2-20-11888/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Osaühing People Plus esitas 17.08.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt alustas ta majandustegevust 2004.a. aprillis avades xxxx kohviku “xxxx”. Viimastel aastatel on People Plus käive vähenenud. 2020.a. märtsist ei ole People Plus käive piisav kohustuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite tekkimiseks ning tänaseks päevaks on People Plus majandustegevus sisuliselt lõppenud. Kuna People Plus ei olnud suuteline üüri maksma, siis teatas People Plus üürileandjale xxxx AS-ile soovist lõpetada üürileping, sulges kohviku ning müüs talle kuulunud toitlustuskoha sisustuse. People Plus maksejõuetuse põhjuseks on viiruse COVID-19 levik Euroopas ning Eestis ning viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord, millest tulenevalt oli People Plus sunnitud sulgema xxxx tegutsenud toitlustuskoha. Kuna xxxxa oli suletud, siis oli People Plus käive 2020 aprillis 0 eurot. People Plus käive ei taastunud eriolukorra eelsele tasemele ka peale xxxx avamist. Kuna kohviku klientidest ligemale 1/3 moodustasid turistid, siis avaldas Eestit külastavate turistide arvu vähenemine otsest mõju kohviku käibele. Lisaks viiruse levikust tulenenud klientide arvu vähenemisele mõjutas People Plus halbu majandustulemusi ka suhteliselt kõrge üür. People Plus ei ole suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees tasuma ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus võttis avalduse 19.08.2020 menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruande kohaselt nähtuvalt 2018.a. ja 2019.a. majandusaasta aruannetest oli majandustegevus kahjumlik juba pikemat aega. Majandustegevus seiskus lõplikult juulis 2020. Arvestades, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 72 141,38 eurot, arvelduskontol ei ole vabu rahalisi vahendeid piisavalt, kogu vara on müüdud ja rendileping xxxx on lõpetatud, siis asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgnikul puuduvad ressursid, millega saaks majandustegevust jätkata ja seega on ilmne, et võlgnik on maksujõuetu. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli People Plus OÜ-l seisuga 24.08.2020 kehtiv tööleping 11 isikuga. People Plus OÜ juhatus lõpetas töötajatega töölepingud 31.08.2020. Kassa jääk on 767,88 eurot. People Plus OÜ kasutas oma majandustegevuse raames enamuses 2004 soetatud mööblit ja köögitehnikat, viimased vara soetamised on toimunud 2017 juunis. Kogu vara on müüdud tervikvarana

07.08.2020.a. sõlmitud lepinguga hinnaga 5500 eurot, millele lisandus käibemaks 1100 eurot, kokku seega 6600 eurot xxxx OÜ-le, kuna selle hoidmine renditud pinnal ei olnud majanduslikult otstarbekas. Pärast vara ostu-müügi lepingu sõlmimist teatas xxxx OÜ People Plus OÜ-le, et tasaarveldab People Plus OÜ-le võlgnetava summa 6600 eurot xxxx OÜ-lt loovutuse teel saadud People Plus OÜ kohustusega. Ajutisele haldurile teadaolevad People Plus OÜ kohustused moodustavad kokku vähemalt summas 72141,38 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on esialgsetel andmetel muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur palub lõpetada People Plus OÜ esitatud pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, likvideeritud olemasolevad dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele M Vile ning välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1326 eurot. Tasust 476,40 eurot palub haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 849,60 eurot koos käibemaksuga võlgnikult. 07.09.2020 istungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja vastuväiteid tasule ja aruandele ei esitanud. Samuti jäi ajutine pankrotihaldur aruande juurde. 07.09.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning avaldas 07.09.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 14.09.2020. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 767,88 euro väärtuses ning kohustusi vähemalt 72141,38 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe

kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 13 töötunni eest tasuks määrata 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot, kokku 1326 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik täies ulatuses pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 849,60 eurot (1326-476,40) jääb võlgniku kanda. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme M Vi vastutavale hoiule.