Creative Ehitus OÜ hagi XX vastu 20 227,85 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Creative Ehitus OÜ 01.06.2020 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Creative Ehitus OÜ (registrikood 12127800), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Juliana Poljanskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2020 otsus osas, millega maakohus jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.1 Rahuldada hagi osaliselt. 2.2 Mõista XX-lt Creative Ehitus OÜ kasuks välja töövõtulepingutest tulenev võlgnevus 9842,40 eurot. 2.3 Hagi jätta rahuldamata 10 385,45 euro ulatuses. 2.4 Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. 1(6)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Creative Ehitus OÜ (hageja) esitas 12.03.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva ja tehtud tööde eest tasumisele kuuluva 20 934,61 euro saamiseks. 23.04.2019 esitas hageja hagi nõude täpsustuse ja palus kostjalt välja mõista 20 227,85 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Maardus Õunapuu pst 160/Kukemarja 1asuva ja kostjale kuuluvale kinnistule elamu püstitamiseks kokku 4 tööettevõtulepingut: a) Leping nr 290418, 29.04.20108 vundamendi ehitamiseks summas 29 020,80 eurot (km-ga), tasumise tähtajaga 30.06.2018. Selle lepingu järgi on kostja hagejale täies mahus tasunud. Lisaks on kostja 20.06.2018 maksnud lisatööde eest 5565,98 eurot. b) Leping nr 240618, 24.06.2018 majakarbi püstitamiseks summas 36 723,91 eurot, tasumise tähtajaga 31.08.2018. Selle lepingu järgi on kostja hagejale täies mahus tasunud. Lisaks on kostja tasunud ka lisatööde ja materjalide eest 8221,20 eurot. c) Leping nr 280918, 28.09.2018 katuse ehitamiseks summas 24 846,36 eurot, tasumise tähtajaga 29.10.2018-14.12.2018. Tasumata on ehitustööde akti nr 05 alusel 24.01.2019 väljastatud arve nr 240119 summas 11 605,56 eurot. Ka lisatööde eest on osaliselt maksmata: 31.01.2019 arve nr 310119/2 summas 679,61 eurot. d) Leping nr 241018, 28.09.2018 põranda ja vaheseinte ehitamiseks summas 22 278,44 eurot tasumise tähtajaga 04.10.2018-30.11.2018. Kostjal on osaliselt tööde eest tasumata: ehitustööde akti nr 6 alusel 02.02.2019 esitatud arve nr 02022019 summas 8054,07 eurot, millest on maha arvatud trahv tööde tähtaja rikkumise eest 111,39 eurot. Seega tasumata on 7942,48 eurot.
3.Konkreetsed tööd sisaldusid igale lepingule lisatud hinnapakkumises. Kostja allkirjastas lepingud ja tegi ettemaksed. Tööde vastuvõtuaktid ja kaetud tööde aktid kontrollis ja allkirjastas kostja poolt objektile palgatud omanikujärelevalve teostaja PP. Kostja keeldus teostatud tööde akte allkirjastamast ja ei tasunud viimaseid arveid, väites, et töö on tehtud ebakvaliteetselt. Ekspert EE koostas 07.02.2019 ehitise auditi ja ehitust jälgis omanikujärelevalve PP, kes kinnitasid töö vastavust kehtestatud tehnilistele normidele. Hageja tõendid ja kostja tellimusel 03.07.2019 koostatud ekspertarvamus kinnitavad, et kõigi nelja töövõtulepingu alusel tellitud tööd on tehtud. Tellija pretensioonid ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja esitatud HK ekspertiisiaktis on etteheited peamiselt dokumentide puudulikkuse kohta, mis aga ei tähenda, et tööl puuduksid kokkulepitud omadused. 2(6)
Kostja seisukohad
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Nii arvete esitamise kui ka hagi esitamise ajal ei olnud hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole esitanud ühtegi kostja allkirjastatud tööde vastuvõtuakti, mis tõendaks, et lepingujärgsed tööd on hageja poolt täies ulatuses valmis ja nõuetekohaselt tehtud ning et nõuetekohaselt tehtud tööd on kostja poolt vastuvõetud. Juhul, kui kohus peab hageja tasunõuet sissenõutavaks, palub kostja kohaldada VÕS § 111 lg 1, mis andis kostjale õiguse hageja nõude rahuldamisest ajutiselt keelduda.
6.Kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ja töövõtulepingute p-ga 8.2 ettenähtud leppetrahvi tasumiseks kokku 15 376,84 eurot, mille kostja palub tasaarvestada hageja tasunõudega kattuvas ulatuses juhul, kui kohus rahuldab hagi. Kostja nõue on tõendatud asjatundja HK aktiga nr 019-091E-2 (hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise maksumuse osas), Verkoten Ehitus OÜ arvetega (hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise ja hageja tegemata jäetud tööde teostamise kohta) ja maksekorraldusetega nende arvete tasumisest, asjatundjate MP ja HK arvetega. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas 29.04.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 9842,40 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 55% ulatuses hageja kanda.
8.Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud 4 töövõtulepingut ja hageja tasunõue puudutab viimast kahte lepingut. Poolte esile toodud asjaolude alusel oli vaidlus selles, kas hageja on lepingu täitnud mahus ja kvaliteedis, mis õigustab kokkulepitud tasu nõudmist ning kas kostjal on hageja vastu nõue, mida ta saab tasaarvestada.
9.Maakohus tuvastas, et lepingute p 7.3 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kostja kinnitatud ehitustööde akti alusel koostatud ja esitatud arve alusel. Seega oli tasu sissenõutavaks muutumise aluseks töö vastuvõtmine. Töö vastuvõtmise osas on pooled lepingute p-s 6.4 kokku leppinud, et kostja teeb seda 3 tööpäeva jooksul, kui hageja on valminud tööde aktid esitanud või keeldub sama tähtaja jooksul kirjalikult põhjendades.
10.Töövõtulepingu nr 280918 (katuse ehitamine) osas on 24.01.2019 e-kirjaga tõendatud, et hageja esitas kostjale lepingu nr 280918 osas tehtud tööde akti nr 05 ja selle alusel arve nr 240119. Maakohus luges, et lepingu nr 280918 järgi olid hageja poolt tehtud tööd kostjale üleandmiseks esitatud 24.01.2019 ja tasu muutus sissenõutavaks 3 tööpäeva möödumisel, s.o 29.01.2019. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisis nr 019-091E tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumuse arvestuse kohaselt oli töövõtulepingu nr 280918 puuduste kõrvaldamise (sh materjalide) maksumuseks 1147,73 eurot + km. Hageja seda ümber ei lükanud. Kohtu arvates ei saanud öelda, et kostja 12.02.2019 esitatud pretensioonid oleks hilinenud VÕS § 644 lg 1 mõttes, arvestades, et hageja hilines tööde üleandmisega ning tasumata on arved, mis esitati kostjale alles 24.01.2019 ja 02.02.2019. Katuse lisatööde arvest nr 310119/2 arvas hageja maha ülemäärase materjali maksumuse 45 eurot ja leppetrahvi tööde valmimisega hilinemise eest 55 päeva 3(6)
136,65 eurot. Eeltoodu alusel vähendas maakohus lepingu nr 280918 järgi tasumisele kuuluvat arvet nr 240119 summas 11 605,56 ja arvet nr 3100119/2 summas 679,61 järgmiselt: vaegtööd 1147,73 – 45 + km = 1323,27 eurot. Seega oli hagejal õigus tasule 10 961,2 eurot.
11.Töövõtulepingu nr 241018 (põrandad) alusel on tasumata 02.02.2019 arve nr 02022019 (akt nr 06) summas 7942,68 eurot (sisaldab leppetrahvi töö üleandmisega viivitamise eest 50 päeva – 92,83 eurot). Maakohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, millal arve ja akt kostjale esmakordselt esitati. Akti nr 06 pooled kohtule ei esitanud. Pärast seda, kui pooled olid juba vastastikuseid pretensioone esitanud, on hageja 21.02.2019 e-kirja alusel tõendatud, et vähemalt nimetatud kuupäevaks oli arve ja akt kostjale esitatud. Neid töid kostja vastu ei võtnud ja esitas 12.02.2019 oma pretensioonid töö kohta, samuti tellis kostja täiendava ekspertiisi puuduste tuvastamiseks ja esitas need hagejale kohtumenetluse käigus 01.08.2019. Kostja möönis, et tööd saab lugeda vastu võetuks 03.04.2019, mil kostja asus töös esinevaid puudusi ise kõrvaldama ja Verkoten Ehitus OÜ esitas kostjale oma esimese arve. Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvestuse järgi oli töövõtulepingu nr 241018 järgsete tööde ümbertegemise kulu 355,04 eurot + km. Hageja seda ümber ei lükanud. Seega tuli kohtu hinnangul arve nr 02022019 summat vähendada 426 euro võrra (s.o 355,04+km) ja hagejal oli õigus tasule 7516,68 eurot.
12.Samas tõendas kostja Ehitusekspertiisibüroo OÜ 31.07.2019 hinnanguga, et vundamendi ja karbi püstitamisega (töövõtulepingud nr 290418 ja 240618) seotud vaegtööde parandamise kulu oli 6462,21 + 734,05 + km, s.o kokku 8635,50 eurot. VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 1 ning § 198 alusel on hageja nõue kostja vastu lõppenud osas, milles kostja on oma põhjendatud nõude, s.o 8635,50 eurot, 07.10.2019 avaldusega tasaarvestanud. Kostja leppetrahvi nõuet ei pidanud kohus õigustatuks, sest hageja oli tööde hilinemise eest ettenähtud trahvid ise oma arvetel tasumisele kuuluvatest summadest maha arvanud.
13.Seega kuulus kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepingutest nr 280918 ja nr 241018 tulenev võlgnevus 9842,40 eurot.
14.Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus TsMS § 163 lg-st 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna kostja pakkus 01.08.2019 menetlusdokumendis kompromissi (summas 5467 eurot, s.o 55% kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summast) ja hageja sellega ei nõustunud, siis jättis maakohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 55% ulatuses samuti hageja kanda. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või jaotada hagi rahuldamise ulatuse järgi. Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda.
16.Maakohus oleks pidanud juhinduma menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1. Hagi rahuldati 45 % ulatuses, järelikult võinuks jaotada menetluskulud proportsionaalselt rahuldatud nõudega või siis jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4(6)
17.Maakohtu seisukoht, et hageja peab kandma enda menetluskulud ja 55 % kostja menetluskuludest põhjusel, et hageja ei nõustunud kostja kompromissiga, mis oli tegelikult üks neljandik (1/4) haginõudest ja pool (1/2) kohtu poolt rahuldatud nõudest, ei ole õige ega vasta asjaoludele. Hageja pakkus kostjale korduvalt kompromissina poolt hagisummast, s.o 10 000 eurot, kostja sellega ei nõustunud ja jäi enda kompromissettepaneku juurde. Eeltoodu on tõendatud 05.02.2020 kohtuistungi helifaili lõpus olevas audioüleskirjutuses. Kohtuistungi kirjalikus protokollis hageja kompromissettepanek ei kajastu. Seega hoopis kostja ei nõustunud hageja reaalse kompromissettepanekuga, mis oli praktiliselt samas suurusjärgus, millises kohus hageja nõude rahuldas.
18.Kostja esitatud tasaarvestuse avaldus jäi samuti osaliselt rahuldamata. Kohus ei kajastanud seda menetluskulude jaotuses. Kummagi poole nõuetest rahuldati üksnes osa ning seega tulnuks menetluskulud jaotada poolte vahel vähemalt võrdeliselt rahuldatud nõuetega.
19.Lisaks märgib hageja, et ta selgitas 24.11.2019 menetlusdokumendis, et hageja kandis lepingu täitmise käigus kahju tasumata käibemaksu näol summas 5820,64 eurot, millises osas hageja nõudeid kostja vastu ei esitanud. Vastustaja seisukohad
20.Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.
22.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool vaidlustanud osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud.
23.Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus. Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.
24.Maakohus kohaldas kulude jaotamisel TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 55% ulatuses samuti hageja kanda, põhjendades sellist jaotust asjaoluga, et hageja ei nõustunud kostja 01.08.2019 esitatud kompromissettepanekuga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas TsMS § 163 5(6)
lg 2 ebaõigesti ja selliselt põhjendades ei jõudnud maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel õiglasele lahendusele.
25.Hagiavalduse täpsustuse kohaselt oli hageja 20 227,85 eurot (I kd, tl 90 – 93). Kostja tegi 01.08.2019 ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja tasub hagejale 5467 eurot (I kd, tl 132 pöördel). Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 9842,40 eurot. Menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtus maakohus sellest, et kostja tegi kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud, ja arvestas jaotuse määra tulenevalt kostja ettepaneku ja hagi rahuldamise suhtest, s.o 5467 eurot moodustab 9842,40 eurost 55%. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 163 lg-s 2 silmas peetud seda, et kompromissettepanek peab olema tehtud samas suurusjärgus kui kohus hagi osaliselt rahuldab. Kostja tegi ettepaneku ligikaudu poole väiksema summa ulatuses, kui maakohus hagi rahuldas. Seega ei saa käesoleval juhul kohaldada TsMS § 163 lg 2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et hageja tegi 05.02.2020 kohtuistungil omapoolse kompromissettepaneku, mida ei protokollitud, märgib kolleegium, et TsMS § 49 ja 55 järgi on oluline üksnes kirjalik protokoll ja kuivõrd hageja ei ole taotlenud protokolli parandamist, ei saanud kohus menetluskulude jaotamisel arvestada hageja kompromissettepanekuga, mida ei ole toimikus kajastatud.
26.Üldreeglina tuleb hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, mille järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd praegusel juhul rahuldas maakohus hagi ligikaudu pooles ulatuses, s.o 9842,40 eurot moodustab 20 227,85 eurost 49%, on õiglane kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 163 lg-s 1 esitatud kolmandat alternatiivi ning jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
27.Kuna maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja apellatsiooniastmes vaidlustati ainult menetluskulude jaotust, siis leiab ringkonnakohus, et apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jagada samal viisil, s.t need tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.