Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-14801
Tsiviilasi
T G kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik: T G (isikukood xxx, elukoht xxx) Võlausaldajad/puudutatud isikud: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), xxx, Kohtutäitur Kaja Lilloja, xxx, Kohtutäitur Kristiina Feinman, Tallinna linn, xxx
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud 11.02.2017 lõpetas kohus T G pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus T G kohustustest vabastamise menetluse. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne
viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures ei ole aktiivselt otsinud mõistlikult tulutoovat tegevust. PankrS § 173 lg 1 sätestab expressis verbis, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on juba 11.12.2017. a pankrotimenetluse lõpetamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi, samuti on T G kinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid kahetsusväärselt jätnud need siiski täitmata (tl 147). Kohus on 6.02.2019. a, 10.01.2020, 29.04.2020. a, 29.04.2020. a, 01.07.2020. a palunud võlgnikul esitada aruanne kohustuste täitmise kohta. Võlgnik kohtule ei vastanud. Kohus on saatnud nõudekirjad võlgniku enda poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile ja postiaadressile. Võlgnik ei ole kohtule teatanud muid kontaktandmeid, millega on rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud ning lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik 10.09.2020. a vande andmisele ei ilmunud. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. T G on 3 aastat menetlusest teadlik, kuid ei ole asunud menetlusest osa võtma. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes viieaastase tähtaja möödumise ootamist. Kuivõrd T G ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve, tuleb T G kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku T G kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.