1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi X X-Xi vastu põhivõla, intressi ja viiviste nõudes osaliselt.
2.Mõista X X-Xilt välja põhivõlgnevus 533,22 eurot ja intressid 83,27 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
3.Mõista X X-Xilt välja 26.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 22,98 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
4.Mõista X X-Xilt välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 533,22 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 27.05.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja sõlmis Placet Grupp OÜ-ga 19.10.2017 krediidikonto lepingu nr KK3197093, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga Placet Grupp OÜ-le. Placet Group OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.05.2018, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja nimetatud osamaksete mittetäieliku tasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostjal on tasutud maksegraafiku esimesed 4 osamakset maksetähtpäevaga 10.11.2017 - 10.02.2018 täielikult. Kostjal on 5. osamakse 10.03.2018 tasutud osaliselt summas 28,16 eurot, mille hageja arvestab 10.03.2018 osamakse põhiosa katteks.
2.Eeltoodust tulenevalt oli lepingu ülesütlemise seisuga kostja võlgnevus laenu põhiosas summa 848,22 eurot (10.03.2018 põhiosa jääk 876,38 – tasutud summa 28,16). Peale lepingu lõppemist inkassomenetluse käigus on kostja teostanud võetud laenu katteks tagasimakseid summas 315,00 eurot järgnevalt: 04.06.2018 summas 155,00 eurot, 28.03.2019 summas 100,00 eurot, 07.10.2019 summas 30,00 eurot, 11.11.2019 summas 30,00 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tasutud summad võlgnevuse põhiosa katteks, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostjal põhivõlgnevus summas 533,22 eurot (848,22 -315,00).
3.Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 39,98%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 461,12 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5ndast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 10.03.2018 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.05.2018 summas 83,27 eurot järgnevalt: 10.03.2018 täielikult tasumata intress summas 27,25 eurot; 10.04.2018 täielikult tasumata intress summas 29,01 eurot; 10.05.2018 täielikult tasumata intress summas 27.01 eurot.
4.Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.1, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, siis kohustub kostja tasuma viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest intressiga võrdses määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingujärgsele intressimäärale alates viimasele tasumisele 11.11.2019 järgnevast kalendripäevast 12.11.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.05.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (533,22) x viivitatud päevade arv (197) x lepingujärgne intressimäär (39,98%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 114,83 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Placet Group OÜ loovutas 29.05.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on edastanud kostjale kirja, millelt nähtub, et Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finants OÜ (Placet Group) vahel sõlmitud lepingu alusel on Aktiva Finants OÜ volitanud Julianus Inkasso OÜ-d esindama enda varalise nõude sissenõudmisel. Seega on väär kostja seisukoht, et nõude omanik on Julianus Inkasso OÜ. Viimatinimetatu on nõude omaniku Aktiva Finants OÜ lepinguline esindaja.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 533,22 eurot, intress 83,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 114,83 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 27.05.2020 kuni põhinõude summas 533,22 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõude omandas Julianus Inkasso, mitte hageja. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on asjaga seotud hageja, sest maksed on tehtud Julianus Inkasso kontole ja ka maksegraafik on Julianuse Inkasso oma. Kostjale ei ole edastatud ühtegi kirja selle kohta, et nõudega tegeleb hageja. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Asjas puudub vaidlus, et kostja sõlmis Placet Grupp OÜ-ga 19.10.2017 krediidikonto lepingu nr KK3197093, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot (dtl 31). Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga Placet Grupp OÜ-le. Placet Group OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.05.2018 seisuga. Kostjal on tasutud maksegraafiku esimesed 4 osamakset maksetähtpäevaga 10.11.2017 - 10.02.2018 täielikult. Kostjal on 5. osamakse 10.03.2018 tasutud osaliselt summas 28,16 eurot. Ülejäänud võlgnevus on kostjal tasumata.
10.Hageja palub välja mõista kostjalt laenulepingu alusel võlgnevus 533,22 eurot, intress 83,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 114,83 eurot, samuti mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 27.05.2020 kuni põhinõude summas 533,22 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et lepinguga nr KK3197093 seotud nõude omandas Julianus Inkasso, mitte hageja ning kostja on võlgnevuse summasid tasunud.
11.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et Placet Grupp OÜ andis kostjale 19.10.2017 laenulepingu (dtl 31) alusel üle 1000 eurot.
12.Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt laenulepingule lisatud tagasimakse graafikule (dtl 32). Kostjal on tasutud maksegraafiku esimesed 4 osamakset maksetähtpäevaga 10.11.2017 - 10.02.2018 täielikult. Kostjal on 5. osamakse 10.03.2018 tasutud osaliselt summas 28,16 eurot. Ülejäänud osamakseid kostja tähtaegselt ei tasunud. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa
tagastamisega kauem kui kolm kuud. Placet Group OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 10.05.2018 avalduse alusel (dtl 40) ning Placet Group OÜ andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.05.2018. Kostja ei tasunud võlgnevust ka nimetatud tähtajaks.
13.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ loovutas oma nõude 29.05.2018 hagejale ning saatis kostjale 30.05.2018 teatise (dtl 42) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. Seoses kostja vastuväitega, et kostjale arusaadavalt on nõue loodutatud Julianus Inkasso OÜ-le, märgib kohus, et nähtuvalt kostjale 30.01.2019 edastatud teatest (dtl 57) ei ole nõuet loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le, vaid kostjat on teavitatud asjaolust, et hagejat esindab võlgnevuse sissenõudmisel Julianus Inkasso OÜ.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS 396 lg 1 alusel hagejale tagastada põhivõlgnevus ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 533,22 eurot.
15.Seoses kostja vastuväidetaga, et kostja on võlgnevuse tasunud, märgib kohus, et nähtuvalt hageja arvutustest on hageja võlgnevuse väljanõudmisel arvestanud kostja poolt tasutud summasid. Täiendavalt märgib kohus, et kohus on kostjale 16.06.2020 ekirjas (dtl 59) selgitanud, et kostjal tuleb seoses kohtule esitatud tõenditega välja tuua, mida ta iga esitatud tõendiga tõendada soovib ning millisest tõendi osast vastav asjaolu nähtub. Kohus selgitas kostjale, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohus märgib, et esitatud dokumentaalne tõend, millest tulenevatele asjaoludele ei ole pooled tuginenud, on asjakohatu ja tuleb tagastada. Kostjal tuli detailselt välja tuua, milliseid asjaolusid kostja esitatud tõenditega tõendada soovib, ning millisest tõendi osast vastav asjaolu nähtub. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul veendumusele jõuda, et kostja poolt kohtule esitatud maksekorralduste väljavõtted tõendavad, et kostja on hagejale tervikuna tasunud lepingust nr KK3197093 tuleneva võlgnevuse.
16.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. Placet Grupp OÜ ja kostja vahel 19.10.2017 sõlmitud lepingu nr KK3197093 alusel on intressi määr 39,98% aastas. Intressi summad on sätestatud intressi tasumise graafikus (dtl 32). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,
on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 83,27 eurot.
17.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 533,22 eurot lepingujärgses intressimääras, mis on 39,98% aastas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 12.11.201926.05.2020 summas 114,83 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljanõutava viivise viivisemäär 39,98% aastas on ebamõistlikult suur ning see tuleb VÕS § 6 alusel lähtuvalt hea usu põhimõttest kohaldamata jätta. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-16 p-s 17 selgitanud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-125-16, p 13). Kohus leiab, et antud juhul on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses viivisemääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 12.11.2019-26.05.2020 (197 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 533,22 viivisemääraga 24% (3x8) aastas, mis on 22,98 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 26.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 22,98 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 533,22 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 773,98 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid
täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
22.Kohus märgib täiendavalt, et peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja on teadlikult esitanud viivisenõude määras, mis on tühine, ning seega on hageja eelduslikult pidanud arvestama võimalusega, et hagi jääb osaliselt rahuldamata ning hageja menetluskulud hüvitamata. Kohus võtab arvesse, et hagejale kui inkassofirmale ning sagedale kohtusse pöördujale on kahtlemata teada Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-16 sisu, milles tühise viivisemäära küsimust on käsitletud. Hagejal oli võimalik vältida menetluskulude poolte endi kanda jätmist esitades hagi heas usus ning sellise nõudega, mis hagejale teada olevalt on kooskõlas kõigi seadustest ning Riigikohtu lahenditest tulenevate tingimustega.