Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 16.septembril 2020
Tsiviilasja number
2-19-3059
Tsiviilasi
AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu hagi Xi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
9762,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Citadele banka (registrikood 40103303559, aadress Republikas laukums 2A, Riia, Läti Vabariik) Eesti filiaali kaudu (registrikood 11971924, asukoht Narva mnt 63/1, 10152 Tallinn); volitatud esindaja Eveli Kaunispaik Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Aleksei Ratnikov
Kohtuistungi aeg
26.august 2020
Resolutsioon
1.AS-i Citadele banka Eesti filiaali kaudu esitatud hagi Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.
2.Välja mõista Xilt hageja AS-i Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks 7032,71 eurot (seitse tuhat kolmkümmend kaks eurot ja 71 senti) ja alates 26.02.2019 sissenõutavaks muutuv viivis 0,15% tasumata laenu põhisummalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses Xi kanda.
4.Välja mõista Xilt hageja AS-i Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulu 550 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Hageja nõue
1.AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu (edaspidi ka hageja või pank) palus Haljas AS-i (edaspidi ka krediidisaaja) ja Xi (edaspidi ka kostja või käendaja) vastu esitatud hagiavalduses välja mõista solidaarselt Haljas AS-ilt ja Xilt hageja kasuks laenu põhisumma 4989,98 eurot, intress 16,67 eurot, konto hooldustasu 5,12 eurot, viivis 2020,94 eurot, kokku 7032,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15% tasumata laenu põhisummalt päevas alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.31.08.2012 sõlmisid hageja ja krediidisaaja arvelduskrediidi lepingu nr AJ00000060 arvelduskrediidi limiidiga 50 000 eurot, mis nähtub lepingu põhitingimuste punktist 2. Lepingu üldtingimuste I mõistete kohaselt on arvelduskrediidi limiit krediidisaajale panga poolt lepingu alusel antud maksimaalne summa, mis ületab krediidisaaja arvelduskonto rahaliste vahendite jäägi ja mille piires on krediidisaajal õigus sooritada pangaoperatsioone vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu kohaselt oli intressi tasumise päev igakuiselt kuu viimasel päeval, intressimäär 10 % aastas kasutatud arvelduskrediidi limiidilt ja arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 31.08.2013. Lepingu kohaselt kohustus krediidisaaja kasutatud arvelduskrediidi summa pangale täielikult välja maksma arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval, tagades arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval piisavate rahalise vahendite olemasolu arvelduskontol, lepingus ette nähtud ja tasumata varaliste kohustuste, sealhulgas kasutatud ja tagastamata arvelduskrediidi summa ja viiviste tasumiseks.
3.Hageja ja krediidisaaja sõlmisid korduvalt arvelduskrediidi lepingu AJ00000060 lisasid, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti ja pikendati arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeva. Krediidisaaja oli kohustatud tagama igakuiselt kuu viimasel kalendripäeval arvelduskrediidi limiiti vähendamiseks piisavate vahendite olemasolu arvelduskontol. 15.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu nr AJ00000060 lisa 7, millega pikendati arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeva 24.04.2018. Lisa 7 sõlmimise päeval moodustas arvelduskrediidi limiidi tagastamata limiit 42 500 eurot. Arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäeva saabus 24.04.2018. Krediidisaajal on tagastamata arvelduskrediidi põhisumma 4989,98 eurot, mis on hageja nõude põhisummaks.
4.Intress debiteeriti 31.05.2018 osaliselt aprilli 2018 eest, seega arvelduskontol vahendite puudumise tõttu on tasumata aprill 2018 intressimakse osaliselt 16,67 eurot, mis moodustab hageja nõude intressisumma. Vastavalt panga hinnakirjale on ärikliendi arvelduskonto hooldustasu 0,64 eurot kuus. Krediidisaajal on tasumata konto hooldustasu ajavahemikul aprill 2017 kuni jaanuar 2019 (kaasa arvatud) summas 5,12 eurot, mis moodustab hageja nõude konto hooldustasu summa. Hageja arvestab viivist
alates 01.06.2018 intressimääraga 0,15% päevas kuni 25.02.2019 põhinõudelt 4989,98 eurot, kokku 2020,94 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis päevas on 7,48 eurot.
5.Lepingust tulenevad kohustused on tagatud kostja antud käendusega 100 000 eurot. 31.08.2012 on hageja ja kostja sõlminud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku kuni 50 000 eurot. 22.05.2013 on hageja ja kostja sõlminud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku kuni 100 000 eurot. Käenduslepingu kohaselt loetakse võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes mistahes lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne.
6.03.05.2018 ja 20.12.2018 edastas hageja krediidisaajale nõuded lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks ning kostjale kui käendajale nõuded käendatava kohustuse täitmiseks. Nõue sisaldas ettepanekut läbirääkimisteks ja ka hoiatust, et nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse. Nõudest hoolimata jäid kohustused antud tähtajaks 10.01.2019 täitmata. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue täies ulatuses täitmata.
7.Krediidisaaja ja kostja 03.05.2019 vastusest ilmneb, et nad on nõuet tunnistanud hagile eelnevates läbirääkimistes, soovides võlgnevuse tasudes osadena. Seega ei ole pooltel sisulist vaidlust nõude üle. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi õigeks ei võtnud olles seisukohal, et hageja oleks pidanud proovima lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid ei ole seda teinud. Poolte läbirääkimistel oleks olnud võimalik väljaspool kohut jõuda kompromissini, millega oleks hoitud kokku aega ja kulusid. Kostja ei saanud hagiavaldusest informatsiooni, kas arvelduskrediidileping on hageja poolt lõpetatud ning kui on, siis kuidas ja millal. Lepingute lõpetamise dokumente ei ole hagiavaldusele lisatud. Samuti puudub hagiavalduses informatsioon kas ja kuna hageja on pöördunud vastava nõude ja ettepanekuga kostja vastu. Kuna hageja ei ole pöördunud vastava nõudega kostja vastu, siis kostjal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid hageja nõudele. Hageja ei ole teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta kostjale teada andnud. Seega ei ole hageja teavitanud kostjat sellest, et kostjal on tekkinud väidetavalt kohustus hageja ees tulenevalt käenduslepingust. Kostja ei välista, et hagiavaldus on koostoimes VÕS §-ga 149 eelpool toodud põhjendustel esitatud kostja vastu ennatlikult ja pole välistatud, et esineb alus antud osas hagi läbi vaatamata jätmiseks või vähemalt kostja suhtes tuleks jätta hagi rahuldamata.
9.Kostjale ei ole selged hagiavalduses toodud lepingute alusel arvestatud viiviste ja intresside arvutused. Samuti ei ole selge kas lepingud on jõus või mitte. Kui hageja ei
ole lepinguid üles öelnud, siis jääb aru saamatuks hagis toodud nõuete esitamise õiguslik alus. Kui lepingud on endiselt kehtivad, siis ei ole hageja ära toonud mille alusel tema esitab oma nõuded. Kui hageja on kehtivalt lepingud üles öelnud, siis peaks hageja vastavad ülesütlemisavaldused esitama ka kohtule ja tõendama, et hageja on lepingu ülesütlemisavaldused kostjatele kätte toimetanud.
10.Kostja leiab, et hageja poolt märgitud arvelduskrediidilepingu lisa 7 ei saa lugeda tõendiks lepingu lõppemise kohta. Antud dokumendi pealkirjaks on lepingu muutmine ja dokumendis on märgitud, et arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäev on 24.04.2018. Seega ei saa antud tõendit lugeda lepingu lõpetamise teateks/kokkuleppeks. Kostja kinnitab, et pidas e-kirja teel hagejaga läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas ning soovib asja lahendada kompromissiga. Läbirääkimiste pidamine ei tähendada nõude omaksvõtmist. Kohtuotsuse põhjendused
11.Pooltel ei ole vaidlust, et hagiavalduses märgitud arvelduskrediidileping ja käendusleping on sõlmitud.
12.Pooltel on vaidlus selle üle, kas ja millal on arvelduskrediidileping lõppenud, kas hageja teavitas kostjat lepingute lõpetamisest ja käenduslepingust tekkinud kohustustest ning viiviste ja intresside arvutuste üle.
13.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
14.Hageja ja krediidisaaja vahel sõlmitud arvelduskrediidi lepinguga nr AJ00000060 on tõendatud, et lepingu üldtingimuste I mõistete kohaselt on arvelduskrediidi limiit krediidisaajale panga poolt lepingu alusel antud maksimaalne summa, mis ületab krediidisaaja arvelduskonto rahaliste vahendite jäägi ja mille piires on krediidisaajal õigus sooritada pangaoperatsioone vastavalt lepingu tingimustele.
15.Arvelduskrediidi lepinguga nr AJ00000060 ja lepingu lisadega nr 1-7 on tõendatud, et 31.08.2012 sõlmitud lepingu arvelduskrediiti limiidiga 50 000 eurot ja lõpptähtpäevaga 31.08.2013, krediidi limiiti suurendati lisas 1 100 000 euroni ja pikendati limiidi kasutamise lõpptähtpäeva kuni 22.05.2014 ning, et seejärel pikendati arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeva korduvalt kuni 24.04.2018. Lisa 5 punktist 4 nähtuvalt vähendati alates 31.12.2014 põhitingimuste punktis 2 nimetatud arvelduskrediidi limiiti igakuiselt 2500 euro võrra ning, et viimase, lisa 7, sõlmimise päeval moodustas arvelduskrediidi limiidi tagastamata limiit 42 500 eurot.
16.Kuivõrd arvelduskrediidi lepingu punkti 10, mis sätestas limiidi kasutamise lõpptähtpäeva, pärast lisa 7 enam ei pikendatud, siis saabus arvelduskrediidi kasutamise lepingu lõpptähtpäev 24.04.2018.
17.Lepingu üldtingimuste punkt 2.1. kohaselt kohustus krediidisaaja kasutatud arvelduskrediidi summa pangale täielikult välja maksma arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval, tagades arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval piisavate rahalise vahendite olemasolu arvelduskontol, lepingus ette nähtud ja tasumata varaliste kohustuste, sealhulgas kasutatud ja tagastamata arvelduskrediidi summa ja viiviste tasumiseks.
18.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
19.Kuivõrd leping lõppes tähtaja saabumisega 24.04.2018, siis muutus tagastamata arvelduskrediidi summa koos kõrvalnõuetega üldtingimuste punkt 2.1. alusel tähtaja saabumise tõttu sissenõutavaks ilma, et hageja oleks pidanud lepingu lõppemisest krediidisaajat või kostjat täiendavalt teavitama või selleks eraldiseisvat kokkulepet sõlmima. Tähtsust ei oma kostja viidatud lepingu pealkiri.
20.Lepingu põhitingimuste punkti 9 kohaselt oli intressi tasumise päev igakuiselt kuu viimasel päeval. Lepingu põhitingimuste punkti 5 kohaselt oli intressimäär 10 % aastas kasutatud arvelduskrediidi limiidilt. Lepingu põhitingimuste punkti 10 kohaselt oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 31.08.2013. Arvelduskrediidi lepingust tulenev põhisumma on 4989,98 eurot ning hageja märgitud intress debiteeriti 31.05.2018 osaliselt aprill 2018 eest, seega arvelduskontol vahendite puudumise tõttu on tasumata aprill 2018 intressimakse osaliselt 16,67 eurot. Panga hinnakirja p-ga 1.10 on kooskõlas krediidisaaja arvelduskonto hooldustasu 0,64 eurot kuus, mis oli tasumata alates aprill 2017 kuni jaanuar 2019 (kaasa arvatud) so 8 kuud ja selle arvestus 8x0,64 eurot, kokku 5,12 eurot.
21.Nõuetega, s.h korduvate nõuetega, lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks ja käendatava kohustuse täitmiseks ning hageja ja kostja e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja teavitas krediidisaajat ja kostjat lepingu lõppemisest tähtaja saabumisel 24.04.2018 ning arvelduskrediidi tagastamise kohustusest. Kostja 03.05.2019 vastusest ilmneb, et kostja, kes oli samaaegselt krediidisaaja seaduslik esindaja, on nõuet tunnistanud hagile eelnevates läbirääkimistes, soovides võlgnevuse tasudes osadena.
22.Nii nähtub e-kirjavahetusest, et hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi ja leppisid kokku, et kostja kui käendaja tasub 06.02.2019 võlgnevusest 1000 eurot ja hageja pikendab ülejäänud nõude tasumise tähtaega kuni 27.02.2019 ning, et 04.02.2019 selgitas hageja kostjale, et kui ettevõtte ei ole hetkel maksejõuline, siis tuleb kohustus täita käendajal. E-kirjavahetusest nähtub ka, et hageja nõustus nõude tasumisega 06.02.2019 summas
1000 eurot ja 27.02.2019 5845,59 eurot, millele lisandub selleks ajaks kogunenud viivis. 06.02.2019 vastas kostja hagejale, et tasub 1000 eurot 15.02.2019 enda isiklikult arvelt, kuna ettevõtte arveldusarve ei ole aktiivne. Seega on vastuväited nõudesummale ainetud.
23.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg-st 1 ja § 401 lg-st 1 ning arvelduskrediidi lepingu p-st 2.1 tuleb laenusaajal tasuda hagejale arvelduskrediidi lepingust tulenev põhisumma 4989,98 eurot, intressimakse 16,67 eurot ja arvelduskonto hooldustasu 5,12 eurot.
24.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
25.Lepingu üldtingimustega on tõendatud, et lepingu punktis 5.1. leppisid pooled kokku, et lepingust tulenevate kohustuste mittetähtaegsel tasumisel kohaldatav viivise määr on 0,15% päevas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
26.Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivisesumma alates 01.06.2018 vastavuses lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. viivise määraga 0,15% päevas ehk 54% aastas, alates 01.06.2018-25.02.2019 (270 päeva) intressimääraga 0,15 % päevas põhinõudelt 4989,98 eurot moodustas kokku 2020,94 eurot. Edasiulatuva viivise arvestus alates 26.02.2019 0,15 % põhinõudelt päevas põhinõudelt 4989,98 moodustab 7,48 eurot päevas. Hageja arvestatud viivisesummad on kooskõlas seaduse ja lepinguga.
27.VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustust solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja käenduslepingu p 2.1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus nõuda rikutud kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt, mõlemalt või kummaltki neist eraldi.
28.31.08.2012 tarbijakäenduslepinguga nr AJ00000060 KL ja 11. 22.05.2013 tarbijakäenduslepinguga nr AJ00000060 KL on tõendatud, et lepingust tulenevad
kohustused on tagatud kostja antud käendusega summas 100 000 eurot. 31.08.2012 hageja ja kostja sõlmitud lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus käendaja, mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 50 000 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasid, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus 50 000 eurot nähtub käenduslepingu p-st 1.1. Käenduslepingu punkti 2.4. kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja võlausaldajale sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse.
29.22.05.2013 hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub käendaja, mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 100 000 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1 ja selleks on 100 000 eurot. Käenduslepingu punkti 2.4. kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja võlausaldajale sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse.
30.Kohus tuvastas eelpool, et hageja teavitas krediidisaajat ja kostjat lepingu lõppemisest tähtaja saabumisel 24.04.2018 ning arvelduskrediidi tagastamise kohustusest. Hageja esitas nõuded kostjale 03.05.2018 ja 20.12.2018 ja need sisaldasid ka ettepanekut läbirääkimisteks ja hoiatust, et nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse. Kostja 03.05.2019 vastusest ilmneb, et kostja tunnistas nõuet, kuid on jätnud selle täitmata. Pooled ei saavutanud läbirääkimiste käigus ka kompromissi. Kostja väide selle kohta, et tal puudus info krediidisaaja kohustuste täitmise kohta ei vasta tõele, kuna kostja 2 on krediidisaaja seaduslik esindaja, kes suhtles hagejaga võlgnevuse teemal. Seega oli ta teadlik krediidisaaja kohustuse rikkumisest. Kuna hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue täies ulatuses täitmata, siis on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Järelikult tuleb kostjalt kui krediidisaaja solidaarvõlgnikult välja mõista arvelduskrediidi lepingust tulenevate võlgnevuste katteks laenu põhisumma 4989,98
eurot, intress 16,67 eurot, konto hooldustasu 5,12 eurot, viivis summas 2020,94 eurot, kokku 7032,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15% tasumata laenu põhisummalt päevas alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv 550 eurot, mille on hageja hagi esitamisel tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb mõista hagejatelt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.