Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-19-139758/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-139758/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.09.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1714

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Vastuskiri andmesubjekti päringule

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27

Selgitustaotlus

Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis VÕS § 401 lg 1Krediidivahendusleping VÕS § 195 lg 2, 5Lepingu korraline ülesütlemine VÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-139758

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J L vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 900,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), volitatud esindaja A V Kostja J L (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista J Llt (L) OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 1718,43 eurot.

3.Välja mõista J Llt (L) OK Incure OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 71,49 eurot.

4.Välja mõista J Llt (L) OK Incure OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 1718,43 eurot alates 12.03.2020 kuni põhivõlgnevuse 1718,43 euro tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5.Jätta hagiavaldus rahuldamata põhivõlgnevuse 1081,57 euro, täielikult intressinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 44,93 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro osas. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi J L (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaoludel sõlmis xxx (laenuandja) kostjaga 20.02.2019 laenulepingu nr xxx, millega anti kostjale laenu 2800 eurot. Kostja pidi raha korrapäraste maksetena tagastama. Kostja raha ei tagastanud ning laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2800 eurot, perioodil 20.02.201903.09.2019 põhivõlgnevuselt 2800 eurot arvutatud intressi 709,80 eurot, alates lepingu ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud viivise 116,42 eurot ning sissenõudmiskulude summas 50 eurot välja mõistmist.

2.Hageja selgitas 28.04.2020 kohtule, et laenuandja andis kostjale krediiti limiidiga 2800 eurot, mille kostja kohustus intressidega tagastama. Tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit ning kostja saab seda jälle kasutada. Kostja ei pidanud võlgnevust tagastama korrapäraste maksetena ning võis tasutud osas võtta krediidi uuesti kasutusse. Hageja täpsustas intressinõuet ja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 2800 eurot, intress 530,84 eurot, viivis 116,42 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis mis ei ole hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks.

3.Hageja esitas kohtule 27.07.2020 põhivõla kujunemise kohta järgmise selgituse. 19.09.2018 sõlmis kostja ja krediidiandja lepingu xxx limiidiga 1000 eurot. Antud lepingu alusel on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 920 eurot. 08.12.2018 suurendas kostja limiiti leping xxx, uus limiit 1100 eurot. Antud lepingu alusel on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 226,24 eurot. 20.02.2019 suurendas kostja uuesti limiiti leping xxx, uus limiit 2800 eurot. Antud lepingu alusel on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 1718,48 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 337,70 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

6.Hageja esitas kostja vastu lepingu nr xxx alusel põhivõlgnevuse 2800 euro, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

7.Kohus tuvastab, et xxx (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.02.2019 krediidikonto kasutamise lepingu nr xxx, mille kohaselt on krediidkonto limiit 2800 eurot (dtl 22-29). Krediidiandja edastas 13.08.2019 kostjale krediidilepingu nr xxx ülesütlemisteate (dtl 30). Nimetatud teates teavitas krediidiandja kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja ülesöeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded hagejale. Lepingust nr xxx tulenvad nõuded kostja vastu on loovutatud hagejale.

8.Kohus leiab, et esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu Lemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).

9.Kohus täitis 17.04.2020 määrusega selgitamiskohustust ning määras hagejale tähtaja esitada intressinõude aluseks olevad asjaolud, sh missuguse sagedusega pidi kostja laenu tagastama, kui suur oli osamakse suurus ning kui suur osa maksest oli põhivõlgnevuse

summa. Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku täpsustada intressi arvutuskäiku lähtuvalt kohtu juhistest (dtl 44-46). Kohus täitis 10.07.2010 määrusega teistkordselt selgitamiskohustust ning selgitas missuguseid asjaolusid peab hageja välja tooma ja tõendama. Kohus palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kui kostja ei pidanud makseid tagastama regulaarsete osamaksetena, siis missuguse süsteemi järgi pidi kostja kasutusele võetud krediidi tagastama ning missugustel kuupäevadel ja missuguses ulatuses pidi kostja krediidi põhisumma tagastama. Kohus märkis, et 28.04.2020 esitatud intressi arvestuse kohaselt on kostja võlgnevuse summa kujunemisel arvestanud väljamakseid alates 19.09.2018 ehk enne hagiavalduses märgitud lepingu sõlmimise kuupäeva (dtl 54-56).

10.Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu on tõendatud summas 1718,43 eurot. Kohtule 28.04.2020 esitatud intressi arvestusest nähtuvalt on kostja võtnud pärast lepingu nr xxx sõlmimist perioodil 20.02.2019 kuni 25.04.2019 krediidikontolt kasutusse 1718,43 eurot (dtl 48-49, 58 ja 77-78). Hageja on ise väitnud, et lepingu nr xxx alusel on kostja kasutusse antud 1718,48 eurot (dtl 74). Hageja on hagiavalduses esitanud oma nõude üksnes lepingu nr xxx alusel. Alles 27.07.2020 on hageja tuginenud täiendavatele lepingutele nr xxx ja xxx. Hageja ei ole palunud hagi muuta. Kohus märgib, et kohus hagi muuta ka ei luba, kuna hageja tugines hagiavalduses üksnes 20.02.2019 sõlmitud lepingule ning kohus jätab lepingutega nr xxx ja xxx väited ja tõendid tähelepanuta. Kohus lähtub algsest põhinõude suurusest, so summast 2800 eurot ning seega kuulub hageja põhinõue rahuldamisele osaliselt, so summas 1718,43 eurot. Hageja on üldsõnaliselt märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid summas 337,70 eurot. Hageja poolt 28.04.2020 esitatud intressiarvestusest nähtuvalt on kostja poolt pärast lepingu nr xxx sõlmimist tehtud tagasimaksed arvestatud viivise ja intressivõlgnevuse katteks.

11.Kohus asub seisukohale, et antud juhul saab täidetuks lugeda tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Krediidiandja esitas hagejale 13.08.2019 lepingu nr xxx ülesütlemisteate (dtl 30). Seega on põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks summas 1718,43 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 1718,43 eurot.

12.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

13.Järgmisena analüüsib kohus hageja intressinõuet. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingu nr xxx tingimustest tulenevalt on krediidiandja ja kostja kokku leppinud aastaintressi suuruseks 46,80% (dtl 22). Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Kohus on hagejale selgitanud, et intressisumma kujunemise kontrollimisel peab kohus tuvastama konkreetsed krediidi põhisosa tagasimakse suurused ning nende tagastamise aja. Pärast krediidi põhiosa tagastamise tähtaja saabumist pole intressi arvestamine võimalik. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele midagi öelnud intressi kujunemise kohta. Kohus ei suuda ise 28.04.2020 esitatud tabelist tuvastada, missugustel kuupäevadel ja

missuguses summas pidi kostja lepingust nr xxx krediidi põhisosa tagasi maksma. Seega ei ole intressi arvutamise aluseks olevad asjaolud selged. Hagiavalduse kohaselt sõlmis xxx 20.02.2019 krediidilepingu kostjaga, krediidilimiidiks oli 2800 eurot ning kostja sai raha kätte. 28.04.2020 esitatud intressi arvestuse kohaselt on kostja võlgnevuse summa kujunemisel arvestatud väljamakseid alates 19.09.2018 ehk enne hagiavalduses märgitud lepingu nr xxx sõlmimise kuupäeva. Kohus märkis eelnevalt, et kohus lähtub üksnes lepingust nr xxx. Seetõttu pole kohtul võimalik ka ise välja arvestada õiget intressi suurust ja intressinõue rahuldamisele ei kuulu.

14.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 04.09.2019 kuni 11.03.2020 eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 12.03.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude 1718,43 eurot. Seega kuulub viivis väljamõistmisele rahuldatud põhinõudelt 1718,43 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 04.09.2019 kuni 11.03.2020 eest summas 71,49 eurot. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 1718,43 eurot alates 12.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15.Sissenõudmiskulud on tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Pärast lepingu Lemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja ei ole tõendanud kostjale meeldetuletuskirjade saatmist.

16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt põhinõude 1718,43 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 71,49 euro osas ja viivisenõude osas põhinõudelt 1718,43 eurot alates 12.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 1081,57 euro osas, täielikult intressinõude osas, sissenõutavaks muutunud viivsenõude osas summas 44,93 eurot ja sissenõudmiskulude 50 euro osas.

MENETLUSKULUD

17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda.

18.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium