Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-20-9619 Šxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 554307 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxx maakond reaalosa eluruumine nr x) kohtulik hüpoteek Keskkonnainspektsiooni (registrikood: 70003106) kasuks summas 29 958,95 eurot.

2-20-9619 TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Hageja esitas algselt hagi tagamise avalduse, kuid muutis seda ja soovib selle asemel lahendi täitmise tagamist kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmisega hageja kasuks. Pooled on kompromissi kokku leppinud tingimusel, et kohus seab kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnisasjale ning kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse. TsMS § 463 lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 lausest 1, et kompromissimääruse tagamiseks on võimalik rakendada hagi tagamise abinõud, s.o kohtuliku hüpoteegi seadmist (TsMS § 378 lg 1 p 1). Selleks ei ole vajalik hagi eraldi määrusega tagada. Arvestades hagis esitatud rahalise nõude suurust ning asjaolu, et harilikult pole isikutel vabu rahalisi vahendeid mitmekümnete tuhandete eurode ulatuses, tuleb kompromissi täitmata jätmisel täita määrus ilmselt muu vara arvel, sh kinnisvara arvel. Kostja võib vahepeal enda nimel oleva kinnistu võõrandada või koormata teiste kolmandate isikute õigustega. Hüpoteegi seadmine lihtsustab seetõttu kompromissimääruse täitmist. Järelikult esineb TsMS § 377 lg 1 järgi alus hagi tagamiseks. Kohtu hinnangul ei piira kohtulik hüpoteek kostjal kinnistu tavapärast kasutamist. Samas on hageja nõue tagatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotletav kohtuliku hüpoteegi summa 29 958,95 eurot. Tegemist on summaga, mida kostja on kohustatud kompromissimääruse kohaselt hagejale maksma. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja on teadlik hageja taotlusest ning ta on nõus kohtuliku hüpoteegi seadmisega tema kinnisasjale. Eeltoodust tulenevalt tagab kohus käesoleva määruse täitmise hagi tagamise abinõuga, s.o kohtuliku hüpoteegiga. TsMS § 388 lg 3 kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega. Hageja esitas eelnimetatud avalduse, millest tulenevalt edastab kohus määruse ise registripidajale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

2-20-9619 /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.