2.Bigbank AS-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kuna kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 9709,86 eurot, intressi 767,06 eurot, haldustasu 6,80 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 573 eurot, viivise alates 24.07.2024 kuni põhinõude 9709,86 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 21,9% aastas ning menetluskuluna riigilõivu 910 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
2.Bigbank AS ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20019244, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot (lepingutasu 225 eurot). 07.03.2023sõlmisid Bigbank AS ja kostja lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2 kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30,00 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Alates 18.11.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.10.2023.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 473,50 eurot, millest 7 089,35 eurot arvestati intressi katteks, 5290,14 eurot arvestati krediidisumma katteks, 46,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 30 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 12,51 eurot viivise katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 225 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele teostas hageja krediidisumma kande osas, mida ei tasaarvestatud krediidiandja nõudega krediidisaaja vastu ega kantud krediidisaaja palvel kolmandate isikute kontole, kostja arvelduskontole. Lisaks sõlmisid pooled lepingu lisa, millega tulemusena krediidiandja kohustus Lepingu põhitingimuste lahtris „ÜLEKANDED KREDIIDISUMMAST KOLMANDATELE ISIKUTELE“ nimetatud krediidisaajale üle antava(te) summa(de) arvelt täitma järgmised kohustused: 1.1. krediidisaaja laenulepingust 20-060708-VL tuleneva kohustuse Swedbank AS pank ees täies ulatuses, s.o summas 4910 eurot. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega 10.07.2023, 10.08.2023, 11.09.2023 ja 10.10.2023 maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise.
3.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ütles lepingu 27.10.2023 avaldusega üles.
4.Maakohus andis hagejale 11.09.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.Hageja esitas 20.09.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 15 000 eurot. Hageja tasaarvestas üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 225,00 eurot, mille tulemusena teostati krediidisumma väljamakse 14 775 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 12 473,50 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada 2301,50 eurot (14 775,00–12 473,50 = 2 301,50). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.09.2024 hageja vastusest nähtub, et lepingu katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga 23.07.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksete alusel muutub 10.04.2025 sissenõutavaks osamakse jääk summas 85,25 2
eurot ning alates 12.05.2025 – 12.01.2026 igakuiselt 246,25 eurot. Kuna kostja ei ole alates 17.06.2023 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset juba üle 1,3 aasta, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.04.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2 301,50 eurot.
6.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 21.08.2024 AET-is. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 05.09.2024). Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis P.L-ilt Bigbank AS kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (tulenevalt laenulepingust nr CL-EEC-20019244 ja uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt) alates 10.04.2024 maksetähtpäevale järgnevast päevast, jättis hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. 8.Otsuse põhjenduste kohaselt hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuteks olid töötasu ca 700 eurot kuus + lapse elatisraha 150 eurot + peretoetus 158.36 eurot. Kostja ülalpidamisel olid alaealised lapsed. Kostjal oli laenukohustused Inbank AS ja Swedbank AS ees kokku umbes 256,38 eurot + kohustused kindlustuse AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal ja AS Inges Kindlustuse ees umbes 43.92 eurot + elamiskulud. Isegi, kui hageja andis laenu teiste laenude refinantseerimiseks, oleks pidanud hageja olema ettevaatlik, et miks kostja ei suuda võetud laene ise tasuda, ning oleks pidanud arvestama töötasu suuruse ja ülalpeetavate arvuga. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ei olnud laenu andmise hetkel maksevõimeline isik, kellele oleks tohtinud anda juurde laenu, mille osamaksed olid lisaks esmase laenulepingu alusel 415,55 eurot kuus. Kohus leiab, et laenusaaja sissetulekutena ei saa arvestada sularaha sissemakseid ja ülekandeid eraisikutelt, kuna need ei ole stabiilsed sissetulekuallikad. Arvestada tuleks vaid püsivaid ja kindlaid sissetulekuid. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
9.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. 10.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 15 000 eurot. Samas nähtub lepingust, et kostja tasus ka lepingutasu 225 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on hageja andnud kostjale laenu seega 14 775 eurot. Krediiti on kostja tagastanud 12 473,50 eurot. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja 27.10.2023 avaldusega (dtl 44) ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. 11.Hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist 3
sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole enam kui aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. 12.Seega mõistab maakohus kostjalt välja üksnes edasiulatuva võlgnevuse alates 10.04.2025 ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksed vastavalt nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2301,50 eurot (dtl 99). 13.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja viivise nõue jäävad rahuldamata. 14.Hageja 20.09.2024 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Apellatsioonkaebus 15.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellant jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Apellant on seisukohal, et apellandi poolt esitatud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastus apellatsioonkaebusele 16.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht 17.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 18.Asja materjalidest nähtub: - Kostja soovis hagejalt (edaspidi ka krediidiandja) saada krediiti. Seejuures soovis ta hageja poolt saadud krediidiga refinantseerida varasemalt teiste krediidiandjate Swedbank AS ja AS Inbank poolt väljastatud laenud. -Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekust 680 eurot, elatisrahast 150 eurot ning lastetoetusest 120 eurot, kokku 950 eurot. -Samuti lähtus hageja laenuotsuse tegemisel ka kohustustest teiste krediidiandjate ees, mida kostja soovis refinantseerida. -Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet (dlt 56-75). -Bigbank AS ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20019244, laenusummaga 15 000 eurot. -Üleantavast krediidisummast võttis hageja maha lepingu sõlmimise tasu 225,00 eurot, mille tulemusena oli krediidisumma suuruseks 14 775 eurot. 4
-Poolte vahel sõlmitud lepingu nr CL-EEC-20019244 tulemusena mõlemad olemasolevad kohustused refinantseeriti ning esitas kohtule ka sellekohased tõendid (hagiavalduse lisad nr 5-7; 16). Apellant teostas vastavalt lepingu põhitingimustele krediidisumma väljamakse ASile Inbank summas 4 051,61 eurot, millega loeti olemasolev kohustus AS Inbank ees lõppenuks. Samuti sõlmisid pooled lepingu lisa, mille tulemusena krediidisaaja kohustus krediidisumma arvelt täitma laenulepingust nr 20-060708-VL tuleneva kohustuse Swedbank AS täies ulatuses, s.o summas 4 910 eurot, millega loeti olemasolev kohustus Swedbank AS lõppenuks. -Poolte vahel sõlmitud lepingu tagajärjel kanti kostjale üle krediidisumma 5 813,39 eurot (dtlk 38). -Peale hagejaga lepingu sõlmimist oli kostjal seega üks krediidikohustus igakuise maksega summas 415,55 eurot. -11.09.2023 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28.09.2023 ning teavitas, et kui võlgnik nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on Bigbank AS-l õigus teenuseleping üles öelda (dtl 43). -Leping öeldi üles 27.10.2023 (dtl 44). -Hageja on hagis esile toonud, et võlgnevuse arvestamisel on ta lähtunud sellest, et alates 18.11.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.10.2023.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 473,50 eurot, millest 7 089,35 eurot arvestati intressi katteks, 5290,14 eurot arvestati krediidisumma katteks, 46,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 30 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 12,51 eurot viivise katteks. -Hageja esitas alternatiivse maksegraafiku, juhuks kui kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus tuvastas ebaõigesti krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise rikkumise. Asjas ei vaielda selle üle, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine leiab tuvastamist, on maakohus otsuses edasised laenulepingujärgsed osamaksed õigesti määranud 20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti esile toonud käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatavad õigusnormid. Seejuures on sätestavad kohustuse järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).
21.Eeltoodu alusel tuli krediidiandjal välja selgitada, kas kostja on krediidivõimeline. Apellatsioonkaebuses on hageja ise esile toonud, et arvelduskonto väljavõttest tulenevalt oli kostjal krediiditaotluse esitamisel kaks olemasolevat krediidikohustust: 1) Swedbank AS ees 5
igakuise maksega 126 eurot, kohustuse jääk 4 910,00 eurot; 2) AS Inbank ees igakuise maksega 130 eurot, kohustuse jääk 4 051,61 eurot. Hageja tõi esile, et poolte vahel sõlmitud lepingu nr CL-EEC-20019244 sõlmimise tulemusena mõlemad olemasolevad kohustused refinantseeriti, hageja tegi AS-ile Inbank ülekande summas 4 051,61 eurot, millega loeti olemasolev kohustus AS Inbank ees lõppenuks ning käesoleva vaidluse pooled sõlmisid lepingu lisa, mille tulemusena krediidisaaja kohustus krediidisumma arvelt täitma laenulepingust nr 20-060708-VL tuleneva kohustuse Swedbank AS täies ulatuses, s.o summas 4 910 eurot, millega loeti olemasolev kohustus Swedbank AS lõppenuks. Hageja tegigi vastava ülekande. Tulenevalt asjaolust, et kohustused Inbank AS ja Swedbank AS ees said refinantseerimise tulemusena täidetud, ei võtnud apellant krediidivõimelisuse hindamisel nimetatud kohustusi arvesse.
22.Asjas puudub ka vaidlus selles, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingust nr CL-EEC20019244 tulenevalt oli kostjal pärast lepingu sõlmimist üks krediidikohustus igakuise maksega summas 415,55 eurot. Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekust 680 eurot, elatisrahast 150 eurot ning lastetoetusest 120 eurot, kokku 950 eurot. Kostja ülalpidamisel oli kaks alaealist last. 23.Maakohus asus seisukohale, et isegi kui hageja andis laenu teiste laenude refinantseerimiseks, ei ole hageja kohtu hinnangul piisavalt hoolsalt kontrollinud vastustaja esitatud andmeid ega rakendanud vajalikke jõupingutusi nende täpsustamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Esiteks nähtub asja materjalidest, et hageja ei andnud laenu üksnes varasemate laenude refinantseerimiseks, vaid andis ka täiendavalt laenu. AS-ile Inbank tasus hageja kostja laenu refinantseerimise tulemusena 4 051,61 eurot ja Swedbank AS-ile, 4 910 eurot, samas hagejaga sõlmitud laenulepingus oli laenusummaks 15 000 eurot. Seega andis hageja kostjale täiendavalt laenu ligikaudu 6 000 eurot.
24.Hageja tõi asjas esile, et kostja ei jäänud varasemate krediidiandjate poolt antud laenude osamaksete tasumisega viivitusse. Ringkonnakohus leiab, et hageja on samas jätnud tähelepanuta, et mõlemad varasemad krediidilepingud sõlmis kostja sisuliselt vahetult enne hagejaga krediidilepingu sõlmimist. Nii nähtub kostja konto väljavõttest, et Swedbank AS iga sõlmiti laenuleping 01.09.2020 ja Inbank AS-iga 02.10.2020, hagejaga sõlmiti vaidlusalune laenuleping, millega kostja sai täiendavalt laenu ligikaudu 6 000 eurot 18.11.2020. Ringkonnakohtu arvates oleks hageja pidanud aru saama, et kostja sissetuleku suurust ja tema ülalpeetavate hulka arvestades viitab iga üksteisele järgneva kuul erinevatele laenuandjatele laenutaotluste esitamine (ja nende rahuldamine) sellele, et kostja igakuised väljaminekud ületavad drastiliselt tema sissetulekuid. Ringkonnakohtu arvates tulnuks hagejal arvestada ka sellega, et kostja konto väljavõttest tulenevalt on enne erinevate krediidiandjate poolt antud laene kostja sissetulekud täielikult kulunud ülalpidamiskulude katteks, st tegelikult ei olnud ka esmaste laenude, mille hageja refinantseeris, lisades veel täiendava laenusumma, andmisel kostjal võimet neid teenindada. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus ka hageja väitega, et kolme isiku (kostja ja tema kaks alaealist last) igapäevaste kulude katteks piisab 530 eurost. Hageja tõi esile, et vastustaja arvelduskonto väljavõttelt ilmneb, et vastustaja on teinud kindlustusmakseid, tasudes 23.09.2020 AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaalile 9,74 eurot (millest 1,30 eurot tagastati 26.10.2020) ning 10.10.2020 AS Inges Kindlustusele 37,22 eurot. Seega on tuvastatud, et juba ainuüksi kindlustusmaksete katteks tasus kostja ligikaudu 50 eurot. Seega jäi ülejäänud igapäevaste kulude nagu eluruum, toit, riided, jalanõud, transport, laste hariduskulud jm kostja kasutusse umbes 160 eurot igale ülalpeetavale. Teadmata konkreetselt kui suured on igakuised vältimatud kulud (näiteks kas laenutaotleja omandis on eluruum või see üüritakse, kas ülalpeetavatel on lasteaiakulud või huviringide kulud ja kuidas ning kelle poolt neid tasutakse) ei ole võimalik asuda seisukohale, 6
et konservatiivse arvutuse järgi (mille tegemist hageja väidab) jäi kostja peale eeldatava laenumakse mahaarvamist piisav summa igapäevaste kulude katteks. 25.Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et kuna kostja suutis laenu teenindada ligikudu 3 aastat, siis viitab see sellele, et hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine tuleb tuvastada enne laenulepingu sõlmimist. Need asjaolud, et kostja suutis laenu mingi aeg teenindada peale laenulepingu sõlmimist ei tõenda veenvalt hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sest teadmata on mille arvelt kostja laenu teenindas, st kas ta sai abi mõnelt lähedaselt isikult ja/või võttis hiljem mõnelt teiselt krediidiandajalt selleks laenu. Ringkonnakohtu arvates on tuvastatud, et enne kostjaga laenulepingu sõlmimist hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järginud. Menetluskulude jaotus
26.Kuna eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kuna kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, siis rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.