Sanitex OÜ hagiavaldus Irma N-Jõesuu Usaldusühing vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3026,27 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Sanitex OÜ (registrikood 11931003; asukoht Graniidi tee 1, Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310) Avaldaja seaduslik esindaja O S (e-post xxx), lepinguline esindaja A-D B,
Asja läbivaatamine
Kostja: Irma N-Jõesuu Usaldusühing (registrikood 12862646; asukoht E. Vilde tn 2-14, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, 29021; e-post: xxx), seaduslik esindaja: J F Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sanitex OÜ hagiavaldus Irma N-Jõesuu Usaldusühing vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Irma N-Jõesuu Usaldusühingult hageja Sanitex OÜ kasuks põhivõlgnevus 2262,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 723,77 eurot ning sissenõudmiskulu 40,00 eurot, kokku eurot.
Tunnistada Harju Maakohtu 25.09.2020.a otsus tsiviilasjas nr 2-20-110819 viivitamata täidetavaks osas, millega mõisteti Irma N-Jõesuu Usaldusühingult Sanitex OÜ kasuks välja 2 262,50 eurot põhivõlgnevuse katteks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista kostjalt Irma N-Jõesuu Usaldusühingult hageja Sanitex OÜ kasuks menetluskuludena summas 320,00 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
2-20-110819 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-110819 Sanitex OÜ hagi Irma N-Jõesuu Usaldusühing vastu lepingust tulenevas nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2262,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 723,77 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, riigilõiv summas 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.05.2016.a müügilepingu nr xxx, mille alusel müüja müüs ja ostja ostis kaupa summas 2262,50 eurot, mille kohta müüja esitas ostjale arved. Kõik arvetel välja toodud tooted on ostja poolt tellitud, pretensioone pole esitatud ning kauba vastuvõtt on allkirjadega kinnitatud, kuid ostja jättis arved tasumata. Ostja ei ole ühtegi arvet tasunud. Kuna võlgnik võlga ei tasunud, on hagejal õigus nõuda vastavalt lepingu punktile 12 viivist 0,05% iga maksmisega viivitatud päeva eest kauba maksumusest. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 eurot. Hageja on võla sissenõudmise raames teinud järgmisi toiminguid: - ettevõttesisene suhtlemine krediidikontrolleri, pearaamatupidaja, juristi ja agendi vahel, kes teenindas võlgnikku; meeldetuletuse saatmine tasumata arvete kohta, avalduse koostamine ja esitamine maksekäsu kiirmenetluses; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja esitas 27.05.2020.a vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et kostja on korduvalt võtnud ühendust telefoni ja emaili teel hagejaga Sanitex OÜ seoses võlgnevusega. Iga kord lõppsumma täpsustamisel öeldi kostjale, et nendega võtab ühendust juhtkond, kuid mitte keegi ei võtnud ühendust. Sanitex OÜ korduvalt kinnitas kostjale erinevad saldod ja kostja polnud nõus nende summdega. Kostja oli nõus nõudega summas 1606,12 eurot, kuid sissenõudja suurendas summa kuni 1943,03 eurot. Kostja oli nõus ja palus maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Kuid Sanitex OÜ jälle suurendas nõudesummat, selgitades, et nende esindaja oma süsteemis ei korrigeerinud arved, kuid kostja poolt saldo kontrollimisel selgus et enamus esitatud Sanitex OÜ poolt arvetest olid valed, kuna kaup pole jõudnud meieni. Väga tihti juhtunus, et kaup ei tulnud, aga järgmisel päeval helistas esindaja ja seletas, et meie kaup teises kohas asub, kus pole kostja kauba vastuvõtmise koht või üldse auto ei saanud tulla, kuna asub remondis.
4.Kostja on nõus nõudega summas 2262,50 eurot ja seoses eriolukorraga, palub maksegraafikut 6 kuuks. Kostja ei ole nõus esitatud viivisega, mis oli lisatud pärast läbirääkimisi, samuti pole nõus riigilõivu kuludega ja kuludega võlgnevuse sissenõudmiseks. Kõik kulud seoses selle menetlusega peab tasuma hageja, kuna hageja süül polnud kõik lepingulised suhted polnud täidetud kaupa tarnimise osas ja tihti olid probleemid arvete
2-20-110819 esitamisel. Kostja korduvalt palus hagejat esitada õige saldo tasumiseks. Viimane arve Sanitex OÜlt Noxxx summas 101,86 eurot oli esitatud 21.09.2018 aastal. Peale seda kuni oktoobrini 2020 a. Sanitex OÜ mitte kuidagi ei reageerinud ja ühendust ei võtnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2262,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 723,77 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning menetluskulud. Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele ning hageja menetluskulude nõudele. Hageja tunnistab põhinõuet summas 2262,50 eurot.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: 24.05.2016. a müügilepingu nr xxx müüja müüs ja ostja ostis kaupa summas 2262,50 eurot, mille kohta müüja esitas ostjale arved. Kõik arvetel välja toodud tooted on ostja poolt tellitud. Pretensioone kauba osas ei ole kostja esitanud. Ostja on jätnud esitatud arvete eest tasumata.
8.Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja põhinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2262,50 eurot, mis seisneb müügilepingu nr xxx alusel esitatud arvete mittetasumises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
9.Kostja on hagi vastuses vastu vaielnud asjaolule, et kaup on kostjani jõudnud. Kostja on selgitanud, et „Väga tihti juhtunud nii, et kaup pole tulnud, aga järgmisel päeval helistas esindaja ja seletas, et meie kaup teises kohas asub, kus pole meie kaupa vastuvõtmise koht või üldse auto ei saanud tulla, kuna asub remondis.“ Kohus märgib, et kostja vastuväited on üldsõnalised ega viita ühelegi konkreetsele arvele, millel märgitud kaupa kostja tegelikkuses kätte saanud ei ole. Hageja on hagi lisadena esitanud väljastatud arved, mis on vastuvõtja poolt allkirjastatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ei ole kaupa kätte saanud. Kostja on vaid paljasõnaliselt väitnud, et hageja ei ole kaupa temani tarninud. Et kostja oleks korrektseid sellekohaseid pretensioone hagejale esitanud, ei ole kostja ei väitnud ega ka tõendanud. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et hageja esitatud arvete (hagi lisad 2-4) alusel on kostjale kaupa tarnitud ning kostja on kauba ka kätte saanud.
10.Kostja on vastuväitena esitanud, et „Samuti tahame selgitada, et Sanitex OÜ korduvalt kinnitas meile erinevad saldod ja meie firma polnud nõus nende arvutamisega. Oleme nõus nõudega summas 1606,12 eurot, kuid sissenõudja suurendas summa kuni 1943,03 eurot. Me olime nõus ja palusime grafikut teha võlgnevuse tasumiseks. Kuid Sanitex OÜ jälle suurendas nõudmise summa, seletades seda, et nende esindaja oma süsteemis ei korrigeerinud arved, kuid meie saldo kontrollimisel selgus et enamus esitatud Sanitex OÜ poolt arvetest olid valed, kuna kaup pole jõudnud meieni.“
2-20-110819
11.Hageja on hagi lisadena esitanud väljastatud arved, mis on vastuvõtja poolt allkirjastatud. Kostja väited, et saldod on valed on kostja poolt täielikult tõendamata. Kostja ei ole esile toonud, millises ulatuses on hageja arvutused ebaõiged.
12.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
13.Kohus tuvastas eelpool, et hageja on kostjale kaupa tarninud, kostja on kauba kätte saanud ning hageja on kostjale esitanud korrektsed arved. Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping xxx. Kostja vastuväited on üldsõnalised ja konkretiseerimata, samuti tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt esitatud arvete alusel oleks kostja hagejale kaupade eest tasunud. Liiatigi on kostja on hagi vastuses viidanud, et on nõus nõudega summas 2 262,50 eurot. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenevad kohustused.
14.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt lepingus kokkulepitud viivist määras 0,05% päevas tasumata põhivõlalt alates maksetähtaja ületamisele järgnevast päevast kuni makskäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 18.03.2020.a kokku summas 723,77 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Poolte vahel sõlmitud müügilepingu nr xxx p 12 kohaselt on pooled kokku leppinud, et maksetähtaegadest mitte kinnipidamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,05% iga maksmisega viivitatud päeva eest arvestatuna võlgnetavast summast kuni võlgnevuse tasumiseni. Puudub vaidlus, et kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ning seda ei ole tänaseni täidetud. Seega on kostja müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud ja tal tuleb tasuda võlgnetavalt summalt viivist. Kohus on hageja viivisearvestust kontrollinud ning leiab, et hageja viivisearvestus (tl 34) on korrektne. Tuginedes eeltoodule, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 23.07.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 723,77 eurot.
17.Hageja on hagiavalduse nõudepunktis 4 esitanud nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Pooled on sissenõudmiskulude kandmise kokku ka lepingu xxx punktis 12. Hageja on esile toonud, et
2-20-110819 hageja on võla sissenõudmise raames teinud järgmisi toiminguid: Ettevõttesisene suhtlemine krediidikontrolleri, pearaamatupidaja, juristi ja agendi vahel, kes teenindas võlgniku; meeldetuletuse saatmine tasumata arvete kohta; avalduse koostamine ja esitamine maksekäsu kiirmenetluses; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 kostjal tasuda sissenõudmiskulu 40 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2262,50 eurot, viivis summas 723,77 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
20.TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuivõrd kostja on menetluse käigus omaks võtnud, et tal on kohustus tasuda hagejale müügilepingust tulenev põhivõlg 2 262,50 eurot, tunnistab kohus käesoleva otsuse selles osas viivitamatult täidetavaks.
21.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
23.Hageja esindaja esitas 05.05.2020.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 300 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 320 eurot.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud
2-20-110819 vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
26.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kooskõlas TsMS § 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
27.Kostja pole hageja menetluskuludele sisulist vastuväidet esitanud.
28.Hageja menetluskulud kokku on 320 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
29.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.