles öelnud. Hageja on välja toonud, et lepingud lõpetati poolte kokkuleppel suuliselt 05.10.2019. Nimetatud hageja väide on jäänud aga tõendamata. Samas loeb kohus poolte kirjavahetusega tõendatuks, et kostja oli teadlik, et toad vabastati hiljemalt 05.10 ning võtmed on kostjale tagastatud (dtl 75). Samuti nähtub, et hageja on kostjale 01.10.2019 kirjutanud, et 2 meest lahkuvad xxxx reedel (dtl 108). Hageja on kostjale täiendavalt kirjutanud 06.12.2019 ning 12.12.2019, märkides, et leping on lõpetatud ning soovitakse tagatise tagastamist (dtl 76). Kuna kostja oli teadlik, et üüripinnal soovitakse lahkuda ning nimetatud teade oli kostjale edastatud 01.10.2019, siis loeb kohus üürilepingud lõppenuks 31.10.2019, s.o üürilepingute p-s 4.5 märgitud 30 kalendripäeva möödumisel teatamisest. Kohus selgitab, et üüripinna varasem vabastamine ei lõpeta üürilepinguid.
7.Üürilepingute p-i 2.3 kohaselt tuli tasutud tagatisraha hagejale tagastada 1 kuu möödumisel arvestades lepingu lõppemise kuupäevast, kui üürileandja ei ole esitanud üürniku vastu lepingust tulenevat nõuet. Kuna üürilepingud lõppesid 31.10.2019, siis oli viimane aeg tagatisraha tagastamiseks kohtu hinnangul 30.11.2019. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hageja vastu lepingust tulenevaid nõudeid esitanud. Samuti ei ole kostja käesolevas menetluses esitanud ei vastuhagi ega ka tasaarvestuse avaldust. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tagatist tagastanud, siis on hageja nõue tagatise tagastamiseks põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele 500 eurot.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised alates 05.11.2019 kuni 27.04.2020 summas 52,20 eurot ning alates 27.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üürilepingute p 2.7 kohaselt on lepingu järgsete maksete tasumisega viivitamisel poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivise tasumist summas 0,06 % iga viivitatud kalendripäeva eest. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostjal tuli tagastada tagatisraha hiljemalt 30.11.2019, siis muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 01.12.2019. Kuna kostja on tagatisraha tasumisega olnud viivituses, siis on hageja õigustatud kostjalt ka viivist nõudma. Viivis perioodi eest 01.12.2019 kuni 27.04.2020 (s.o hagiavalduse esitamiseni) moodustab kokku 44,70 eurot. Seega on hageja viivise nõue põhjendatud summas 44,70 eurot ning alates 27.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni.

9.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 500 eurot, viivis summas 44,70 eurot ning viivis 0,06% tasumata põhinõudelt päevas alates 27.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda ning 1 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 493,75 eurot, millest õigusabi teenus moodustab 318,75 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv 175 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 85 eurot tund (ilma käibemaksuta): hagiavalduse koostamine 3h 45 min. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 175 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja 99 % ulatuses, s.o summas 173,25 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja osutatud teenus, s.o hagiavalduse koostamine olnud vajalik ja sellele kulunud aeg põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega õigusliku positsiooni kujundamiseks. Samas ei olnud tegu keskmiselt keerukama tsiviilasjaga. Kohus arvestab ajakulu hindamisel ka esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnihind on 85 eurot/tund (ilma

käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 255 eurot, millest 99 % moodustab 252,45 eurot.

13.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 425,70 eurot (s.o 91 % tasutud riigilõivust summas 173,25 eurot ning esindaja tasust summas 255 eurot).
14.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seega puudub vajadus kostja menetluskulude kindlaskmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja