Hageja: J P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Andrei Yllö (isikukood 35610294239, asukoht Mustamäe tee 5-409, Tallinn 10616, e-post [email protected]); Kostja: E H (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu (Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
18.09.2019 kohtuistungil, kus osalesid hageja J P ja hageja lepinguline esindaja Andrei Yllö ning kostja E H ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina LiskmannGetsu; poolte nõusolekul jätkunud kirjalikus menetluses.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. Otsus saata pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.J P (hageja) esitas 28.05.2018 Harju Maakohtule hagi E H (kostja) vastu võla nõudes, mille kohus võttis 31.05.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile (t lk 119).
2.Kostja vastas hagile 11.06.2018 (t lk 22-41), mille kohta hageja esitas 02.07.2018 oma arvamuse (t lk 44-46).
3.10.07.2018 esitas hageja taotluse kostja esindaja menetlusest kõrvaldamiseks huvide konflikti tõttu (t lk 47), millele kohus küsis 23.08.2018 kostja seisukohta (t lk 49). Sellele vastas kostja esindaja 28.08.2018 (t lk 50).
4.Kohus esitas pooltele 05.09.2018 selgitused ja määras tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks: 20.09.2018, menetluskulude nimekirja esitamiseks: 25.09.2018 ja menetluskuludele vastamiseks: 28.09.2018 (t lk 52).
5.Pooled esitasid 20.09.2018 oma lõplikud seisukohad (hageja t lk 53-55 ja kostja t lk 60-62). Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja samal päeval (t lk 56-59).
6.Kohus uuendas menetluse 24.05.2019 kirjaga ning kutsus pooled kohtuistungile isiklikult (t lk 63).
7.Kohtuistung tsiviilasjas toimus 18.09.2019, kus osalesid hageja ja hageja lepinguline esindaja ning kostja ja kostja lepinguline esindaja (t lk 69-70). Kohus andis pooltele veelkord võimaluse esitada tõendeid ja selgitusi.
8.Kostja esitas oma täiendavad seisukohad ja tõendid 17.10.2019 (t lk 71-77) ja hageja 04.11.2019 (t lk 78-83). Hageja esitas menetluskulude nimekirja 01.11.2019 (t lk 84-85). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
9.Hageja nõuab kostjalt suulise laenulepingu alusel 5 032 euro väljamõistmist.
10.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: − Pooled sõlmisid 14.02.2016 suulise laenulepingu, mille puhul eeldatakse, et see on tähtajatu.
− Laenulepingu kohaselt pidi hageja kostjale andma laenu 5 262 eurot ning kostja pidi selle õigel ajal tagastama. Hageja kandis kostjale viidatud summa üle 36 ülekandega perioodil 15.02.2016-25.07.2017. − Kostja tagastas hagejale ainult 230 eurot. Sellest tulenevalt on tagastamata 5 032 eurot. − Hageja esitas 03.04.2018 kostjale pretensiooni ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 15.04.2018. − Kostja oma vastuses hagile kinnitab, et ta on raha saanud. Kostja väited kommunaalmaksete ja liisingumaksete tasumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. − Hageja ei ole xxxx asuva korteri omanik. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt vajalikke kulutusi. Pooltel polnud kokkulepet kohustuste jagamisest. − Hageja töötas perioodil 03.01.2016-01.06.2016 xxxx ja ei saanud sellel ajal kasutada kommunaalteenuseid. − Kostja kulud seoses lapsega olid igakuiselt 150-200 eurot (söök 80-100 eurot, riietus 30-50 eurot, areng 20-30 eurot, meelelahutus 20 eurot). Seejuures osales ka hageja lapse ülalpidamises vähemalt üle päeva. − Kostja ei tagastanud hagejale laenu. Hageja lõpetas laenu andmise ja hoiatas kostjat, et kui ta laenu ei asu tagasi maksma, siis lõpetab kostja laenulepingu ja nõuab kogu summa tagastamist. 03.04.2018 esitaski hageja kostjale pretensiooni ja nõusid raha tagasi hiljemalt 15.04.2018.
11.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on 1 810 eurot (riigilõiv 430 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 380 eurot (s.o 11,5 tundi, a 120 eurot). Hageja menetluskulude nimekirjad on küll arvutusvigadega (t lk 56-58 ja t lk 84-85), kuid esindaja poolt tehtud ja loetletud toimingute põhjal on võimalik tuvastada taotletava kulu suurus. Hagejale esindaja poolt esitatud arvest (t lk 58) nähtub, et xxxx ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga.
12.Viivist menetluskuludelt ei ole hageja sõnaselgelt taotlenud. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas järgmised vastuväited: − Poolte vahel pole sõlmitud laenulepingut, ei suulist ega kirjalikku. Pooled ei ole kunagi leppinud kokku nn lepingu olulistes tingimustes – pole määranud nn laenu tasumise tähtaega ega muid olulisi lepinguga seonduvaid tingimusi. Asjaolu, et hageja on ülekannete selgituseks märkinud „võlg“/“laen“ ei anna alust eeldata, et tegemist on laenulepinguga. − Pooled alustasid kooselu 2008. Pooltel sündis ühine laps 2012. Pooled läksid lahku 2017 augustis. Pooled elasid xxxx koos aadressil xxxx. Kooselu algusest peale oli pooltel kokkulepe, et seoses ühise majapidamisega on poolte kohustused jagatud. Hageja maksab kommunaalkulude eest ja kostja kannab kõik muud kulud - liisingud, lastega seotud vajalikud kulutused, toiduained jne. − Hagejal ei olnud sellel ajal püsivat sissetulekut, ta tegeles sõidukite ostu-müügiga. Enamus hageja rahalistest vahenditest liikus sularahas, mille hageja pani enda kontole.
− Igakuiselt, sõltuvalt raha sissemaksest, kandis hageja kostja arvele 200-250 eurot kommunaalmaksete tasumiseks. Ka hageja ise elas xxxx korteris ja kasutas vett, elektrit jne. − Eluliselt ei ole usutav, et hageja on andnud kostjale laenu igakuiselt samasuguste osade kaupa. Laen antakse tavaliselt ühes osas ning tagasimakseid kantakse osade kaupa, mitte vastupidi. Kahtlusi tekitab ka asjaolu, et hageja on esitanud alles kaks aastat hiljem laenu tagasimaksmise nõude. Üksnes rahasummade ülekandmine ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks. − Kostja ei ole kunagi teinud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks.
14.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks.
16.Kohus selgitab esmalt, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).
17.Samuti selgitab kohus, et hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15). TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.
18.Kohus on käesolevas tsiviilasjas korduvalt andnud pooltele võimaluse ja teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (vt ka t lk 52, 63 ja kohtuistungi protokoll 18.09.2019, t lk 70).
19.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva kohustuse (laenu tagastamine) täitmist. Sellise nõude alus on Võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1 koostoimes § 396. Hageja väidab, et poolte vahel on laenuleping. Kostja vaidleb hagile vastu leides, et poolte vahel pole sõlmitud laenulepingut.
20.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
21.Hageja ülesanne on tõendada lepingu olemasolu, sh ka asjaolu, et kohustus on muutunud sissenõutavaks ja et kostja on rikkunud oma kohustusi.
22.Hageja pole esile toonud ega tõendanud, et pooled on sõlminud just laenulepingu; kuidas on pooled leppinud kokku lepingu täitmise ja kuidas on kostja seda rikkunud. Hagist ei nähtu, millal ja kuidas pidi kostja kokkuleppe kohaselt oma kohustusi täitma. Seda, et laenulepingu on üles öeldud, ei ole hageja väitnud.
23.18.09.2019 toimunud kohtuistungil tuvastas kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et nad elasid koos 2008-2017 ehk 9 aastat. Sellest kooselust sündis pooltel ühine laps 2012. xxxx korteris elasid pooled koos aastatel 2012-2017. Siis läksid pooled lahku.
24.Seega olid pooled elukaaslased, kellel oli ühine laps ja ühine majapidamine xxxx korteris.
25.Hageja esitatud konto väljavõtte alusel (t lk 7) tuvastab kohus, et hageja on alates 15.02.2016 igakuiselt, kokku 36 maksega, kuni 25.07.2017 teinud kostjale makseid selgitusega „laen“. Maksete suurus ühes kuus on olnud 100-400 eurot, aritmeetiline keskmine 296 eurot kuus.
26.Kostja pole raha saamist eitanud. Kostja on esitanud oma konto väljavõtted perioodi kohta 18.07.2012-30.10.2015 tõendamaks, et hageja on ka varasematel perioodidel süstemaatiliselt teinud kostjale raha ülekandeid nimetades neid „võlaks“ või „laenuks“ jne.
27.Samuti on kostja esitanud oma konto väljavõtte perioodi14.02.2016-31.08.2017 kohta, et tõendada poolte kokkulepet majandamiskulude ühise kandmise osas (t lk 28-41). Samuti on kostja esitanud filtreeritud konto väljavõtted selle kohta, et ta on vahemikus 14.02.201631.08.2017 teinud ülekandeid elektrienergia eest Eesti Energia AS-ile kokku 242.22 eurot (t lk 74); ASile Starman 309,68 eurot (t lk 76); korteriühistule 1 851,58 eurot (t lk 77); Tallinna Linnakantseleile poolte ühise lapse lasteaia kohatasu eest 1 191,54 eurot (t lk 75).
28.Kohus selgitab, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt RKTKo 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
29.Põhimõtteliselt on õige, et laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse /TsÜS/ § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1). Kuid ka suulise lepingu sõlmimine peab olema reaalsuses tajutav ja tuvastatav. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13 ja ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-43-16). Laenulepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11).
30.Hageja leiab, et laenulepingu sõlmimine on tuvastatav seeläbi, et: -
Hageja on kostjale raha üle kandnud;
-
Hageja on ülekannete selgituseks märkinud „laen“.
31.Kohus leiab et see pole piisav laenulepingu sõlmimise tuvastamiseks, sest hageja võis kostjale raha üle kanda mitmel põhjusel nagu kinnitavad käesoleva tsiviilasja asjaolud: nimelt olid pooled raha ülekannete tegemise ajal elukaaslased, jagasid ühist eluaset ja kasvatasid ühist last. Seega võis hageja raha ülekannetel olla ka selline tähendus, nagu sellele omistab kostja: see oli kokkuleppe alusel ühiste kulude jagamiseks.
32.See, milliseid märkeid teeb hageja raha ülekande tegemisel maksekorralduse selgitusse, ei saa omada eelduslikult laenulepingu sõlmimise tähendust, sest selles ei väljendu mingilgi viisil teise poole tahe olla laenulepinguliselt seotud (vt otsuse p 29). Sarnaselt on asunud Riigikohus ka varasemalt seisukohale, et tõenduslikult tähendab selline kviitung üksnes eeldust, et kostja on hagejalt kohustuse täitmiseks raha saanud, mitte aga ei loo laenulepingu sõlmimise eeldust (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 2-14-61508).
33.Kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.
34.Kostja on kohtu arvates usutavalt esile toonud, et aastatel 2008-2017 elasid pooled koos ja alates 2012 kasvatasid koos ühist last ning jagasid ka majapidamiskulusid koos. Sellega on seletatav nn „laenu andmine“ igakuiste ühesarnaste maksetega ning nn laenu andmise lõppemine siis, kui pooled lahku läksid ja hageja Ehitajate tee 37-55 korterist ära kolis. Kostja on tõendanud, et tema on tasunud kõik eluasemega seotud kulud (ka need kohustused, kus teenuse saajaks on lepingus märgitud hageja : nt AS Starman). Samuti on kostja tasunud lapse ülalpidamisega seotud rahalisi kohustusi (Tallinna Linnakantselei lasteaia kohatasu). Kostja on tasunud ka hageja telefoniga seotud kulusid (Telia Eesti AS).
35.Seega kohus leiab, et poolte vahel on olnud perekonnaõiguslikku laadi vastastikuse ülalpidamise kohustused, mis on sarnased Perekonnaseaduse (PeS) §-st 16 tuleneva abikaasade vastastikuse kohustusega perekonda oma töö ja varaga ülal pidada. PeS § 17 sätestab, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Seega perekonna ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ei pea koos elavad isikud teineteisele hüvitama.
36.Muuhulgas ei ole hageja ka tõendanud, kui suures ulatuses ja kuidas täpselt on ta perekonnataolise kooselu üldiste kulude kandmises osalenud muul viisil, kui raha ülekannete tegemisega kostja kontole. Samuti ei muuda olukorda see, kui hageja oleks tõendanud, et ta töötas vahepeal teatud perioodil välismaal. Välismaal töötamise ajal ei väljendanud hageja soovi kooselu ja lapse ühine ülalpidamine lõpetada.
37.Kohus märgib täiendavalt ka seda, et ka laenulepingu alusel raha nõudmise konstruktsioon ei võimalda käesoleval juhul hagi rahuldada järgmistel põhjustel: -
Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17). Hageja ei olegi väitnud, et laenuleping oli tähtajaline ega toonud esile, kuidas oli kokku lepitud laenu tagastamine.
-
VÕS § 398 lg 1 ja 2 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.
-
Seega hageja poolt kirjeldatud laenulepingu puhul saab laenu asuda tagasi nõudma pärast lepingu ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1).
-
Hageja ei ole esile toonud, et ta on väidetava laenulepingu üles öelnud.
-
TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama põhimõte on sätestatud VÕS § 82 lg 7.
-
Kuna hageja ei ole väidetavat laenulepingut üles öelnud, ei ole tema nõue muutunud sissenõutavaks.
38.Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud laenuleping. Samuti ei tuvasta kohus, et poolte vahel esineks muu võlaõiguslik kokkulepe, mille sisuks oleks kostja kohustus raha tagastada. Poolte vahel oli ühisest kooselust ja ühise lapse ülalpidamisest tulenev õigussuhe, mis sarnaneb enim PeS §-s 16 sätestatud vastastikusele kohustusele perekonda oma töö ja varaga ülal pidada. PeS § 17 analoogia korras kohaldades (TsÜS § 4) ei tulene sellisest õigussuhtest vastastikkust kohustust saadut tagastada.
39.Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Tsiviilasja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
41.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
42.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
44.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja tsiviilasja materjalide alusel ei ole võimalik kostja menetluskulu suurust kindlaks määrata. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal ei ole menetluskulu tekkinud.
45.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik otsuse põhjendusi täiendatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.