1.Jätta rahuldamata A. M. K.i hagi A. K.i vastu kahju hüvitise nõudes. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 13.11.2018 kinnistu mõttelise osa müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale 1⁄2 mõttelise osa kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega asukohaga Xxxx. Kinnistul asub kinnistu olulise osana elamu. Hageja poolt elamu kasutama asumisel ilmnesid elamul varjatud puudused, millest hageja lepingu sõlmimise ajal ei teadnud: elamu vundamendis asuvad ja väljuvad kanalisatsioonitorud ei olnud töökorras, kuna hoonest väljumisest alates on torustik amortiseerunud seisukorras ning pinnasega täitunud. Kanalisatsiooni on vajalik teha uus liitumispunkt linna kanalisatsiooniga. Elamu elektrikilbis on maandus valesti, faas ja 0 oli pidevalt segi aetud. Garaaži 0 oli jagatud teise 3-faasilise juhtmega. Peakaitse oli 24A, aga Elektrilevi lepingus on kirjas 32A.
2.Seoses elamu juures avastatud puudustega sõlmis hageja kokkuleppe oma elukaaslase K. T. puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Hagi koostamiseks tehtud kulude eest on esitanud arve Nomos OÜ summas 500 eurot. Hageja on peale müügilepingu sõlmimist elamul ilmnenud varjatud puuduste kõrvaldamiseks kandnud kulutusi 4380 eurot. Elamu puuduste kõrvaldamise maksumus on lisaks eelnevale veel 15 600 eurot.
3.Kuna elamul on ilmnenud varjatud puudused ja vead, siis ei vasta elamu müügilepingu tingimustele. Elamu varjatud puudused olid elamul olemas juba müügilepingu sõlmimise hetkel, mistõttu vastutab kostja elamu lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kinnistu ühendatus tsentraalse kanalisatsioonisüsteemiga ja AS-iga Tallina Vesi liitumislepingu sõlmimine iseenesest ei tähenda, et kanalisatsioonisüsteem toimiks. Kanalisatsiooni toimivuseks on vajalik, et see toimuks tõrgeteta ehk reovesi voolaks majast ära tsentraalsesse kanalisatsiooni. Antud juhul tuvastati kameraalvaatlusega, et torustik on amortiseerunud ja pinnasega täitunud. Kinnistul paiknev kanalisatsioonitorustik oli rajatud selliselt, et majast väljuv kanalisatsioonitoru pidi olema ühendatud kogumiskaevu, kuhu reovesi pidi jõudma ja see kogumiskaev oli omakorda ühendatud tsentraalse (linna) kanalisatsiooniga. Kogumiskaevust pumbati teatud sagedusega sinna kogunenud reovesi tsentraalsesse kanalisatsiooni või telliti kogumiskaevu tühjendamine. Antud juhul oli katki majast kogumiskaevu suunduv kanalisatsioonitorustik ehk majast väljuv reovesi ei jõudnud kogumiskaevu ega omakorda ka tsentraalsesse kanalisatsiooni.
4.Hageja ostis elamu elamiseks ja ilma toimiva kanalisatsioonita ei ole võimalik elamut sihipäraselt kasutada. Kanalisatsiooni esmase toimivuse saavutamiseks oli vajalik paigaldada uus torustik koos vahemahutiga. Vana malmtoru parandamine ei olnud selle amortiseerumise tõttu võimalik. See töö maksis 3400 eurot. Selleks, et kanalisatsiooni toimivus lahendada terviklikult, on vaja teostada veel täiendavaid töid summas 15 600 eurot, mille kohase hinnapakkumise on esitanud OÜ Rempfast.
5.Elektrisüsteemis esinenud puudused olid olulised, kuna elektripaigaldis oli maandamata ja tuli paigaldada rikkevoolukaitsmed ning kontrollida üle kõik elektriühendused. Hageja ei nõustu kostja etteheitega, et OÜ Mardisoo ekspertiisikulu summas 90 eurot ei saaks nõuda. Tegu on puuduste tuvastamise kulude hüvitamise nõudega. Hageja on
seisukohal, et hagi ettevalmistamiseks õigusnõustamisega seotud kulu summas 500 eurot on samuti kostjalt sissenõutav.
6.Kostja leiab vastuse punktis 2.2, et võimalike kulude hüvitamise kohustuse korral on kostja vastutav vaid 1⁄2 osas, kuna Xxxx kinnistu on kaasomandis. Hageja leiab, et kinnistu kuulumine kaasomandisse ei ole hageja nõude kehtivuse ja kostja hüvitamiskohustuse ulatuses osas relevantne. Xxxx elamust, mille suhtes kehtib kasutuskord, väljub kaks eraldiseisvat kanalisatsiooniühendust. Katki oli kostja ainukasutuses ja müügilepingu esemeks olnud elamu osast väljunud kanalisatsioon. Selle korrasoleku tagamine oli kostja kohustus. Seega on hagejal nõue kostja vastu ja kostja vastutab hageja ees täies ulatuses. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist kokku summas 19980 eurot. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud lähtuvalt lepingu punktist 1.7.9 arvestama torustiku renoveerimisvajadusega. Hageja käis enne lepingu allkirjastamist kinnistuga korduvalt tutvumas ning seda nii ehitusspetsialistiga kui kinnisvarahindajaga. Kostja seab kahtluse alla hageja väite, et hageja on kanalisatsiooni parandustöid teinud, samuti ei ole tõendatud tööde maht. Kostja ei olnud teadlik elektrikilbis paiknevast valest maandusest ning hageja ei ole puuduste esinemist tõendanud. Hageja ei ole kahju tekkimist ega põhjuslikku seost tõendanud. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et ehitisel esinevate puuduste kõrvaldamise kohustus ei lange üksnes ühele kaasomanikule.
8.Kostja selgitab, et nagu ka kostja 13.04.2020 vastuse lisas 4 esitatud kanalisatsiooniprojektist 1996. aastast on näha, on kogu kanalisatsioon Xxxx kinnistul kinnistusisene ning naaberkinnistutele ei ulatu. Ilmselt peab hageja jätkuvalt oma kinnistu kaasomanikku „naabriks“, mitte teiseks kinnistu kaasomanikuks, kellel on täpselt sama kohustus kaasomandit heaperemehelikult hoida ja hooldada.
9.Ühiskanalisatsiooni alal ei olegi lubatud reovett juhtida mujale kui ühiskanalisatsiooni ja kui ühendus sellega on umbes, tuleb esmajoones ette võtta selle ummistuse või katkestuse parandamine. Sisuliselt ei ole vahet, kus täpselt ummistus või sissevaje torus esines, sest sellest, et kanalisatsioonitorustik ei toimi kohaselt, pidanuks ostja müügilepingust üheselt välja lugema. Hageja pidanuks müügilepingust aru saama, et kanalisatsioonisüsteem vajab esiteks ummistuse täpse asukoha väljaselgitamist ja teiseks selle koha remonti.
10.Hageja esitanud teostusjooniselt on näha, et välja on ehitatud kanalisatsioonitoru 2 + 19 + 2 = 23 meetri ulatuses elamust praktiliselt kinnistu piirini. Jääb selgusetuks, milliseid töid veel 15 600 euro ulatuses hageja soovib tellida. Esitamata on kanalisatsioonitöödes kasutatud materjali tootesertifikaadid ja kviitungid, kust selguks, mis materjali ja kui suurtes kogustes kasutati. Seetõttu on võimatu hinnata, kas ja kui suures mahus tegelikult Rempfast OÜ töid teostas. Välistatud ei ole, et teostati ainult olemasoleva toru parandusi või ummistuse puhastust.
11.Liitumispunkti ehitab välja mitte iga kinnistu omanik, vaid vee-ettevõtja ning veeettevõtja esitab kinnistu omanikule ühisvee- ja -kanalisatsioonivärgiga liitumistasu arve. Liitumistasu sisse on arvestatud liitumispunkti väljaehituse kulu. Kuigi Xxxx kinnistu on liitunud ÜVK’ga ja nii või teisiti ei ole võimalik hagejal põhjendada teist liitumist, on teise liitumispunkti väljaehitamise kulu eeltoodu põhjal võimatu kostjalt välja nõuda.
12.MicroWatt OÜ 21.01.2019 arvamus on käsitletav vaid dokumentaalse tõendina. Selle juurest puuduvad fotod, mille kaudu kostja saaks veenduda, et elektrik J. S.i poolt väidetud puudused elektriseadeldisel esinesid. Pealegi ei selgu arvamusest, millised muudatustööd elektriseadeldise juures on käsitletavad puudustena - teisisõnu, millised
parandustööde soovitused on tingitud vaid sellest, et viia seade tänapäevastele nõuetele vastavusse. Elektriinsener J. S. pole kordagi oma aruandes väitnud, et elektrisüsteem on ohtlik. Välja on toodud tööd, mis on vajalikud selle tänapäevastele nõuetele vastavusse viimiseks. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 13.11.2018 kinnistu mõttelise osa müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale 1⁄2 mõttelise osa kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega asukohaga Xxxx (tlk 6-12). Hageja leiab, et lepingu esemeks olnud kinnistu mõtteline osa ei vastanud lepingu tingimustele, kuna kanalisatsioonitorud on amortiseerunud ja elamu elektrikilbis on maandus valesti. Hageja on kandnud puuduste kõrvaldamiseks kulusid summas 4380 eurot ja täiendavalt tuleb veel tasuda 15 600 eurot. Kokku palub hageja kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 19 980 eurot. Kostja vaidleb esitatud nõudele tervikuna vastu.
15.Kohus on seisukohal, et hageja nõude õiguslik alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, ja VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on lahendis nr 2-17-1937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
16.Kohus märgib, et kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 lõikega 2 lepingutingimustele. Riigikohus on lahendis nr 2-1518582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Võttes arvesse, et antud juhul puudutab hageja nõue kanalisatsioonitorustikku ja elektrikilbi omadusi, tuleb lähtuda lepingus nimetatud esemete puhul kokkulepitud tingimustest. 13.11.2018 müügilepingu punktis 1.7.9 on pooled kokku leppinud, et lepingu ese on ühendatud ja liitunud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, aga tsentraalne kanalisatsioon ei pruugi alati töötada ning siis tuleb kasutada kinnistul asuvat kogumiskaevu, kogumiskaev asub sellel kinnistuosal, mis vastavalt kasutuskorrale on teise kaasomaniku ainuvalduses ja kasutuses, kogumiskaevu teine kaasomanik ei kasuta ning kaevu tühjendamine ja korrashoid toimub lepingu eseme omaniku kulul (tlk 7). Täiendavalt ilmneb lepingu punktist 1.8.6, et hageja oli teadlik lepingu punktis üks seitse üheksa (1.7.9) nimetatud asjaolust, ei lugenud nimetatud asjaolu lepingu eseme puuduseks ning soovis sõlmida käesoleva lepingu siintoodud tingimustel (tlk 7 pöördel).
Kohus märgib, et eeltoodud punktidest nähtuvalt on kostja hagejale lepingu sõlmimisel avaldanud, et kanalisatsioonitorustikul esinevad puudused ning see ei pruugi töötada ning hageja on omakorda kinnitanud, et on nimetatud asjaolust teadlik.
17.Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 2-17-1937 punktis 16 leidnud, et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
18.Kohus selgitas hagejale 20.05.2020 e-kirjas (tlk 66), et hagejal tuleb kohtu ette tuua asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, et kinnistul asuval kanalisatsioonitorustikul esines puuduseid, millest hageja ei teadnud ega pidanudki teadma müügilepingu sõlmimise ajal, kuigi lepingu punktis 1.7.9 on sätestatud kinnitus selle kohta, et kanalisatsioon ei pruugi töötada. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele selliseid asjaolusid ega tõendeid kohtu ette toonud.
19.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus lepingu esemeks olnud kinnistu mõttelise osa tsentraalne kanalisatsioon ei töötanud korrektselt, kuid tegemist ei ole puudusega, mida hageja saab kostjale ette heita. Nimelt tuleneb eelviidatud VÕS § 218 lg-st 4, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Antud juhul on kostja hagejat 13.11.2018 müügilepingu punktis 1.7.9 teavitanud, et tsentraalne kanalisatsioon ei pruugi alati töötada. Kohtu hinnangul viitab kõnealune teavitus asjaolule, et kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ning võib vajada tervikuna välja vahetamist, eriti võttes arvesse, et lepingu eseme hulka kuulus 1940ndatest pärit elamu. Kohus leiab, et ka hageja esitatud A. T.i 14.01.2019 asjatundja arvamus torustiku osas kinnitab, et torustikul ei esinenud puuduseid, mida 13.11.2018 müügilepingu punktis 1.7.9 ei kajastatud. Nimelt ilmneb, et A. T.i arvamusest (tlk 17), et hoone sisesed kanalisatsiooni torustikud on renoveeritud ning töökorras. Hoone vundamendis asuvad ja -väljuvad kanalisatsioonitorud kontrollitud kaameravaatluse abil ning ei ole töökorras. Hoone vundamendis rajatud malmtorustik teeb järsu pöörde hoonest väljumisel, kust alates on torustik amortiseerunud seisukorras ning pinnasega täitunud.
20.Kohus on seisukohal, et antud arvamus kinnitab, et torustik on konditsioonis, millele viitab 13.11.2018 müügilepingu punktis 1.7.9 antud kinnitus, et kanalisatsioon ei pruugi töötada. Nimelt on kohtu hinnangul kinnitusest, et kanalisatsioon ei pruugi töötada, mõistliku isiku jaoks arusaadav, et tegemist võib olla amortiseerunud esemega, mis vajab parandamist või välja vahetamist.
21.Samuti leiab kohus, et isegi, kui asuda seisukohale, et hageja poolt viidatud puudused esinesid raskekujulisemalt, kui lepingu punktis 1.7.9 kokku lepitud, ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et nimetatud raskekujulisemad puudused olid olemas
riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1). Nimelt on kinnisasja omand ja valdus hagejale üle antud 2018. aasta novembris, kuid hageja on kanalisatsiooni puudutavate probleemidega pöördunud asjatundjate poole 2019. jaanuaris, mis ilmneb asjaolust, et A. T.i arvamus torustiku osas on koostatud 14.01.2019. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks kasutanud kinnisasja ligi kahe kuu vältel olukorras, kus kanalisatsioon üldse ei toimi. Kohtu hinnangul pidi kanalisatsioon lepingu eseme üleandmisel toimima, kuid selliste puudustega, mida on käsitletud 13.11.2018 müügilepingu punktis 1.7.9. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et pärast riisiko üleminekut võisid tekkida täiendavad puudused, kinnitab A. T.i arvamusest ilmnev asjaolu, et torustik on pinnasega täitunud. Kohus leiab, et olukorras, kus torustik oleks olnud tervikuna pinnasega täitunud juba enne kinnisasja üleandmist, ei oleks hagejal olnud võimalik kanalisatsiooni üldse kasutada.
22.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole kanalisatsioonitorustiku osas hagejale üle andnud lepingu eset, mis ei vastanud lepingu tingimustele, seega ei ole kostja oma kohustust rikkunud ning hagejal ei esine alust nõuda nimetatud osas kahju hüvitamist, kuna § 101 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
23.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet osas, mis puudutab elamu elektrikilpi. Hageja väitel on elamu elektrikilbis maandus valesti, faas ja 0 oli pidevalt segi aetud. Garaaži 0 oli jagatud teise 3-faasilise juhtmega. Peakaitse oli 24A, aga Elektrilevi lepingu kohaselt oleks pidanud 32A.
24.Kohus on 20.05.2020 e-kirjas hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et hageja peab kohtu ette tooma asjaolud, millest ilmneb, millistele tingimustele pidi elektrikilbi maandus lähtuvalt lepingutingimustest vastama, ning tõendid, mis kinnitavad, et elektrikilp ei vastanud lepingus kokkulepitud omadustele. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid, millest ilmneks, millistele tingimustele pidi elektrikilp poole vahel sõlmitud lepingu kohaselt vastama. Hageja on asunud seisukohale, et elamu elektripaigaldis ei vasta tavapärastele ohutusnõuete ning vastav asjaolu on tõendatud elektriinsener J. S. (MicroWatt OÜ) poolt 21.01.2019 teostatud ekspertarvamusega, milles on kirjeldatud ilmnenud olukord. Hageja leiab, et ekspertarvamuses kirjeldatud puudused on käsitletavad varjatud puudustena.
25.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole välja toonud, millistele tingimustele pidi elektrisüsteem poolte sõlmitud müügilepingu kohaselt vastama, tuleb lähtuda eeldusest, et elektrisüsteem pidi kooskõlas VÕS § 77 lõikega 1 vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Samas tuleb keskmise kvaliteedi hindamisel arvesse võtta, et kostja ei müünud hagejale uut asja, vaid tegemist on 1940ndatest pärit elamuga. Kohus märgib, et nähtuvalt elektriinsener J. S.i (MicroWatt OÜ) poolt 21.01.2019 teostatud arvamusest (tlk 72) on tuvastatud, et elektrikilbis on teostamata nõuetekohane PE-N lahutus, mille tulemusena ei pruugi hoone kaitsemaandusjuhid pakkuda piisavat kaitset rikke korral; hoone osa peakaitseautomaat ei vasta liitumislepingu tingimustele ning tuleb ümber vahetada sobiva kaitseautomaadi vastu; kaitse ja neutraaljuhid on ühendatud vastavatele lattidele läbisegi, mille tulemusena ei ole paigaldise mõnedes osades tagatud nõuetekohane pinge ja nõuetekohane kaitse.
26.Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendist ilmneb küll, et hoone elektrisüsteemis on tarvis parandusi teha, kuid samas ei ole välja toodud asjaolusid, millest tulenevalt esineks alus asuda seisukohale, et hoone ei oleks elektrisüsteemi tõttu elamiskõlblik.
Kohus leiab, et mõistliku isiku seisukohast pidi hageja eeldama, et 1940ndal valminud hoone elektrisüsteem ei pruugi vastata kõigile tänapäevastele nõuetele. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostja oleks enne lepingu sõlmimist või lepingus kinnitanud, et elektrisüsteemi oleks vahetatud või uuendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole ka elektrisüsteemi puhul tõendanud, et kostja oleks hagejale müünud eseme, mis ei vasta lepingutingimustele või alternatiivselt keskmisele kvaliteedile, millele peaks vastama elamu, mis on ehitatud 1940ndatel.
27.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et kostja on hagejale müünud eseme, mis ei vasta lepingu tingimustele ning seeläbi oma kohustust rikkunud.
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 19 980 eurot. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.09.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.