Creative Ehitus OÜ hagi L M vastu 20 227,85 euro nõudes
Tsiviilasja hind
20 227,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Creative Ehitus OÜ (registrikood 12127800, asukoht Kikerpuu tee 30, Randvere küla 74016, Viimsi vald, Harju maakond); lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, e-post [email protected]); Kostja: L M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); lepinguline esindaja Juliana Poljanskaja (Smart Legal Services OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
28.05.2019 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa ja seaduslik esindaja X X ning kostja lepinguline esindaja Juliana Poljanskaja ja kostja L M isiklikult; 15.11.2019 kohtuistungil, osalesid samad isikud; 05.02.2020 kohtuistungil, osalesid samad isikud ja tunnistajad asjatundjad E P ja E E.
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt L Mlt (isikukood xxx) hageja Creative Ehitus OÜ (registrikood 12127800) kasuks välja töövõtulepingutest tulenev võlgnevus 9 842,4. Hagi jääb rahuldamata 10 385,45 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 55 % ulatuses hageja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Creative Ehitus OÜ (hageja või ka akronüümina CE) esitas 12.03.2019 allkirjastatud hagiavalduse Harju Maakohtule L M (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva ja teostatud tööde eest tasumisele kuuluva 20 934,61 euro saamiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 900 eurot (t lk 19).
2.Harju Maakohus võttis 13.03.2019 määrusega hagi menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile (t lk 20 jj).
3.Kostja vastas hagile 07.04.2019 (t lk 26 jj) väites, et ta ei tunnista hagi, kuna CE on teud töid puudustega ja osa töid on üldse tegemata.
4.23.04.2019 esitas hageja hagi nõude täpsustuse ja hageja seisukoha kostja 07.04.2019 hagivastuses esitatud väidete kohta (t lk 89 jj). Hageja täpsustatud nõue on 20 227,85 eurot. Kostja esitas sellele oma arvamuse 20.05.2019 (t lk 112 jj).
5.Esimene kohtuistung tsiviilasjas toimus 28.05.2019, kus osalesid hageja lepinguline esindaja ja seaduslik esindaja ning kostja lepinguline esindaja ja kostja isiklikult (t lk 126 jj). Pooled arutasid muuhulgas ka kompromissi võimalikkust.
6.01.08.2019 esitas kostja oma kompromissettepaneku, mille kohaselt on ta nõus hagejale tasuma 5 467 euro 7 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
7.16.09.2019 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse (t lk 165). Kostja vastas sellele 07.10.2019 ja esitas ühtlasi tasaarvestuse avalduse (t lk 171 jj). Kostja tasaarvestab oma nõude hageja vastu summas 15 497,65 eurot (t lk 177).
8.Tee kohtuistung tsiviilasjas toimus 15.11.2019 (II kd, lk 2 jj), osalesid samad isikud. Hageja soovis veel täiendavalt täpsustada oma tõendeid ning hagi asjaolusid.
9.24.11.2019 esitas hageja tõendite ja asjaolude osas selgituse ning vastuse kostja tasaarvestuse avaldusele (II kd lk 5 jj).
11.Kolmas kohtuistung toimus 05.02.2020, osalesid samad isikud ning lisaks kuulas kohus tunnistajatena üle omanikujärelevalvet teostanud E P ja ehitise auditi teostaja E Ei (II kd lk 19 jj).
12.Hageja esitas lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja 09.03.2020 (II kd lk 25-32). Kostja esitas kirjaliku kohtukõne ja menetluskulude nimekirja samuti 09.03.2020 (t lk 34-39). 13.03.2020 esitas kostja lisaks ka repliigi hageja väidetele ja vastuväited hageja menetluskuludele (II kd lk 40-44). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
13.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest saamata jäänud tasu kokku summas 20 227,85 eurot. Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 637 ja § 635, mille kohaselt on tellijal kohustus tööettevõtulepingus ettenähtud tööde teostamise eest maksta töövõtjale tasu kokkulepitud ulatuses.
14.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: -
Poolte vahel sõlmiti Maardus aadressil xxx kostjale kuuluvale kinnistule elamu püstitamiseks kokku 4 tööettevõtulepingut:
a) Leping nr 290418, 29.04.20108 vundamendi ehitamiseks, hind 29 020,80 eurot (kmga), tähtaeg 30.06.2018. Selle lepingu järgi on kostja tellijale täies mahu tasunud. Lisaks on kostja 20.06.2018 maksnud lisatööde eest 5 565,98 eurot. b) Leping nr 240618, 24.06.2018 majakarbi püstitamiseks, hind 36 723,91 eurot, tähtaeg 31.08.2018. Selle lepingu järgi on kostja hagejale täies mahus tasunud. Lisaks on kostja tasunud ka lisatööde ja materjalide eest: vahepaneelide, katusefermide ja kraana rentimise eest kokku 8 221,20 eurot. c) Leping nr 280918, 28.09.2018 katuse ehitamiseks, hind 24 846,36 eurot, tööde teostamise tähtaeg 29.10.2018-14.12.2018. Tasumata on ehitustööde akti nr 05 alusel 24.01.2019 väljastatud arve nr 240119 summas 11 605,56 eurot (t lk 166). Ka lisatööde eest on osaliselt maksmata: 31.01.2019 arve nr 310119/2 summas 679,61 eurot (ibidem). d) Leping nr 241018, 28.09.2018 põranda ja vahesete ehitamiseks, hind 22 278,44 eurot, tähtaeg 04.10.2018-30.11.2018. Kostjal on osaliselt tööde eest tasumata: ehitustööde akti nr 6 alusel 02.02.2019 esitatud arve nr 02022019 summas 8 054,07 eurot, millest on maha arvatud trahv tööde tähtaja rikkumise eest 111,39 eurot. Seega tasumata summa on 7 942,48 eurot (t lk 166). -
Konkreetsed tööd sisaldusid igale lepingule lisatud hinnapakkumises.
-
Kostja allkirjastas lepingud ja tegi ettemaksed.
-
Tööde vastuvõtuaktid ja kaetud tööde aktid kontrollis ja allkirjastas kostja poolt objektile palgatud omanikujärelevalve teostaja E P.
-
Kostja keeldus teostatud tööde akte allkirjastamast ja ei tasunud viimaseid arveid – hakkas väitma, et töö on tehtud ebakvaliteetselt. Ekspert E E koostas 07.02.2019 ehitise
auditi ja ehitust jälgis omanikujärelevalve E P isikus, kes kinnitasid töö vastavust kehtestatud tehnilistele normidele. -
Hageja tunnistab, et puuduvad hageja poolt tehtud tööde vastuvõtuaktid, mida kostja oleks allkirjastanud, kuid see ei tähenda, et töö oleks tegemata või automaatselt selliste puudustega, mis ei võimalda tööd vastavalt sellele ettenähtud omadustele kasutada. Hageja tõendid ning ka kostja tellimusel 03.07.2019 koostatud ekspertarvamus kinnitavad, et kõigi nelja töövõtulepingu alusel tellitud tööd on tehtud.
-
Tellija pretensioonid pole esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja poolt esitatud H K ekspertiisiaktis on etteheited peamiselt dokumentide puudulikkuse kohta, mis aga ei tähenda, et tööl puuduksid kokkulepitud omadused.
-
Kostja vastuväited, et tööl puudusid kokkulepitud omadused, mille tõttu tellija kandis kahju täiendavate kulutuste näol puuduste kõrvalamiseks, mis tellija tasaarvestab hageja nõudega, on paljasõnalised ja tõendamata (vt ka hageja lõplik seisukoht 09.03.2020 (II kd lk 25). Ehitusekspert E Ea (hageja on mõnes kohas ekslikult märkinud eksperdi nimeks Elemer E) ütlustele tuginedes leiab hageja, et kõrvalekalded projektiga võrreldes ei ole sellist laadi, mis takistaks ehitise kasutamist vastavalt selle otstarbele või tingiks töö ümbertegemise või parandamise vajaduse.
-
Ehitusseadustiku (EhS) § 20 sätestab omanikujärelevalve kohustuse ehitamisel ning selle kindlustamine on omaniku kohustus. Hageja korraldas omanikujärelevalve teostamise E P poolt ning kui viimase poolt allkirjastatud dokumentatsioon ei vasta nõuetele, vastutab selle eest omanik, kes jättis antud juhul järelevalve üldse teostamata. Hageja on seisukohal, et E P teostas nõuetekohaselt omanikujärelevalvet ning kostja oli teadlik sellest. Kostja ei võtnud tarvitusele meetmeid E P asendamiseks.
-
Pärast pooltevahelisest lepingust taganemist kostja poolt teostatud tööd ei olnud tingitud sellest, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud projektile või tehnilistele nõuetele.
Hageja poolt projektiväliselt teostatud drenaaži paigaldamine ümber vundamendi, mille suhtes puudub teostusj ja kaetut tööde akt, siis seda rajatist projektis ei olnud. Paigaldatud drenaaži teostusjtest ei ole hageja kundagi keeldunud, kuid ta ei saanud neid teha, kuna leping oli selleks ajaks üles öeldud. Hooneväliste trasside kohta peab jed tegema geodeesiafirma vastavate mõõdistuste alusel, see ei kuulunud töövõtulepingu kohustuste hulka.
15.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Tema kulutused on: riigilõiv hagi esitamisel 900 eurot; ekspert E Ea erakorralise auditi töö 600 eurot (km-ga) ja lepingulise esindaja tasu 2 040 eurot (mk-ga) 17 tunni eest, 120 eurot tund. Kokku on hageja menetluskulu suurus 3 540 eurot (II kd lk 28 ja pöördel). Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited
16.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile järgmised vastuväited:
17.Nii arvete esitamise kui ka hagi esitamise ajal ei olnud hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud: -
Töövõtulepingute punktid 6.4 ja 7.3 seadsid tasunõude sissenõutavuse eelduseks töö vastuvõtmist kostja poolt allkirjastatud aktide põhjal. Ühtegi kostja poolt allkirjastatud tööde vastuvõtuakti, mis tõendaks, et (i) lepingujärgsed tööd on hageja poolt täies
ulatuses valmis ja nõuetekohaselt teostatud ning, et (ii) nõuetekohaselt teostatud tööd on kostja poolt vastuvõetud, hageja esitanud ei ole. -
Töid ei saanud ka vastuvõetuks lugeda (vähemalt ajani, mil kolmas isik V Ehitus OÜ asus kõrvaldama puudusi hageja tehtud töödes) põhjusel, et: (i) hageja ei andnud kostjale üle ehitusdokumentatsiooni, mis on ehitaja kohustus (vt Majandus- ja taristuministri 04.09.2015.a määruse nr 115 § 15 lg 1) ning mille alusel oleks kostjal võimalik töid üle vaadata; (ii) kostja poolt kaasatud ehitusspetsialist M P tuvastas oma 04.02.2019 ülevaatusaktis, et hageja töödes esinesid puudused, osa töid oli tehtud vastuolus projektiga, osa oli jäetud tegemata (nt katusekile ei olnud täies mahus paigaldatud, vertikaalsed vihmaveerennid ei olnud paigaldatud) ning osa töödest ei olnud võimalik üle kontrollida (kvaliteedi, mahu, teostusviisi poolest) ehitusdokumentide puudumise tõttu. Seda kinnitas ehitusspetsialist H K 03.07.2019 aktis nr 019-091E.
-
Kuna hageja tehtud tööd ei olnud kostja vastu võtnud ning sellist tööd ei saanud ka vastuvõetuks lugeda, ei olnud hagejal mingit alust arvete nr 02022019, nr 240119 ja 310119/2 väljastamiseks ning nendest tulenev tasunõue ei olnud sissenõutavaks muutunud. Arve nr 310119/2 väljastamiseks puudus kostjal alus ka sel põhjusel, et lisatööde osas pooltel kokkulepet ei olnud ning kostja ei ole oma kirjaliku nõusolekut nende tööde teostamiseks andnud (lepingute p 7.5).
-
Hageja poolt kohtule esitatud E Ea 07.02.2019 ja E Pi 21.02.2019 aktid ning nende ütlused ei tõenda hageja tehtud tööde lepingukohasust, sest (i) lepingute järgi pidi hageja ehitama kostjale ühepereelamu ja muretsema selleks ehitusmaterjale vastavalt ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile (st vastavalt OÜ M J 12.10.2017 ehitusprojektile KL 1303/16 ning selle alusel kostja tellimusel N OÜ poolt 24.01.2018 koostatud konstruktiivse osa projektile) ja heale ehitustavale järgides ehitustööde üldisi kvaliteedinõudeid (vt ka EhS § 12 lg 1 ja töövõtulepingute punkt 5.1); (ii) 07.02.2019 aktis kinnitas E E ehitise vastavust N OÜ 24.01.2018 projektile, heale ehitustavale ja töövõtulepingutele. Menetluse käigus esitas hageja N OÜ 22.02.2019 koostatud põranda teostusje, millest nähtus, et põranda ehitamisel muutis hageja põranda soojustust võrreldes N OÜ esialgse 24.01.2018 projektiga (S asemel oli kasutatud EPS). Kostja sai sellest teada alles spetsialist M Pi 04.02.2019 aktist (akti lk 9). Spetsialist H K tuvastas, et hageja oli teud muudatuse nii katusekonstruktsioonis rajades ehitusprojekti kohase sarikate ja katusetalade asemel ogaplaatfermidel katuse (vt H K 03.07.2019 akti nr 019-091E punktid 5.4.1 – 5.4.3).
-
Ülekuulamise käigus väitis E E, et auditit tehes 07.02.2019, käis ta majas sees ning mäletab, et olid tehtud katuse aluskate ja peal roovitus. E E ei käinud majas sees - seda kinnitas hageja oma 23.04.2019 haginõude täpsustuse punktis 2.4.3.
-
E P 21.02.2019 akt on kinnitus üksnes hageja arvel nr 310119/2 toodud lisatööde kohta, mitte kogu hageja töö kohta maja ehitamisel. Kostja seisukohal, et kõnealune akt on tõendina ebausaldusväärne, kuna selles sisalduv kinnitus omanikujärelevalve teostamisest objektil ei vasta tõele – seda tõendab kostja 07.04.2019 vastuse lisa 12 ning E P enda ütlused, et objektile kutsus teda ehitaja X X, kellega tal olid usaldusväärsed suhted ja kes ütles mida tuleb objektil teha. E P käis kohal ainult siis, kui ehitaja palus tulla akte allkirjastama ja muul ajal ta kohal ei käinud ning ise ta omanikuga ühendust ei võtnud, samuti ei saanud ta omanikult tasu.
-
E P ütlustest nähtub, et ta allkirjastas kergekäeliselt kõik ehitaja poolt tagantjärgi valmistatud dokumendid. (hageja 23.04.2019 hagi täpsustusele lisatud kaetud tööde aktis põranda kohta 11.12.2018, on viidatud N jele nr EK-0-01, mis on tehtud oluliselt
hiljem (22.02.2019). Menetluse käigus üle antud 03.12.2018 ehitustööde päeviku järgi toimus I korrusel liiva tasandamine ja tihendamine väidetavalt 03.12.2019. Kostja poolt 02.12.2018 tehtud videosalvestusest nr IMG_7411.MOV nähtub, et seisuga 02.12.2018 oli maja I korrusel juba pandud armatuur, mistõttu ei saanud pärast seda enam liiva tasandamist toimuda. Menetluse käigus hageja poolt kostjale üle antud 11.12.2018 protokolli nr 111218 osas väärivad tähelepanu H K akti nr 019-091E punktides 3.9.10 – 3.9.10.5 toodud viited selle ebausaldusväärsuse kohta. Menetluse käigus hageja poolt kostjale üle antud 17.08.2018 ehitustööde päeviku järgi teostati objektil sel päeval paneelide betooni valamist. Kostja poolt 21.08.2018 tehtud videosalvestusest nr 20180821-120540.mp4 nähtub, et betooni valamine toimus hoopis 21.08.2018. menetluse käigus hageja poolt kostjale üle antud 18.06.2018 ehitustööde päeviku kirjed on vastuolus sama kuupäeva kandva kaetud tööde aktiga.) -
Seega E P poolt allkirjastatud dokumendid ei ole alla kirjutatud nendes märgitud kuupäevadel.
-
Puudulik omanikujärelevalve ei vabanda ehitajat vastutusest lepingutingimustele mittevastava töö ees ega õigusta ebakvaliteetset tööd (vt RKTK otsus nr 3-2-1-80-08 p 27).
18.Juhul, kui kohus peab hageja tasunõuet sissenõutavaks, palub kostja kohaldada VÕS § 111 lg 1, mis andis kostjale õiguse hageja nõude rahuldamisest ajutiselt keelduda.
19.Töö oli mittevastav, sest esinesid vaegtööd ja tegemata jäetud tööd ning kostja ei olnud töö juurde kuuluvaid ehitusdokumente hagejale andnud. See õigustas tööde vastuvõtmisest keeldumist kostja poolt seni, kuni kõik puudused on kõrvaldatud. Menetluse käigus hageja küll andis kostjale mõned dokumendid üle, kuid asjatundja H K tuvastas, et oluline osa ehitamise tehnilisest dokumentatsioonist on endiselt puudu (vt 31.07.2019 akt nr 019-091E-2 punkt 7).
20.Kostja on seisukohal, et hageja kaotas õiguste kõrvaldada puudused 03.04.2019, mil kostja asus neid ise kõrvaldama - V Ehitus OÜ esitas kostjale oma esimese arve nr 8-19 (vt kostja 07.10.2019 tasaarvestuse avalduse lisa 8). Seega kostjal oli vähemalt kuni 03.04.2019 õigus keelduda hageja tööde vastuvõtmisest.
21.Kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ja töövõtulepingute punktiga 8.2 ettenähtud leppetrahvi tasumiseks kokku summas 15 376,84 eurot, mille kostja palub tasaarvestada hageja tasunõudega kattuvas ulatuses juhul, kui kohus rahuldab hagi. Kostja rahaline nõue on tõendatud asjatundja H K aktiga nr 019-091E-2 (hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise maksumuse osas), V Ehitus OÜ arvetega (hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise ja hageja tegemata jäetud tööde teostamise kohta) ja maksekorraldusetega nende arvete tasumisest, asjatundjate M Pi ja H K arvetega.
22.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja kuluks on lepingulise esindaja tasu 61 tunni ja 55 min eest arvestusega 100 eurot tund, kokku seega 6 190 eurot )II kd lk 38 ja pöördel). Kostja kinnitab, et ei saa käibemaksu tagasi ning kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kostja taotleb ka menetluskuludelt viivise välja mõistmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ja tunnistajad ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda ja kostja menetluskulud osaliselt samuti hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.
25.Kohus märgib esmalt, et hageja on oma nõuet esialgsega võrreldes vähendanud (esialgne nõue 20 934,61 eurot, täpsustatud ja lõplik nõue 20 227,85 eurot). TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel ei ole tegemist hagi muutmisega ning see on lubatav ega vaja kostja või kohtu nõusolekut. Kohus menetleb hageja nõuet kostja vastu summas 20 227,85 eurot. Kostja on saanud esitada oma seisukohad lähtudes hageja viimasest nõudest.
26.Kohus nõustub pooltega, et nendevahelist õigussuhet saab kvalifitseerida VÕS § 635 lg 1 alusel tööettevõtulepinguna. Pooled ei ole vaielnud selles osas, et poolte vahel oli sõlmitud kokku 4 töövõtulepingu (loetletud käesoleva otsuse p-s 14) ning hageja tasunõue puudutab viimast kahte lepingut. Kuigi hageja on nii lepingu numbrite kui ka kuupäevade osas olnud pidevalt ebajärjepidev, siis saab kohus TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastada, et : -
Põrandate valmistamiseks sõlmiti leping 24.10.2018 nr-ga 241018 (t lk 4-7), summas 22 278,44 eurot. Lepingu alusel väljastati arved: nr 09122018, 09.12.2018 aktide 2 ja 4 alusel summas 9 649,44 eurot (t lk 8) ja nr 02022019, 02.02.2019 akti nr 6 alusel tasumata summale 8 054,07 eurot (millest maha arvatud leppetrahv 111,39 eurot) = hageja nõue 7 942,68 eurot. Arve nr 02022019 aluseks olevat akti ei ole kohtule esitatud. Kohtule on esitatud tõendid ülejäänud lepingusumma maksmise kohta (t lk 230 ja 44), mida kostja pole vaidlustanud.
-
Katuse valmistamiseks sõlmiti leping 28.09.2018 nr-ga 280918 (t lk 41-42), summas 24 846,36 eurot (t lk 42 pöördel). Tasumata on akti nr 5 alusel 24.01.2019 esitatud arve nr 240119 summas 11 605,56 eurot (t lk 8 pöördel), mida hageja käesolevas menetluses nõuab. Hageja nõuab ka sama lepingu alusel 31.01.2019 arve nr 310119/2 lisatööde eest 679,61 eurot.
27.Poolte esile toodud asjaolude alusel on vaidlus selles, kas hageja on lepingu täitnud mahus ja kvaliteedis, mis õigustab kokkulepitud tasu nõudmist ning kas kostjal on hageja vastu nõue, mida ta saab tasaarvestada. (Kohus saab vajadusel anda hinnangu sellele, kas kostjal on õigus tasaarvestada enda nõue hageja nõudega (RKTK 24.10.2018 lahend kohtuasjas nr 2-17-6579). Tasaarvestuse peaks lahendama, kui hagi tuleks tasaarvestuseta kasvõi osaliselt rahuldada (RKTK 31.01.2018 lahend kohtuasjas nr 2-14-21710).
28.Kohus nõustub hagejaga selles, et ehitusjärelevalvet teostanud E P ja tema tegevusega seotud kostja vastuväited ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta (viitega TsMS § 238 lg 5) seetõttu, et ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve tagamise kohustus on EhS § 20 lg 1 järgi kostjal. Kostja on kogu menetluse vältel läbivalt väitnud, et temal puudus igasugune kokkulepe E Pga omanikujärelevalve teostamiseks Maardus Õ x kinnistul elamu ehitamisel ja ka E P ise kinnitas 05.02.2020 kohtuistungil antud ütlustega (II kt lk 20), et teostas objektil omanikujärelevalve ülesandeid kokkuleppel hageja juhatuse liikme D.Xiga eeldades, et D.Xil on vastav kokkulepe omanikuga. Kostjaga E P kokkulepet ei sõlminud ja kostjalt E P oma töö eest tasu ei saanud.
Kuigi E P ja kostja vahel toimunud e-kirjavahetusest ilmneb, et E P käis Maardus Õ x kinnistul ehitust üle vaatamas vähemalt korra igas kuus alates maist 2018 kuni september 2018 ja korra novembris 2018 (vt t lk 87 ja pöördel) ning kostja oli e-kirjavahetuse alusel teadlik E P järelevalve tegevusest, siis kokkulepet kostja eitab ja ka E P ise ei kinnita kostjaga kokkuleppe sõlmimist. Ilmselgelt ei vasta E P ka Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 vastu võetud Omanikujärelevalve tegemise korra §-le 2 lg 3 ehk ei ole sõltumatu isikutest, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Seega puudub kostjal alus teha etteheiteid E P tegevusele. Aga ka hagejal pole seetõttu, et E P ei saa hagejaga seotuse tõttu olla seadusele vastav omanikujärelevalve teostaja, õigus tugineda töö vastavuse tõendamiseks E Pga seotud tõenditele. Hageja on tegelikkuses oma 23.09.2019 menetlusdokumendi p-s 2.3 (vt ka t lk 167) ja 09.03.2020 lõplikes seisukohtades (p 3-8, II kd lk 25 pöördel ja 26) märkinudki, et etteheiteid omanikujärelevalve osas ei saa teha hagejale, vaid kostja enda kohustus oli järelevalve tagada. Samas ei saa majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja (hageja) võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada kostja puuduliku omanikujärelevalvega (RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-112-16).
29.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt nt RKTKo nr 3-2-1-18-16)
30.Seega järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväidet, et hagejal ei saa üldse nõuet olla, kuna tasu ei ole sissenõutavaks muutunud. See kostja väide põhineb lepingute punktidel 6.4 ja 7.3, mille kohaselt on tasu sissenõutavuse eelduseks töö vastuvõtmine kostja poolt kostja allkirjastatud aktide põhjal.
31.Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. (Vt ka nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4).
32.Pooltevaheliste lepingute p 7.3 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kostja poolt kinnitatud ehitustööde akti alusel koostatud ja esitatud arve alusel. Seega on tasu sissenõutavaks muutmise aluseks töö vastuvõtmine. Töö vastuvõtmise osas on pooled lepingute punktides 6.4 kokku leppinud, et kostja teeb seda 3 tööpäeva jooksul, kui hageja on valminud tööde aktid esitanud või keeldub sama tähtaja jooksul seda kirjalikult põhjendades.
33.VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. 24.01.2019 e-kirjaga (t lk 46 jj) on tõendatud, et hageja esitas kostjale lepingu nr 280918 ehk katuse ehitamise osas teostatud tööde akti nr 05 ja selle alusel arve nr 240119.
34.Kostja on alles 01.02.2019 e-kirjaga (t lk 53-57) teatanud hagejale, et tema volitatud esindajaks on M.P (ka P, t lk 104 ja 124) ja et tal on pretensioonid seoses vundamendi
dokumentatsiooniga ja vee-ning küttetrasside skeemidega. Katuse osas selle kirjaga pretensioone ei esitatud.
35.Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-126-13; p 13).
36.Riiklikult tunnustatud ekspert E E on 07.02.2019 koostanud Maardus Õ x üksikelamu ehituse seisukorra kohta ehitise erakorralise auditi (t lk 10 jj) ja andnud 05.02.2020 kohtuistungil ka ütlusi (II kd lk 21 jj) selle kohta, et tehtud tööd on rahuldava kvaliteediga, hoone vundament, sead ja katus on püsivad. Ehitustöövõtulepingute järgsed tööd on kõik tehtud kokkulepitud mahus. Mahtude järelmääramine tellija poolt ei erine olulises ulatuses lepingute järgsest mahust. Ehitamise dokumendid on koostatud nõutavad mahus ja tellija poolt nende allkirjastamisest keeldumine ei ole põhjendatud.
37.Kostja on omalt poolt esitanud 12.02.2019 e-kirja hagejale (t lk 60) ja M.Pi akti ehituse ülevaatamise kohta (t lk 64-82), milles on kajastatud kostja rahulolematus ja ehituse ülevaatamisel tuvastatud puudused, kuid arvestades kirjeldatud puuduste iseloomu ja seda, et M.P konstruktsioone ei avanud ja kasutas vaid omaniku poolt esitatud dokumente ja video ning pildimaterjali, siis ei ole esile toodud puudused katuse osas kohtu arvates sellist laadi, mis õigustaks töö vastuvõtmata jätmist ja selle eest tasu maksmata jätmist. Lisaks pakkus hageja 04.02.2019 e-kirjas kostjale kokkusaamist objektil 07.02.2019 koos spetsialistidega, et vaadata kohapeal puudused koos üle ning teha vajalikud parandused (t lk 58 jj). Spetsialist E E on oma 05.02.2020 kohtuistungil antud selgitustes kinnitanud, et 07.02.2020 omanik kohale ei ilmunud.
38.Seega loeb kohus, et hageja poolt töövõtulepingu nr 280918 (katuse ehitus) järgi olid tehtud tööd kostjale üleandmiseks esitatud 24.01.2019 ja tasu muutus sissenõutavaks 3 tööpäeva möödumisel, s.o 29.01.2019.
39.Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-93-15; p 11).
40.X OÜ spetsialisti H K 31.07.2019 koostatud Maardus Õ x elamu ekspertiisis nr 019-091E tuvastatud puuduste kõrvaldamise maksumuse arvestuse kohaselt (t lk 200 jj) on töövõtulepingu nr 280918 (katus) puuduste kõrvaldamise (s.h materjalide) maksumuseks 1 1 47,73 eurot + km (t lk 203 pöördel). Hageja ei ole seda ümber lükanud. Ehitise erakorralise auditi teud ekspert E E on nii oma auditis (t lk 10 jj) kui ka 05.02.2020 kohtuistungil selgitanud, et ehitamisel olid pisipuudused, mis aga E Ea arvates olid ebaolulist laadi. Kohus nõustub sellega, et tegelikult ei ole üheski kohtule ehitamise kvaliteedi kohta esitatud tõendis (ei nendes, mis on esitatud hageja poolt ega nendes, mis on esitatud kostja poolt, s.o ekspertiisiaktides ja auditites) sedastatavad sellised puudused, mille tõttu ehitist ei saaks üldse kasutada selle tavapärasel otstarbel või mis ei võimaldaks ehitamist kvaliteetselt lõpule viia, kuid see ei tähenda, et hageja ei peaks lepingut täitma. Kõikides pooltevahel sõlmitud töövõtulepingustes on p 5.5, mille kohaselt peab hageja koheselt kõrvaldama omal kulul kõik ehituse käigus ilmnenud vead, mille kohta on tellija esitanud kirjaliku pretensiooni.
Kohtu arvates ei saa öelda, et kostja poolt 12.02.2019 esitatud pretensioonid oleks hilinenud VÕS § 644 lg 1 mõttes arvestades, et hageja hilines tööde üleandmisega ning tasumata on arved, mis on kostjale alles 24.01.2019 ja 02.02.2019 esitatud.
41.Katuse lisatööde arvest nr 310119/2 (t lk 9 ja pöördel), on hageja maha arvanud ülemäärase materjali maksumuse 45 eurot ja leppetrahvi tööde valmimisega hilinemise eest 55 päeva 136,65 eurot (vt ka lk 46-49).
42.Eeltoodu alusel vähendab kohus lepingu nr 280918 katuse ehitamise eest tasumisele kuuluvaid arveid nr 240119 summas 11 605,56 ja nr 3100119/2 summas 679,61 järgmiselt: Vaegtööd 1 147,73 – 45 + km = 1 323,27 eurot. Seega on hagejal õigus tasule 10 961,2 eurot.
43.23.04.2019 haginõude täpsustuse kohaselt on töövõtulepingu nr 241018 (põrandad) alusel tasumata 02.02.2019 arve nr 02022019 (akt nr 06) summas 7 942,68 eurot (sisaldab leppetrahvi töö üleandmisega viivitamise eest 50 päeva – 92,83 eurot). Millal täpselt on arve ja akt kostjale esmaselt esitatud, selle kohta pole kohtu ette tõendeid toodud. Akti nr 06 ei ole hageja ega kostja kohtule esitanud. Pärast seda, kui pooled olid juba vastastikuseid pretensioone esitanud, on hageja 21.02.2019 e-kirja (t lk 182-183) alusel tõendatud, et vähemalt nimetatud kuupäevaks oli arve ja akt kostjale esitatud. Neid töid ei ole kostja vastu võtnud ja on 12.02.2019 esitanud oma pretensioonid töö kohta (t lk 60 jj), samuti on kostja tellinud täiendava ekspertiisi puuduste tuvastamiseks ja esitas need hagejale kohtumenetluse käigus 01.08.2019 (t lk 132 kostja kompromissettepanek ja t lk 134 jj x OÜ spetsialisti H K arvamus Maardus Õ x elamu ehituse kohta).
44.Kostja on möönnud, et tööd saab lugeda vastu võetuks 03.04.2019, mil kostja asus töös esinevaid puudusi ise kõrvaldama ja V Ehitus OÜ esitas kostjale oma esimese arve (vt ka käesoleva otsuse p 20).
45.X OÜ Maardus Õ x elamu ehituse puuduste kõrvaldamise maksumuse arvestuse järgi (töö nr 019-091E-2, 31.07.2019; t lk 200 jj) on töövõtulepingu nr 241018 (põrandad) järgsete tööde ümbertegemise kulu 355,04 eurot + km. Hageja ei ole seda ümber lükanud (vt ka käesoleva otsuse p 40 põhjendused). Kohus leiab, et selle võrra on kostjal õigus tasumisele kuuluvat summat vähendada ja seega arve nr 02022019 summat tuleb vähendada 426 euro võrra (s.o 355,04+km). Seega on hagejal õigus tasule 7 516,68 eurot.
46.Eeltoodust tulenevalt tuleks kostjal tasuda hagejale töövõtulepingute nr 280918 (katus) ja 241018 (põrandad) alusel veel 18 477,9 eurot (10 961,2 + 7 516,68).
47.Samas on kostja X OÜ 31.07.2019 puuduste kõrvaldamise hinnanguga (t lk 200 jj) tõendanud, et vundamendi ja karbi püstitamisega (töövõtulepingud nr 290418 ja 240618) seotud vaegtööde parandamise kulu on 6 462,21 + 734,05 + km (s.o kokku 8 635,5 eurot).
48.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11). Kohtu arvates on see asjakohane ka käesolevas tsiviilasjas.
49.VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 1 ning § 198 alusel on hageja nõue kostja vastu lõppenud osas, milles kostja on oma põhjendatud nõude, s.o käesoleva otsuse punktis 47 nimetatud 8 635,5 eurot, 07.10.2019 avaldusega (t lk 171 jj) tasaarvestanud.
Kostja leppetrahvi nõuet ei pea kohus õigustatuks, sest hageja on tööde hilinemise eest ettenähtud trahvid ise oma arvetel tasumisele kuuluvatest summadest maha arvanud (vt ka t lk 9 pöördel ja lk 97 pöördel).
50.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepingutest nr 280918 ja nr 241018 tulenev võlgnevus summas 9 842,4 eurot (18 477,9 – 8 635,5).
51.Seda, et ehitamise kohta on dokumendid ja jed olemas, kinnitavad Ehitise erakorraline audit 07.02.2019 (t lk 10 jj); teostatud ehitustööde akt nr 05, 24.01.2019 (t lk 51 jj); Õ x üksikelamu eelprojekt, 24.01.2018, töö nt 012018 (t lk 94 jj); ehitusprojekti arhitektuurne osa, töö nr KL 1303/16 (t lk 95); vundamendi plaan t lk 98; kaetud tööde akt 11.12.2018, t lk 99; teostatud ehitustööde aktid 27.09.2018 (t lk 100), 20.06.2018 (t lk 101); OÜ x protokoll 10.05.2018 (t lk 102-103); jte väljavõtted x OÜ ekspertiisis 03.07.2019, t lk 134 jj; ehitustööde päevik 03.12.2018 (t lk 179) ja 17.09.2018 (t lk 181); protokoll toitepinnase tiheduse kohta 11.12.2018 (t lk 180). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
53.TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (lg 1). Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (lg 2). Kuna kostja pakkus 01.08.2019 menetlusdokumendis (t lk 132 jj) kompromissi (summas 5 467 eurot, s.o 55% kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summast) ja hageja sellega ei nõustunud, siis jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 55% ulatuses samuti hageja kanda.
54.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
55.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.