Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi K V vastu kohtutäituri ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
156 691,87 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, asukoht: Tartu mnt 24-15, Tallinn)
Hageja esindaja:
K M, xxx K V (isikukood xxx, elukoht: xxx
Kostja:
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista K Vlt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks kohtutäituri ametikohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju kogusummas 156 691 (ükssada viiskümmend kuus tuhat kuussada üheksakümmend üks) eurot 87 senti.
Välja mõista K Vlt Era Liisingu Inkassoteenuste AS-i kasuks menetluskulud 4 720 (neli tuhat seitsesada kakskümmend) eurot.
3.Välja mõista K Vlt Era Liisingu Inkassoteenuste AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (4 720 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Viru Maakohtule hagi ametikohustustest vabastatud endise kohtutäituri K V vastu kohtutäituri ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju summas 156 909,14 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Era Liisingu Inkassoteenused AS (hageja või sissenõudja) kasuks on aastatel 2007-2012 tehtud kohtulahendid (kohtuotsused ja kohtumäärused) ehk täitedokumendid, millega on sissenõudja kasuks välja mõistetud rahasummad muu hulgas hagiavalduses nimetatud 380 võlgnikult.
2.Kuivõrd tegemist oli Lääne- ja Ida-Virumaal elavate võlgnikega, siis andis hageja kõne all olevad täitedokumendid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1, § 4 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel sundtäitmisele Viru tööpiirkonna kohtutäiturile K Vle (kostja või kohtutäitur.
3.Tegemist on täitedokumentidega, millest tulenevad nõuded on suurusjärgus mõnesajast eurost kuni paari tuhande euroni (mõne üksiku erandiga, mille puhul on nõudesumma olnud mõnevõrra suurem) ehk tegemist on nö massnõuetega. Täitmisele antud kohtulahenditest enamiku puhul oli lahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg täies ulatuses ja kõrvalnõuded (eeskätt viivis) osaliselt. Samas mõistis kohus võlgnikelt lisaks välja täiendava viivise, arvestatuna protsendina põhivõlalt alates kohtulahendi tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni. Sellisena ja sellise arvestusega andis sissenõudja täitedokumendid kohtutäiturile ka täitmisele – sissenõutavaks muutunud põhivõla, viivise ja menetluskulude ulatuses, millele lisandus täiendavalt arvestatav viivis põhivõla tasumisega viivitamiselt kuni põhivõla tasumiseni. Pooltevaheline praktika oli/pidi olema selline, et kohtutäitur pidi täitmisavaldusest nähtuva, sinna märgitud, nõudesumma sissenõudmise (laekumise) järgselt küsima sissenõudjalt
täiendavalt kogunenud ja võlgniku poolt tasumisele kuulunud kõrvalnõuete (viivise) summa. Vastavalt seadusele lisandus sissenõudesummale täitemenetluse kulu.
4.Tegelikkuses kasutas kohtutäitur, aga tekkinud olukorda isikliku kasu saamise huvides ära. Kuivõrd tegemist oli ja on võlgnikega, kes enamasti ei tasu (ei ole suutelised tasuma) sundtäitmisele antud nõuet korraga ära, vaid teevad seda aastate pikkuse perioodi vältel kui üldse. Seetõttu lisandub nõudele sisuliselt alati täiendavalt kogunev viivis. Hageja märgib, et sissenõudja ei nõua ja ei ole nõudnud täiendavalt viivist üle põhivõla summa. Lisaks on oluline märkida, et kõnealuste nõuete puhul on tegemist nõuetega, mille puhul on üldse mingid laekumised toimunud ja kohtutäituril on õnnestunud võlga sisse nõuda. Sissenõudja poolt kohtutäiturile täitmisele antud nõuetest paljude nõuete, sissenõudja andis kohtutäiturile täitmisele kokku üle 700 nõude, puhul ei ole õnnestunud ja võimalik, et ka ei õnnestu sissenõudja nõuet üldse rahuldada. Kuivõrd tegemist on suure hulga korraga menetlustes olevate nõuete ja nõuete rahuldamiseks laekub raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole pigem suhteliselt väikeste summade kaupa, siis ei ole nõuete tegelik laekumine sissenõudja jaoks läbipaistev – sissenõudjani ei jõua võlgnikelt (enamasti) infot selle kohta, et nad on nõude (osaliselt) rahuldanud või on kohtutäitur raha kinni pidanud. Kohtutäituril puudub ka seadusest tulenev kohustus informeerida sissenõudjat nõude rahuldamiseks laekunud või kinnipeetud summast – sellekohane info väljendub (peaks väljenduma) kohtutäituri poolt sissenõudjale laekunud rahast osa edasikandmises, mida kohtutäitur peab tegema seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kui kohtutäitur seda ei tee, siis ei saa (tarvitse saada) sissenõudja mitte mingitki infot selle kohta, et nõuet on võlgniku poolt (osaliselt) rahuldatud. Väga üksikuteks eranditeks on nö massnõuete puhul juhud, kui võlg on täies ulatuses tasutud ja võlgnik pöördub ise otse sissenõudja poole, nõudes tema kohta avaldatud maksehäire lõpetamist. Ja seda ka juhul, kui võlgnikul puuduvad teiste võlausaldajate poolt sisestatud maksehäired.
5.Taolises situatsioonis sai kohtutäitur hakata olukorda isikliku kasu saamise huvides ära kasutama, ilma, et sissenõudjal oleks selle kohta aimdustki. Nimelt kostja ei kandnud tema ametialasele arvelduskontole võlgnikelt laekunud (kinnipeetud) summasid (võrdelist osa laekunud summast suhtena kohtuäituri tasusse) sissenõudjale edasi. Kuivõrd nõuete sissenõudmine ja rahuldamine toimus pika aja vältel ning nõudeid oli arvuliselt palju, siis ei saanud hageja ka teada, et osaliselt on nõudeid siiski veel täiendavalt rahuldatud, kuid kohtutäitur ei ole osasid summasid lihtsalt sissenõudjale edasi kandnud (andnud pangale korraldust neid sissenõudjale edasi kanda). Kohtutäitur kasutas olukorda ära ka selliselt, et olles teadlik täiendavalt kogunevast (kogunenud) viivistest, mida ei olnud samas summaliselt täitedokumentides ja täitmisavaldustes veel välja toodud, nõudis ta seda seda võlgnikelt siiski omaalgatuslikult ning ei informeerinud sissenõudjat sellest, rääkimata kinnipeetud summade sissenõudjale edasikandmisest. Kuivõrd sissenõudja ja kohtutäitur vahetasid 2017. a sügisel omavahel tabeleid, milles olid toodud nõuete saldod vaid täitedokumentides ja täitmisavaldustes esitatud ulatuses, siis ei paistnud ka omavahelises infovahetuses kohtutäituri poolt täiendavalt sissenõutud ning sissenõudjale edasi kandmata summad veel välja ja nõuete saldod paistsid iseenesest õiged olevat.
6.Olukord muutus selle järgselt, kui vastavalt Eesti Vabariigi justiitsministri 15.03.2018. a käskkirjale nr 61-k vabastati kohtutäitur K V (kostja) ametist ning tema menetluses olnud täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamine, sealhulgas täitetoimikutega seotud elektroonilised dokumendid, anti üle Jõhvi kohtutäitur R Kile.
7.Seejärel hakkasid 2018. aasta jooksul järjest välja tulema nõuded, mille puhul kohtutäitur R K teatas sissenõudjale täitemenetluse lõpetamisest tulenevalt nõude täielikust rahuldamisest
võlgniku poolt. Samas hageja andmete (andmebaasi) kohaselt täitmisele antud nõuet siiski veel täies ulatuses rahuldatud ei olnud, rääkimata täiendavalt arvestatavast ja sissenõudmisele ning tasumisele kuulunud kõrvalnõuetest. Taoliste nõuete arvestuse analüüsist ilmneski, et kostja oli muu hulgas kinni pidanud ja hagejale edasi kandmata jätnud osa nõuete rahuldamiseks laekunud summadest, sealhulgas ka kostja enda poolt välja arvestatud viiviseid.
8.Hageja ja kohtutäitur R K viisid seejärel läbi sissenõudja poolt algselt kohtutäitur K Vle täitmisele antud nõuete portfelli täieliku arvestuse, mille puhul arvestati välja ning võrreldi vastastikku muu hulgas nõuete saldosid selliselt, et nõuded olid välja arvestatud maksimaalselt sissenõudmisele kuulunud või kuuluva summa ulatuses, sealhulgas viivis mitte suuremas summas kui põhivõla summa ulatuses.
9.Teostatud kontrolli tulemusena ilmnes, et kostja on jätnud täitmata enda seadusest tuleneva kohustuse ja jätnud kandmata võlgnike varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud rahast sissenõudjale üle kokku 156 909,14 eurot. Kohtutäituri poolt on jäänud sissenõudjale edasi kandmata võlgnike poolt täitedokumentide alusel (* lisatud tabel).
10.Hageja tõendab enda nõuet kostja vastu muu hulgas kohtutäituri programmi Taavi väljatrükkidega kõne all oleva 380 nõude kohta, millest nähtuvad kuupäevaliselt kohtutäituri ametialasele arvelduskontole võlgnikelt laekunud (kinnipeetud) summad (sissetulek) (* hagiavaldusele lisatud täitedokumendid, täitmisavaldused, kohtutäituri programmi väljatrükid), samuti sissenõudjale „edasikantud/ülekantud summad“. Kuigi osadel neist on toodud „nõudjana“ Era Liising OÜ, siis tegelikult on sissenõudjaks ikka Era Liisingu Inkassoteenused AS. See tuleneb programmi eripärast, mille kohaselt märgitakse/salvestub „nõudjaks“ isik, kellele sissenõudja on palunud teha ülekanded nõude rahuldamiseks laekunud summadest. Asjaolu, et sissenõudjaks ja hagejaks on Era Liisingu Inkassoteenused AS, nähtub hagile lisatud kohtulahenditest ja täitmisavaldustest, samuti kohtutäitur R Ki poolt antud õiendist.
11.Kui kõrvutada ja võrrelda K V arvelduskonto väljavõtteid ja kohtutäituri programmi Taavi väljatrükke, siis arvelduskonto filtreeritud väljavõtetest (filtriks on makse saaja) nähtub, et K V ei kandnud edasi kõiki summasid, mida ta oleks pidanud kohtutäiturina seaduse kohaselt sissenõudjale tegema.
12.Kohtutäitur peab edastama seaduses sätestatud tähtaja jooksul (vastavalt TMS § 43 lg 1 ja lg 11 sätetele mitte varem kui 3 tööpäeva möödumisel raha laekumisest arvates ja mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates) pangale failid koos ülekandekorraldustega sissenõudjale ülekandmisele kuuluvate summade kohta. Kostja on hageja puhul 380 sundtäitmisele antud nõude osas, kokku summas 156 909,14 eurot, jätnud selle aga tegemata ehk on kokku nimetatud summa jätnud hagejale edasi üle kandmata. Võlgnike ja täitemenetluste lõikes seda summat kokku moodustavad summad on toodud hagiavalduse punktis 1.9. Nimetatud asjaolu tõendab kohtutäitur R Ki poolt antud õiend (kinnitus), samuti K V ametialase arvelduskonto filtreeritud väljavõtted.
13.Hageja nõudesumma hagiavalduse punktis 1.9. toodud osad on välja arvestatud selliselt, et kohtutäituriprogrammi Taavi järgi sissenõudjale „väljamakstud/edasikantud“ kogusummast on lahutatud pangakontoväljavõtete järgi tegelikult sissenõudjale ülekantud kogusumma (ehk kohtutäituriprogrammi Taavi järgi väidetavalt tehtud edasikannete/väljamaksete summa ning pangaülekannete summa vahe).
KOSTJA VASTUS 1
14.Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 68-69) märkis kostja, et ta ei saa hagi õigeks võtta ega ka tunnistada hagiavalduses esitatud nõudeid, sest hagiavalduses on esitatud pikk nimekiri isikutest ja summadest, mille õigsust kostja ei saa kinnitada, kuna tal puudub võimalus kohtu poolt antud 20 päeva jooksul vastata üksikasjalikult niivõrd pikale nimekirjale. Kostja taotles pikendada hagiavaldusele sisulise vastamise tähtaega.
TÄHTAJA PIKENDAMINE
15.Kohus pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 01.03.2019. a (I kd tl 70-72).
FAKTILISTE VÄIDETE PARANDAMINE
16.Hageja esitas 21.02.2019. a kohtule avalduse faktiliste väidete parandamiseks, milles korrigeeris hagiavalduses toodud nimekirja võlgnikest ja summadest, mis on kostja poolt jäänud hagejale edasi kandmata (I kd tl 75-97).
KOSTJA VASTUS 2
17.Kostja esitas 17.03.2019. a kohtule vastuse, milles märkis, et hageja poolt esitatud nimekiri isikutest ja võlgnevuste jääkidest kostjale on 67 juhul isikute võlgnevus seisuga 01.11.2017. a väiksem kui Era Liisingu Inkassoteenused AS märgib hagiavalduses (I kd tl 98-115).
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSTELE
18.Hageja esitas 27.05.2019. a vastuse kostja kirjalikele vastustele ning arvestuse osas (I kd tl 127-175). Hageja märgib, et kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagile (* kostja 28.01.2019. a kirjalik vastus). Kostja 17.03.2019. a täiendava vastusega seoses märgib hageja, et kostja vastusest nähtuvalt ei ole kostjal mitte mingisuguseid vastuväiteid hageja nõuetele kogusummas 89 835,24 eurot, mis on seotud kostja menetluses olnud 314 täiteasjaga. Kostja on oma vastuses esitanud samasuguse tabeli nagu hageja, kuid selle andmetele on kostja lisanud veeru, millesse on märkinud 66 isiku nime järele hageja tabelist esitatust väiksemad summad. Kostja poolt esitatud tabelist võib teha järelduse, et kostja hinnangul peaksid hageja nõuded olema 67 073,90 euro asemel summas 43 168,68 eurot (* 66 täiteasja puhul). Kostja tugineb väidetavale hageja poolt koostatud 01.11.2017. a nimekirjale. Hageja selgitab, et 2017. a novembris ei saanudki hageja nimekiri isikutest ja võlgnevuste jääkidest vastata hagiavalduses märgitule, sest 2017. a ei saanud hageja kostjalt õiget ja ammendavat ülevaadet täitemenetluste seisust kostja juures. Alles kostja ametist vabastamise järel oli hagejal võimalik saada informatsiooni kostja poolt tegelikkuses
täitemenetlustes võlgnikelt sissenõutud, kuid hagejale põhjendamatult edasi kandmata summade kohta.
Võlgnik A R (täiteasi 163/2012/66) – kostja poolt on edasi kandmata 140,12 eurot (- 0,01 eurot), mistõttu hageja vähendab nõuet summani 140,12 eurot; Võlgnik A G (täiteasi 163/2012/53) – kostja poolt on edasi kandmata 1 205,52 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A G (täiteasi 163/2011/1797) – kostja poolt on edasi kandmata 1 009,71 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A L (täiteasi 163/2011/1539 – kostja poolt on edasi kandmata 519,86 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A I (täiteasi 163/2012/1100) – kostja poolt on edasi kandmata 1 316,81 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A M (täiteasi 163/2011/1615) – kostja poolt on edasi kandmata 1 176,45 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A L (täiteasi 163/2011/1667) – kostja poolt on edasi kandmata 1 245,63 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A D (täiteasi 163/2011/1655) – kostja poolt on edasi kandmata 1 577,93 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A B (täiteasi 163/2011/1661) – kostja poolt on edasi kandmata 165,15 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik A R (täiteasi 163/2011/1670) – kostja poolt on edasi kandmata 635,99 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik D S (täiteasi 163/2011/1610) – kostja poolt on edasi kandmata 854,35 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik E T (täiteasi 163/2011/1439) – kostja poolt on edasi kandmata 669,40 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik E D (täiteasi 163/2011/1537) – kostja poolt on edasi kandmata 1 227,24 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik E G (täiteasi 163/2012/1297) – kostja poolt on edasi kandmata 1 198,35 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik T F (täiteasi 163/2011/1527) – kostja poolt on edasi kandmata 814,40 eurot (30,76 eurot), mistõttu hageja vähendab nõuet summani 814,40 eurot; Võlgnik G L (täiteasi 163/2011/1720) – kostja poolt on edasi kandmata 1 311,97 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik G P (täiteasi 163/2011/1484) – kostja poolt on edasi kandmata 920,51 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik I F (täiteasi 163/2011/1819) – kostja poolt on edasi kandmata 1 504,93 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik I K (täiteasi 163/2011/1554) – kostja poolt on edasi kandmata 426,99 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik I V (täiteasi 163/2009/8) – kostja poolt on edasi kandmata 45,74 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik I O (täiteasi 163/2009/1825) – kostja poolt on edasi kandmata 1 650,41 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik I J (täiteasi 163/2012/1322) – kostja poolt on edasi kandmata 1 034,85 eurot (hageja jääb nõude juurde);
Võlgnik J J (täiteasi 163/2011/343) – kostja poolt on edasi kandmata 1 314,20 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik J I (täiteasi 163/2012/1317) – kostja poolt on edasi kandmata 720,93 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik L L (täiteasi 163/2011/1643) – kostja poolt on edasi kandmata 1 106,99 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik L S (täiteasi 163/2012/73) – kostja poolt on edasi kandmata 372,69 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik M G (täiteasi 163/2011/1497) – kostja poolt on edasi kandmata 282,44 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik M L (täiteasi 163/2012/87) – kostja poolt on edasi kandmata 1 169,22 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik M V (täiteasi 163/2012/1299) – kostja poolt on edasi kandmata 1399,14 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik N G (täiteasi 163/2012/620) – kostja poolt on edasi kandmata 193,49 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik N J (täiteasi 163/2011/1552) – kostja poolt on edasi kandmata 1 490,89 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik N A (täiteasi 163/2012/45) – kostja poolt on edasi kandmata 546,57 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik N P (täiteasi 163/2012/1324) – kostja poolt on edasi kandmata 1 289,99 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik N R (täiteasi 163/2012/643) – kostja poolt on edasi kandmata 508,75 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik O K (täiteasi 163/2011/1798) – kostja poolt on edasi kandmata 541,29 eurot (40,19 eurot), mistõttu hageja vähendab nõuet summani 541,29 eurot; Võlgnik O T (täiteasi 163/2012/999) – kostja poolt on edasi kandmata 1 384,61 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik O G (täiteasi 163/2011/1592) – kostja poolt on edasi kandmata 1 061,70 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik O I (täiteasi 163/2012/610) – kostja poolt on edasi kandmata 967,77 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik R A (täiteasi 163/2011/1618) – kostja poolt on edasi kandmata 1 412,12 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik R M (täiteasi 163/2011/1838) – kostja poolt on edasi kandmata 1 098,47 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik R P (täiteasi 163/2012/992) – kostja poolt on edasi kandmata 1 401,29 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik S B (täiteasi 163/2012/47) – kostja poolt on edasi kandmata 1 415,22 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik S N (täiteasi 163/2011/1654) – kostja poolt on edasi kandmata 989,66 eurot (hageja suurendab nõuet, + 13,02 eurot); Võlgnik S L (täiteasi 163/2012/1287) – kostja poolt on edasi kandmata876,06 eurot (hageja suurendab nõuet, + 8,04 eurot); Võlgnik S S (täiteasi 163/2011/1707) – kostja poolt on edasi kandmata 1 166,49 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik S B (täiteasi 163/2012/612) – kostja poolt on edasi kandmata 1 312,10 eurot (hageja jääb nõude juurde);
Võlgnik S A (täiteasi 163/2012/1302) – kostja poolt on edasi kandmata 1543,06 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik S S (täiteasi 163/2011/448) – kostja poolt on edasi kandmata 1 031,87 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik T T (täiteasi 163/2012/49) – kostja poolt on edasi kandmata 832,17 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik T V (täiteasi 163/2012/1303) – kostja poolt on edasi kandmata 1 358,54 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik T G (täiteasi 163/2009/2372) – kostja poolt on edasi kandmata 1 458,43 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik T G (täiteasi 163/2012/1105) – kostja poolt on edasi kandmata 942,59 eurot (hageja vähendab nõuet, - 166,91 eurot); Võlgnik T K (täiteasi 163/2011/1906) – kostja poolt on edasi kandmata 758,80 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik T S (täiteasi 163/2011/1432) – kostja poolt on edasi kandmata 1 041,84 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik T A (täiteasi 163/2010/1663) – kostja poolt on edasi kandmata 2 424,61 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik V D (täiteasi 163/2009/1242) – kostja poolt on edasi kandmata 178,50 eurot (hageja vähendab nõuet, - 0,03 eurot); Võlgnik V Z (täiteasi 163/2011/1731) – kostja poolt on edasi kandmata 1 103,01 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik V K (täiteasi 163/2011/1577) – kostja poolt on edasi kandmata 1 047,47 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik V Z (täiteasi 163/2011/1437) – kostja poolt on edasi kandmata 1 193,64 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik V A (täiteasi 163/2011/1625) – kostja poolt on edasi kandmata 1 231,81 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik V K (täiteasi 163/2011/1431) – kostja poolt on edasi kandmata 1 407,01 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik V I (täiteasi 163/2011/463) – kostja poolt on edasi kandmata 705,76 eurot (hageja suurendab nõuet, + 15,21 eurot); Võlgnik V L (täiteasi 163/2011/465) – kostja poolt on edasi kandmata 837,81 eurot (hageja suurendab nõuet, + 14,19 eurot); Võlgnik V N (täiteasi 163/2011/1639) – kostja poolt on edasi kandmata 1 344,09 eurot (hageja jääb nõude juurde); Võlgnik V R (täiteasi 163/2011/1836) – kostja poolt on edasi kandmata 953,80 eurot (hageja vähendab nõuet, - 29,85 eurot).
Kokkuvõtvalt vähendab hageja nõuet kogusummas 217,27 eurot ning hageja nõude suuruseks jääb 156 691,87 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Poolte nõusolekul lahendab kohus asja kirjalikus menetluses (I kd tl 19, I kd tl 68).
21.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Era Liisingu Inkassoteenused AS on esitanud toonasele Viru tööpiirkonna kohtutäiturile hulgaliselt täitmiseks täitedokumente (kohtuotsused ja kohtumäärused) Lääne- ja Ida-Virumaal elavate võlgnike suhtes. Eesti Vabariigi justiitsministri 15.03.2018. a käskkirjale nr 61-k vabastati kohtutäitur K V (kostja) ametist ning tema menetluses olnud täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamine, sealhulgas täitetoimikutega seotud elektroonilised dokumendid, anti üle Jõhvi kohtutäitur R Kile (I kd tl 35-37). Jõhvi kohtutäitur R Ki 17.12.2018. a õiendi kohaselt on kostja jätnud aastatel 2010-2018 sissenõudjale Era Liisingu Inkassoteenused AS-ile edasi kandmata võlgnike poolt nõuete rahuldamiseks üle kantud või kinni peetud rahast kokku 156 909,1 eurot (380 täitemenetluses, I kd tl 24-34). Sisuline vaidlus puudub ka selles, et 314 täiteasja puhul on kostja jätnud hagejale kokku üle kandmata 89 835,24 eurot. Kostja vaidlustas ülekandmata summad 67 täitemenetluse puhul (I kd tl 99-115). Hageja on põhistanud ülekandmata summade suurust 27.05.2019. a menetlusdokumendis (I kd tl 127-175) ning tõendanud ülekandmata summade suurust detailse arvestusega (I kd tl 178-198), kostja ametikonto väljavõtetega (filtreeritud) 66-s täiteasjas 27.05.2019. a menetlusdokumendi lisad 3.1 – 3.48 (* saadaval digitoimikus), täitedokumentide, täitmisavalduste ja täituriprogrammi väljatrükkidega ning internetipanga väljavõtetega kohtutäitur K V ametialasest arvelduskontost (hagiavalduses nimetatud lisad 1 ja 4, * saadaval digitoimikus).
23.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43 lõigete 1, ja 2 alusel peab kohtutäitur võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kandma kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle TMS § 43 lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Sissenõudjale väljaantav raha kantakse kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt üle 25. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 2 lg 1 p 5 järgi või riigivastutuse seaduse alusel isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) muu hulgas nõuda kahju hüvitamist.
24.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lõigete 1 ja 3 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist. Seega vastutab kostja oma ametikohustuste, milleks talle laekunud raha sissenõudjale ülekandmata jätmine kahtlemata on, rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist.
25.Riigivastutuse seaduse (RVS) § 2 lg 1 p 5 järgi või riigivastutuse seaduse alusel isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) muu hulgas nõuda kahju hüvitamist.
26.RVS § 7 lõigete 1 ja 2 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
isiku arvelduskontole.
27.RVS § 12 lõigete 1 ja 2 järgi on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Nimetatud füüsiline isik ei vastuta kannatanu ees, kui seadus ei sätesta teisiti.
28.KTS § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.
29.Käesoleval juhul on kostja näol seega tegemist hagejale kahju tekitanud avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel täitnud avaliku võimu kandjaga, kes on jätnud õigeaegselt toimingud (hagejale tegemisele kuulunud pangaülekanded) tegemata ja on tekitanud seeläbi hagejale õigusvastaselt kahju.
30.Kuivõrd kohtutäituri seadus sisalduv § 9 ja selle sätted on erinormiks riigivastutuse seaduse sätete (RVS § 12 lg 2) suhtes, siis vastutab kostja füüsilise isikuna hagejale tekitatud kahju eest.
31.Kostja vastutuse õiguslik alus võib alternatiivselt tuleneda ka võlaõigusseaduse (VÕS) §dest 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige ja muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul vastutab kostja hageja ees hagejale süüliselt tekitatud kahju eest, mis seisneb hageja poolt kostjale vastavalt seadusele (tähtaegselt) ülekandmata jäänud rahas. Seeläbi on kostja rikkunud hageja omandit või sellega sarnast õigust (õigust saada talle seaduse alusel ülekandmisele kuulunud raha). Kostja on jätnud tegemata hagejale rahaülekanded (jätnud andmata pangale korraldused hagejale raha ülekandmiseks), misläbi on hagejal jäänud saamata kokku 156 691,87 eurot (hagejale tekkinud kahju). Kuivõrd kostja on jätnud hagejale tahtlikult pangaülekanded tegemata (jätnud pangale ülekandekorraldused andmata), siis valitseb kostja tegevuse (tegevusetuse) ja hagejale tekkinud kahju (saamata jäänud raha, saabunud tagajärje) vahel põhjuslik seos ja kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
32.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.1.Kohus rahuldas hagi. Seega peab hageja menetluskulud kandma kostja.
32.2.Hageja menetluskulud on riigilõiv 1 800 eurot ja õigusabikulud 4 270 eurot, kokku 6 070 eurot.
32.3.Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 6 070 eurot. Menetluskulud on põhjendatud ja vastavad tehtud menetlustoimingutele (II kd tl 21, 23-25).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.