Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-7946
Tsiviilasi
A V kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 11.05.2020 otsusele täiteasjas nr 035/2019/2016
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): A V (isikukood xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (e-post [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja): OMEGA INVEST OÜ, registrikood 10866568, asukoht: Mustamäe tee 16 Tallinn, e-post: [email protected] Puudutatud isik III (sissenõudja): OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16 Tallinn, e-post: [email protected]
Jätta A V kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 11.05.2020 otsusele täiteasjas nr 035/2019/2016 rahuldamata. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Mitte mõista menetluskulusid avaldajalt välja.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud A V esitas 29.05.2020 kaebuse Tallinna kohtutäitur Hille Kudu tegevusele 11.05.2020 otsusele täiteasjas nr 035/2019/2016. Kohus võttis 18.06.2020 määrusega kaebuse menetlusse. Kaebuse kohaselt ütles avaldaja tööandja avaldajaga töölepingu üles ning sissetuleku puudumise tõttu tekkisid avaldajal väikelaenude tagasimaksetega võlgnevused. Võlgnevuste tõttu on kohtutäiturite juures algatatud täitemenetlused. Võlgnevustega tegelenud kohtutäitur Hille Kudu on avaldaja ainukese elamispinna pannud enampakkumisele, milleks avaldaja ei ole nõusolekut
andnud. Avaldaja märgib, et sai elamispinna oma emalt pärast tema surma. Avaldaja on seisukohal, et ta ei ole oma elamispinda pantinud ega tagatiseks andnud, mistõttu palub kohtult selline täitetoiming peatada, lõpetada ja tunnistada lubamatuks. Avaldaja on töötu ning tal on raskusi töökoha leidmisega. Avaldaja tegi kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis 10.05.2020 otsusega rahuldamata. Avaldaja märgib, et põhiseaduses on sätestatud, et kodaniku kodu on puutumatu ja tema omandit ei saa tahtevastaselt käsutada ning avaldaja pole enampakkumiseks nõusolekut andnud. Sissenõudjad esitasid 29.06.2020 avaldaja kaebuse osas seisukoha. Puudutatud isikud leiavad, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud on seisukohal, et kohtutäitur on veenvalt põhistanud oma otsust ning jõudnud õigele järeldusele, et võlgniku kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtutäitur teeb oma toiminguid tulenevalt seaduses sätestatust ning täitedokumendi täitmiseks. Võlgnik on aastaid kohustuse täitmisest kõrvale hoidnud ning antud menetlusstaadiumis kaebuste esitamine on asjakohatu. Puudutatud isikud leiavad, et õige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluse eesmärgiks on täidedokumendi täitmine ning kohtutäituri kohustuseks on selle tagamine. Seega olukorras, kus võlgniku kinnituse kohaselt puudub tal igasugune muu vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud võlgnikule kuuluva kinnisvara müük. Samuti on puudutatud isikute hinnangul asjakohatu võlgniku viide põhiseadusele, kuivõrd omandit võib võõrandada omaniku nõusolekuta seaduses sätestatud juhtudel ja korras, mis käesoleval juhul tuleneb täitemenetluse seadustikust. Kohtutäitur Hille Kudu esitas 01.07.2020 seisukoha avaldaja kaebusele, mille kohaselt jääb kohtutäitur oma 11.05.2020 otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Kohtutäitur toob esile, et avaldaja suhtes on 22.08.2019 algatatud täitemenetlus nr 034/2019/2016 sissenõudja Omega Invest OÜ täitmisavalduse alusel ning sissenõudmisele kuuluv summa on 5658,50 eurot (lisandub viivis) ning 27.08.2019 algatatud täitemenetlus nr 034/2019/2054 sissenõudja OK Incure OÜ täitmisavalduse alusel ning sissenõudmisele kuuluv summa on 3974,86 eurot (lisandub viivis). Kohtutäitur on arestinud avaldaja kontod krediidiasutustes, kuid nendel rahalised vahendid puuduvad. Samuti puuduvad avaldajal sissetulekud ja muu arestitav vara, mida avaldaja on ise 05.05.2020 kinnitanud. Eelnevast tulenevalt puuduvad kohtutäituril muud seaduses sätestatud võimalused täitemenetlustes nõuete rahuldamiseks kui sissenõude pööramine avaldaja ainsale varale ehk avaldajale kuuluva 1⁄2 kaasomandi osale 19.05.2017 surnud V.V pärandvara ühisusest. Arestitud vara on võlgniku ainus vara, millest tulenevalt puudub kohtutäituril võimalus määrata arestimise järjekord TMS § 53 lg 3 alusel. Täitemenetlused on kestnud ligemale aasta ning selle aja jooksul ei ole võlgnik täitemenetlusse esitatud nõuded tasuma asunud. Kohtutäitur märgib, et Riigikohus on lahendi 3-2-1-69-11 punktis 15 toonud välja, et pärast muu vara puudumise väljaselgitamist on kohtutäitur õigustatud arestima ja müüma hageja kinnistu. Erinevalt võlgniku kaebuses väidetust ei olnud seetõttu ka ebaproportsionaalne ja ebamõistlik müüa isiku elukoht. Võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Avaldaja esitas 21.08.2020 seisukoha puudutatud isiku seisukohtadele. Avaldaja jääb seisukohale, et töösuhte lõpetamise tagajärjel tema majanduslik seisund järsult halvenes. Avaldaja leiab, et kodu on puutumatu ning tema nõusolekuta on täitemenetluse läbiviimine lubamatu. Kohtumääruse põhjendused Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega
asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäituri otsuse peale 29.05.2020, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning TMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetlus läbitud. Kohus on käesoleva kaebuse läbivaatamisel tutvunud puudutatud isikute seisukohtadega ning leiab, et avaldaja kaebus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. TMS § 53 lg 3 kohaselt määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Kohus märgib, et kohtutäitur on arestinud avaldaja kontod krediidiasutustes, kuid nendel rahalised vahendid puuduvad. Samuti puuduvad avaldajal sissetulekud ja muu arestitav vara. Avaldaja on ise oma kaebuses esile toonud, et tal puudub töökoht ning sissetulek, mille arvelt tekkinud võlgnevusi tasuda. Võlgniku ainuke vara on 1⁄2 suurune mõtteline osa 19.05.2017.a surnud V.V pärandvara ühisusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sissenõude pööramine võlgniku ainsale väärtust omavale varale ehk 1⁄2 suurusele mõttelisele osale pärandvara ühisusest on põhjendatud ning kooskõlas TMS §-ga 53. Kohtutäituril puuduvad muud seaduses sätestatud võimalused täitemenetlustes nõuete rahuldamiseks. TMS § 53 lg 3 kohaselt tuleb sissenõudja nõue rahuldada kõige kiiremal viisil, millest tulenevalt on kohtutäituril kohustus sissenõudja nõude täitmiseks sissenõude pöörata sissenõude võlgniku varale. Kohus märgib, et asjakohatu on avaldaja väide, et tal puudub töökoht ning sissetulek võlgnevuste tasumiseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel ei ole põhjendatud avaldaja kaebuse rahuldamine. Avaldaja peab tegema kõik endast oleneva sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Avaldaja on kaebuses esile toonud, et kodaniku kodu on puutumatu ja tema omandit ei saa tahtevastaselt käsutada ning avaldaja pole enampakkumiseks nõusolekut andnud. Kohus märgib, et põhiseaduse (PS) § 32 teise lause kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Käesoleval juhul on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlused, mille läbiviimist reguleerib täitemenetluse seadustik, mis lubab võlgniku varale sissenõuet pöörata, millest tulenevalt on kohtutäituri tegevus vara arestimisel ja enampakkumise korraldamisel põhjendatud ja lubatud. Lisaks märgib kohus, et kohtutäitur on õigesti viidanud Riigikohtu lahendis 3-2-1-69 punktis 15 toodud seisukohale, mille kohaselt on kohtutäitur õigustatud pärast muu vara puudumise väljaselgitamist arestima ja müüma võlgniku kinnistu.
Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et avaldaja kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu teatas 25.08.2020, et menetluskulud puuduvad. Sissenõudjad OMEGA INVEST OÜ ja OK Incure OÜ teatasid 26.08.2020, et neil menetluskulud puuduvad. Menetluskulude puudumise tõttu ei mõista kohus menetluskulusid avaldajalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.