Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants esitas 13. veebruaril 2020 ja ka 25. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused võlgnikult võlgnevuste saamiseks. Kuna kohtu poolt tehtud 2(4)

makseettepanekuid ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, lõpetati 02. juuni 2020 määrustega mõlemad maksekäsu kiirmenetlused (ts.asi nr xxx ja xxx) ja Aktiva Finants OÜ nõuded Peeter Aderi vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13. juulil 2020 saabusid kohtule mõlemas tsiviilasjas nõuetekohane hagiavaldus. Osaühing Aktiva Finants nõuab ühes 13. juulil 2020 esitatud hagis Peeter Aderi vastu 237,51 euro suuruse põhivõlgnevuse, 21,69 euro suuruse intressi, 80 euro suuruse sissenõudmiskulude ja 201,05 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist (lepingud nr xxx ja xxx); ning teises samaaegselt esitatud hagis Peeter Aderi vastu 118,88 euro suuruse põhivõlgnevuse, 9,43 euro suuruse intressi ja 19,64 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist (lepingud nr xxx ja xxx). Hageja nõuded tulenevad kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud järgnevatest laenulepingutest: - 24. juunil 2017 nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot; - 28. juulil 2017 nr xxx mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; - 17. juunil 2017 nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 275 eurot ning; - 24. juulil 2017 nr xxx mille alusel sai kostja laenu 100 eurot. Kostja jättis aga lepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt/täielikult – laenu tagastamine koos intressidega maksegraafiku alusel – täitmata. Kaks lepingut, s.o xxx ja xxx lõppesid tähtaja saabumisega ning Placet Group OÜ ütles lepingud, mille tähtaeg ei olnud veel saabunud (xxx ja xxx), üles ja loovutas oma nõuded kostja osas hagejale. Tartu Maakohtu 22. juuli 2020 määrusega liideti tsiviilasjad nr xxx ja xxx ja liidetud tsiviilasja numbriks jäi xxx Kuna juba samade asjade maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 27. juulil 2020 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt

3(4)

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind ühes vaidluses on 559,25 eurot ja teises asjas 157,46 eurot. Menetlustoimingute ja – dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma mitte enam kui tsiviilasja hinna piiresse või alla selle. Lisaks leiab kohus, et kuna mõlemas eraldiseisvas hagis on nõuded seotud sama võlausaldajaga – Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingud, oleks mõistlikkuse ja kokkuhoiu mõttes pidanud hageja esitama ühe hagiavalduse, ning seetõttu on kohtu hinnangul ka ebaõiglane kahe sarnase hagi esitamise eest nõuda esindajatasusid vastavalt siis 480 eurot ning 300 eurot. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikulude suuruseks vastavalt 559,25 suuruse hagihinnaga nõudelt 200 eurot ning 157,46 euro suuruse hagihinnaga nõudelt 150 eurot, kokku 350 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 430 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 550 eurot, sh riigilõiv kokku 200 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 350 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.