Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. J.J. esitas 12.04.2020 Tartu Maakohtule hagi S.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 8437 eurot, viivis perioodil 21.09.2019-12.04.2020 summas 2042,96 eurot, viivis 0,5% päevas põhivõlgnevuselt 8437 eurot alates 13.04.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus ja leppetrahv 563 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis 25.06.2020 määrusega hagi menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale edastatud 10.07.2020 e-posti aadressil XXX, kostja kinnitas dokumentide kättesaamist. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid J.J. laenuandjana ja S.P. laenusaajana XX.XX.XXXX laenulepingu. Lepinguga kinnitas laenusaaja, et võlgneb laenuandjale 8437 eurot. Laenulepingu punkti 1.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale laenusumma igakuiste maksetena iga kuu

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud ja talle antud laenu tagastanud. Hageja on kostjaga sõlmitud laenulepingu üles öelnud ning kogu laen muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt tagastamata laen kogusummas 8437 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt kohustuse tähtajaks täitmata jätmisest tekkinud viivise tasumist. Kostja ei ole hageja ees oma kohustusi täitnud ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ja alates 13.04.2020 täiendava viivise väljamõistmise nõude, mille kohus piirab hageja taotlusel põhinõude summaga. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja leppetrahvi nõue summas 563 eurot tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Kohtule on esitatud hageja menetluskulude nimekiri. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on kandnud antud asjas menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulusid 396 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Õigusteenuse menetluskulude osas on selgituseks märgitud, et XXX on esitanud hagejale arve nr 04-04, kogusummas 396 eurot (koos käibemaksuga). Arve alusel on hagejale osutatud teenused: hagi aluseks olevate materjalidega tutvumine, kliendiga konsulteerimine ning hagiavalduse koostamine S.P. vastu, kogus 3 h, tunnihind 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades esitatud hagiavaldust ja selles toodud õiguslikke põhjendusi ning hageja nõude suurust, on õigusabikulud summas 396 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud. Seega on hageja menetluskulud (1000 +396) 1396 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.