Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-18-14081 alguse kostjale kuuluvast korteriomandist, esitas hageja kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud kahju hüvitama. Hageja on hüvitanud otsese varalise kahju kokku summas 2678 eurot. Hageja põhinõue on 2678 eurot. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 2678 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue. Hageja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud otsese varalise kahju summas 2678 eurot (hageja põhinõue). VÕS § 492 lg 1 alusel on kahjustatud korteriomaniku nõue kostja vastu läinud üle hagejale. Kostja on korteriomandi Xxxxxxxxxxxx (registriosa nr 1831140) omanik. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma ka kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Hageja leiab, et eeltoodud sättetest tuleneb ka korteriomaniku kohustus hoida korras korteri sisesed veetorud, mis faktiliselt asuvad korteri eriomandi piires ja korteriomaniku mõjusfääris. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Kostja ei ole tõendanud, et veelekke oleks põhjustanud vääramatu jõud (VÕS § 103 lg 2). Riigikohus on leidnud, et iseenesest ei ole oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomaniku reaalosast või kaasomandiosast (RKTKo 3-2-1-129-13, p 43, 3-2-1-107-15, p 14). Korteriomanikel on ühine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises seisukorras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RKTKo 3-2-1-129-13, p 47, 48, 3-2-1-107-15, p 14). Korteriomanikul on kohustus perioodiliselt kontrollida kaasomandiosa korrasolekut. Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriomanik vastutab teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta on oma kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning tema rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik tõendama, et tema rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKo 3-2-1-129-13, p 22, 3-2-1-107-15, p 11). Hageja hinnangul on kostja rikkunud KrtS 31 lg 1 p 1 toodud teist alternatiivset kohustust ja on vastutav (sõltumata oma süü puudumisest) tekkinud kahju eest. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. KOS § 11 lg 3, mis sätestab korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused, on sama sisuga mis VÕS § 115 lg 1 puhul kohaldamisele kuuluv VÕS § 103 lg 3 (vt Riigikohtu 16.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Deliktilise nõude saab korteriomanik esitada teise korteriomaniku vastu vaid juhul, kui korteriomanikule põhjustatud kahju ei ole hõlmatud ühisusest tulenevate kohustuste rikkumisega või ei ole muul põhjusel välistatud VÕS § 1044 lg 3 järgi (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 21). VÕS § 492 lg-st 1 tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kannatanud korteriomanik (hageja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (kostja) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15:teine korteriomanik on Lk 3 / 16

2-18-14081 kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 16). Hea usu põhimõttest tulenevalt on aga võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on sellise asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). Seejuures tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kuna lekkekoht asus kostja korteris, siis puudub hagejal objektiivselt võimalus selgitada välja lekke põhjus. Hageja on tõendanud, et veekahju lähtus kostja korteriomandi piirest. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 08.09.2018. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 09.09.2018. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga 20.09.2018 (periood 09.09.2018 – 20.09.2018 ehk 12 päeva eest) on 7,04 eurot (2678 * 12 * 0,0219%). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 2678 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 20.09.2018 summas 7,04 eurot; võla sissenõudmise kulu summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 21.09.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; hageja menetluskulud; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kostja kirjalikud vastuväited hagile 2.Kostja kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Hageja on esitanud palju dokumente seoses veekahjuga Xxxxxxxxxxxx korter 4. Kostja saab aru, et Korteris 4, mis asub korter 8 all küljel on laest tilkunud vett, mille tulemusena on kannatada saanud ruutmeetri jagu kipsplaati ja tapeedi baan on seinal deformeerunud. Samuti saab Kostja aru sellest, et ujutuse osaliseks saanud korteril on kindlustus ja kindlustusandja on selle korteri remondi korvanud kuigi tänaseni korter veel remonditud ei ole. Hageja on ka tõendanud, et korteriühistu on teinud kulutusi kahju likvideerimisel. Küsitavaks muutub väide, kas vee kahju põhjustajaks oli tõesti Kostja korter 8. Hageja pole selle kohta esitanud ühtegi kohast tõendit. Kostja lisab manusega kaasa omapoolse tõendi. Hahjujuhtumi järgselt, kus avarii päeval käis nii Hageja kannatanu (korter 4.) esindaja koos korteriühistu juhatuseliikmega korter 8. vaatlemas ning ei tuvastanud midagi mis oleks vee lekke põhjustanud. Ka ei ole Hageja esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks mõnele faktile, loogilisele seletusele - miks tuli vesi just sellest korterist. Juhime Kohtu ja Hageja tähelepanu sellele, et korter 4. kohal on veel teinegi korter ning koridor. Antud koridoris oli nimelt sama päeva eel olnud kanalisatsiooni toru ummistus. Sellega seonduv Lk 4 / 16

2-18-14081 santehnikute väljakutse ja selle tasumise kanne peaks kajastuma ka korteriühistu Xxxxxxxxxxxx raamatupidamises. Seega Kostja ei vaidle vastu väitele, et veekahju on toimunud korteris 4. vaid Kostja kinnitab, et tema korteris ei ole olnud vee leket, avariid ega muud sellist, mis oleks põhjustanud vee sattumise korterisse 4. Pigem viitab Hageja tegevus tavale, kus kindlustusandja püüab kavaldades makstud hüvitist välja nõuda lavastatud süüdlaselt ning vältida oma äri riski. Hageja on esitanud mitteasjakohaseid tõendeid. Vaidlus käib selle üle, kas vee kahju sai alguse korterist 8. Antud tõendite põhjal seda ei ole võimalik kinnitada. Samas Kostjal on tunnistajad ning vihje santehnika firma tasule korteriühistu raamatupidamises juhtumi eel. Fotol 1.4. pilt nr 2 on näha, et laekahjustus on korteri koridoripoolse seina ääres, seega 2. korruse koridoris uputuse tagajärjel võis valguda vesi koridori äärsetesse korteri seintesse ja lagedesse all korrusel korteris 4. Pole esitatud ühtegi fotot koridorist, kus tegelikult uputus oli. Lisa nr 11 - Akt 1lk ei ole tõend, sest pole faktiliselt tõendatud, et seal korteris oli vee uputus või avarii ning antud aktil pole ka M.B.i allkirja ega eksperdi allkirja. Pole tõendina arvestatav. Kõige selle põhjal saab järeldada, et Hageja tunnistaja (KÜ Xxxxxxxxxxxx esindaja) on kallutatud tunnistaja omakasu eesmärgil, et varjata KÜ hooletust ning mitte ainult püüda selle läbi kindlustuse tähelepanu hajutada enda päästmiseks vaid paneb enda kohustuse täiesti seosetu ühistu liikme peale tehes koostööd Hagejaga. Kostja poolseks tõenduseks on omakorda Xxxxxxxxxxxx sama-aegne kanalitoru ummistus, mille tõttu santehnikud seda Xxxxxxxxxxxx maja 2.korruse koridoris puhastasid(santehnikute välja kutse, elanike tunnistused, Kü raamatupidamis kanne). Pealegi käis juhtumiga seoses KÜ esindaja Xxxxxxxxxxxx-8. korteris kuid seal ühtegi pilti ei tehtud, sest kõik oli kuiv ja vee avariid ega kahju ei olnud. Riigikohus on nr 2-14-53081 lahendis olnud seisukohal, et vaid tunnistajate ütlustest ei saa juhinduda kui jäetakse muud tõendid esitamata, seega suuliste või enda kirjutatud tõendite esitamine on ebapiisav. Teiseks on selliste ühepoolsete,kallutatud tunnistajate tõendina esitamine tasakaalust väljas, sest see on ühe huvipoole kallutatud tunnistus kindlustushüvitiste saamiseks või kahjumaksmisest pääsemiseks(so. KÜ esindaja). Seega kuna Hagejal ja KÜ-l puudub foto või eksperttõend asjaolust-kuidas sai tulla vesi Kostja korterist, siis leiab Kostja,et Kostja poolne kahju põhjustamine on tõendamata ja sellega nõue alusetu ning kavalalt pahatahtlik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik

2-18-14081 naaberkorteri omanik uputuse põhjustajaks ka juhul, kui uputuse põhjuseks on naaberkorterit läbiv ja korteriomanike kaasomandis olev torustik. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Xxxxxxxxxxxx KÜ juhatuse liikme M.H.i arvamus ei ole usaldusväärne , kuna ta on asjast (vaidluse tulemustest) huvitatud isik. Xxxxxxxxxxxx KÜ seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu poolt valitud juhatusel on kohustus korraldada ja tegeleda elamu haldamise, majandamise ja hooldamisega ning ühistu tegevusega seotud jooksvate küsimustega. Selle kohustuse täitmata jätmine on juhatuse liikmete isikliku vastutuse tekkimise aluseks (hoolsuskohustuse rikkumine). Seega on nii Xxxxxxxxxxxx KÜ , kui ka juhatuse liige M.H. isiklikult huvitatud sellest, et kostja jääks korteris nr 4 väidetavalt aset leidnud nn uputuse osas süüdlaseks. Tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud on madal , kuna hageja ei paku ei kohtule ega vastaspoolele võimalust M.H.ile tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Lisaks sellele ei ole hageja tõendanud ka seda, et korterisse nr.4 veekahjustusi põhjustanud vesi tungis korterisse kostja eriomandi esemest. Suuremas ulatuses paiknevad korter 4 kohal kolmandate isikute korterid. Seega on meelevaldne väita , et vesi pidi ilmtingimata tungima korterisse 4 kostja korterist. Kuna hageja väitel on saanud kahjustada ka korter 4 esik, mis aga ei paikne kostja korteri nr.8 all (vaid kostja kõrval asuva naaberkorteri all), siis eeltoodu kinnitab veelgi enam kostja väiteid, et tema pole uputuse põhjustajaks. Kostja on menetluses selgitanud, et temale teadaolevalt leidis 28.05..2018 aset elamu tsentraalse kanalisatsioonitorustikus ummistus ning kui korter 4 on kahjustada saanud, siis tõenäoliselt on kahjustuste põhjuseks viidatud ummistustest tekkinud leke. Kostja seisukohta tõendab uputuse ajal kostja korteris elanud üürniku A.M. seletuse, mille kohaselt ei ole 28.05.2018 korteris nr.8 veeleket olnud. A.M. kiri on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS §272 lg.2 mõttes. Kostja on esitanud kohtule korterist nr.8 tehtud foto ning asjatundja FIE L.I. arvamuse. Fotolt nähtuvalt ei ole kostja korteris paiknev valamukapi ümbrus veekahjustusi saanud ning valamu äravoolutoru juures ei ole lekkimist näha. FIE L.I. arvamusest nähtub, et juhul kui veelekke asukoht oleks kostja korteris , siis oleksid pidanud vähemasti põranda lauad olema niiskuskahju saanud ja pundunud. Hageja ei ole tõendanud, kus asus lekke koht s.t. koht kus vesi lekkis korterisse nr.4. Hageja on lisanud hagile fotod, kuid neilt ei nähtu lekke asukoht ega korterile tekitatud kahjustused. Samuti ei ole fotodelt võimalik, aru saada , kus kohast on fotod tehtud.. Veelekke korral võib vesi liikuda mööda vahelae talasid ning seetõttu kanduda lekkekohast oluliselt kaugemale. Kuna antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et läbijooks on toimunud kostjale kuulva eriomandi esemelt, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et leke on toimunud kaasomandi osalt. Kuna kostja ei ole kahju põhjustanud ega saanud omalt poolt kahju ennetada, siis ei ole veeleke leidnud aset kostja süü tõttu. Krts § 31 lg.1 p.1 tulenevalt ei vastuta kostja korteriomanikuna eriomandi eseme hulka mittekuuluva kanalisatsiooni lekete ees ainuisikuliselt. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi kanalisatsioonisüsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Hageja poolt kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudega seoses on oluline viidata, et kuigi esitatud hagi pinnalt jääb ebaselgeks, millisel alusel on nõue esitatud, on hageja 28.01.2019 toimunud istungil selgitanud, et hagi aluseks on kostja rikkumine – valamu ärävoolutoru hooldamata jätmine. Seega ei ole hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet seetõtttu, et kostja oleks rikkunud kõigi korteriomanikega ühist ja üldist kohustust tagada , et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Seetõttu on kostja seisukohal, et kohus ei saa käesoleval juhul muuta hageja poolt esitatud hagi alust ning hinnata kas kostja on rikkunud üldist kohustust tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See tähendab, et hageja nõude lahendamisel tuleb hinnata seda, kas kostja on rikkunud KrtS § 31 lg 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi ese korras ja kahju mitte tekitada. Hagejale kahju tekitamise eest vastutab eelkõige korteriühistu. Kui Lk 6 / 16

2-18-14081 üldse hageja vastutab, siis on vastutus piiratud tema m.o. suurusega. KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Nimetatud sätte alusel on korteriomanikul õigus esitada nõue ka korteriühistu vastu, et viimane tegutseks korteriomanike huvidest lähtuvalt. Eelkõige käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Need on korteriühistu ülesanded, seega ka kohustused. Kuna korteri nr 4 kahjustused on tingitud kaasomandi osast, mille korrashoiu kohustus on Xxxxxxxxxxxx KÜ-l, siis vastutab korteriühistu hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest solidaarselt kõigi korteriomanikega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 p 50 sedastanud, kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel kolleegiumi arvates VÕS § 137 lg 2. Nimetatud sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riisiko astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Kostja arvates kõnealusel juhul, kuna hageja õiguseellasel (korteri nr 4 omanikul) oli AOS § 72 alusel kaasomandiosa korrashoiu kohustus, siis vastutab ka hageja ise tekkinud kahju eest ning kohaldamisele kuulub VOS § 137 lg 2. Kuna hageja ei ole tõendanud, et korter nr 4 on saanud kahjustada üksnes kostja suu läbi, siis järelikult on hagejal õigus esitada kostja vastu hagi üksnes ulatuses, mille eest kostja solidaarvõlgnikuna vastutab. Menetluses ei ole leidnud tõendamist, et korter nr 4 oleks saanud kahjustada kostja süül ja/või kostja eriomandi eseme puuduste tõttu. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et kui korter nr 4 on saanud kahjustada, siis on kahjustused tingitud kaasomandi osal avaldunud puudustest tingituna, mille korrashoiu kohustus oli korteriühistul. Kuna Xxxxxxxxxxxx KÜ seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, siis vastutab solidaarvõlgnike omavahelises suhtes hagejale tekitatud kahju eest ainult ja üksnes korteriühistu. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et VÕS § 137 lg 2 alusel ei ole võimalik panna korteriühistut kahju eest täielikult vastutama, siis tuleb hüvitis jaotada korteriomanike mõttelistest osadest lähtuvalt. Kostja tugineb seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 lahendile tsiviilasjas nr 2-13-59799, milles kolleegium sedastas, et kuivõrd tuvastatud asjaoludel vastutab tekkinud kahju eest kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik (hageja), tuleb vastutuse jagamisel lähtuda VÕS § 137 lg- st 2. Kolleegiumi hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jaotada hüvitis korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest lähtuvalt (AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg-d 1 ja 2). Kostjale kuulub Xxxxxxxxxxxx kinnistust 187/2852 suurune mõtteline osa , mis moodustab kogu kinnistust 6,55%, mis tähendab, et kui üldse, siis vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest 6,55% ulatuses kogu kahjust. Käesoleva vaidluse asjaolud ei anna alust kalduda hüvitise väljamõistmisel sellest proportsioonist kostja kahjuks kõrvale. Hageja on lisanud hagile korterist nr 4 tehtud fotosid, mis väidetavalt tõendavad korterile veekahjude tekkimist. Kostja selle väitega ei nõustu. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on korter nr 4 veekahju saanud ning milles need kahjustused täpsemalt seisnevad. Isegi kui fotodelt nähtuvad mõningad siseviimistluse defektid, ei ole fotodega võimalik tõendada, et need kahjustused on saadud 28.05.2018 toimunud veelekkest tingituna. Fotodelt nähtub üksnes see, et korter nr 4 omanik on ise korterit kahjustanud – lõiganud laest välja suure osa kipskonstruktsioonist. Hageja ei ole tõendanud, et see tegevus oli möödapääsmatult vajalik kahju likvideerimiseks. Hageja pole kohtule esitanud ühtegi toendit (fotot) veelekkele eelnenud olukorrast. Küll aga on hagile lisatud fotodega seoses oluline juhtida tähelepanu sellele, et korter nr 4 esikust tehtud fotolt nähtub, et esiku ja elutoa vahelises seinas paiknevad korter nr 4 veemõõtjad, mis tähendab, et selles samas kohas kulgeb ka elamu tsentraalne Lk 7 / 16

2-18-14081 veetorustik ja tõenäoliselt ka kanalisatsioon (üldjuhul paikneb torustik samas püstakus). Kuna hagile on lisatud mitmeid fotosid, siis selguse huvides toob kostja alljärgnevalt kõnealuse foto esile. Veemõõtja (püstaku) vahetus läheduses – esikus ja elutoas on korter nr 4 väidetavalt saanud ka veekahjustusi. Mis omakorda kinnitab kostja seisukohta, et korter nr 4 veekahjustused on tingitud kaasomandis olevate tsentraalsete trasside lekkest. Hageja on 28.01.2019 istungil kinnitanud, et ta ei ole ise kohapeal käinud ega kahjustustega (sh tekkepõhjustega tutvunud). Seega on hageja lähtunud hagi esitamisel (i) korteri omaniku, kui asjast huvitatud isiku väidetest. Hageja kahjuhüvitamise nõue on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur ning nõude esitamisel ei ole arvestatud VÕS § 127 lg 5 sätestatud piirangut. Kuna hageja poolt esitatud ehitustööde eelarves on kajastatud ka töid, mille teostamine ei ole kahjustuste likvideerimise seisukohalt vajalik (vähemalt hageja ei ole seda tõendanud), siis on esitatud nõue ülepaisutatud ja ebamõistlik. Hageja nõue on ainuüksi seetõttu ebamõistlik, et hageja väitel on kahju likvideerimise maksumus 4435,96 eurot, millest ta on kostja vastu esitanud nõude summas 2678 eurot. Xxxxxxxxxxxx elamu puhul on tegemist vana ja amortiseerunud puumajaga, kus korterite hinnad on vahemikus 1600-5800 eurot. Seega, arvestades korter nr 4 väärtust, on selgelt ebamõistlik nõuda kostjalt korteri remondikulude hüvitamist, mis on samas (ligilähedases) väärtuses korteri maksumusega. Hageja ei ole oma kahjunõude esitamisel arvestanud VOS § 127 lg 5 sätestatud piirangut, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1115-04, mis käsitles kinnisasja muugilepingu pinnalt tekkinud vaidlust, asunud seisukohale, et kui küttekollete töökorda ja tuleohutuse nõuetega vastavusse viimiseks on vaja ehitada uued küttekolded, tuleks kahjuhüvitisest seega maha arvata see summa, mida hagejad oleksid pidanud maksma, kui nad oleksid ostnud kasutatud korteri korras kasutatud küttekolletega, kuid pidanud ise küttekoldeid normaalset ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendama. Kostjate arvates on suurem osa OÜ Vennad Ehitus hinnapakkumises esile toodud töödest sellised, mida hageja (korteri nr 4 omanik) oleks teostanud olenemata sellest, kas korter on saanud kahjustusi (kuna korteri siseviimistlus oli juba kahjustustele eelnevalt amortiseerunud). Kostja on seisukohal, et nimetatud põhjusel tuleb jätta kahjuhüvitis ka VOS § 127 lg-s 5 sätestatud piirangut arvestades välja mõistmata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et säästetud kulude kindlaksmääramisel on kohtul õigus tugineda VÕS § 127 lg-le 6 ja TsMS § 233 lg-le 1 ning otsustada see siseveendumuse kohaselt. Kostja palub seda hageja kahju hüvitamise nõude puhul teha. Kostjal leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja pole ära tõendanud kõige olulisemat nõude aluseks olevat asjaolu – et elamus on toimunud avarii (veeleke) ning korter nr 4 on veelekke tulemusel saanud kahjustada. Teiseks, isegi kui hageja tõendab avarii toimumist ja korteri kahjustumist, vastutab kostja kaasomanikuna ainult ja üksnes oma mõttelise osa ulatuses, s.o 6,55% kahjust (millest on VOS 126 lg 5 alusel arvatud maha kasu). 4.Kohus määrusega 07.05.2019 kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Valga vald, Valga linn , Kunga 7 Korteriühistu, reg.kood xxxxxxxxxxx. Valga vald, Valga linn , Kunga 7 Korteriühistu kirjalikus vastuses leidis, et kahju eest vastutab kostja Hea Auto OÜ.

Lk 8 / 16

2-18-14081 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

2-18-14081

2-18-14081 esimesena ning nägi pealt kahjujuhtumi toimumist ja seda, et valamu alt oli märg ja valamu all oli vett täis ämber ning alles seejärel kutsuti kohale san. tehnikud s.h. J.M.. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud J.M., kes kutsuti kohale san.tehniliste tööde teostamiseks Xxxxxxxxxxx, J.M.`a ütluste kohaselt läks ta kohale koos paarimees A.S.iga, läksid esimese korruse korterisse ja korteri suure toa laest tilkus vesi. Laes oli küprok, mis oli osaliselt juba maha kukkunud. Siis läksid teisele korrusele, mis asus I korruse korteri peal. Seal avastasid kanalisatsioonitoru ummistuse köögivalamu all kus oli veneaegne malmtoru. Äravoolutorusse oli pandud kraanikausist tunduvalt kitsam toru kui oleks vaja olnud ja see loperdas seal. Vesi voolas ülevoolutorust välja ühenduse kohast. Vesi voolas iga kord kui kraanikaussi vett sisse valati. Kui tekkis kanali ummistus umbes 3 m kaugusel torus põranda all siis seda näha ei ole. Kui valasime kraanikaussi vee siis oli näha , et kanalisatsioon on umbes ja vesi voolas kanalisatsioonitorust valamu alla. Trossi järgi tegid kindlaks, et ummistus oli umbes 3 m kaugusel põranda all. Ülevool toimus kanali torust kraanikausi all. Nemad likvideerisid ummistuse. Vesi jooksis üle kapi sees. Kui kapi uksed olid lahti oli võimalik aru saada , et vesi jookseb üle toru. Veeleke tekkis seetõttu, et II korruse korteris kasutati vett. Sellesse torusse ükski teine korteriomanik oma vett ei juhi. Äravoolu torul oli ülevoolu koht tihendamata. See koht peab olema hermeetiline, aga selles korteris ei olnud. Kui ühendus oleks olnud hermeetiline oleks vesi seisnud kraanikausis. Kui ummistust poleks olnud ei oleks toru lekkinud (I toimik tl. 108-109). Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et veeleke sai alguse kostja korterist nr. 8 ja seoses torustiku ummistusega voolas vesi kostja kraanikausi all olevasse torusse ja kahe toru ühenduse kohast voolas vesi välja , kuna ühenduskoht ei olnud hermeetiline. Kostja väited, et veelekke põhjustas ainuüksi kanalisatsioonitoru ummistus ei ole põhjendatud. Lekke põhjustas see, et ummistunud kanalisatsioonitorusse lasti vett, mis voolas kraanikausi all oleva toru ühenduskohast välja. Antud korteris poleks tohtinud kraanikaussi vett lasta ja oleks pidanud teavitama korteriühistut koheselt ummistusest ja veelekkest, kuna lekke asukoht oli korteriomandis. Samuti põhjustas veelekke see, et torude ühenduskoht ei olnud hermeetiline. Tunnistaja J.M.`a ütlustega on tõendatud äravoolutorusse oli pandud kraanikausist tunduvalt kitsam toru kui oleks vaja olnud ja see loperdas seal ning ühendus ei olnud hermeetiline. Korteris elanud isik oleks pidanud veeleket märkama ja sellest korteriühistule teada andma ning mitte kraanist vett laskma. Tunnistaja M.H.`i ütlustega on tõendatud, et kui tema koheselt korterisse nr. 8 läks oli valamu alt märg ja valamu all oli pang vett täis. See , et valamu alla pandi pang tähendab, et korteris oldi veelekkest teadlik, kuid sellest korteriühistut ei teavitatud ega midagi ette ei võetud. Tunnistaja J.M.`a ütlustega on tõendatud, et ükski teine korteriomanik sellesse torusse vett ei juhi. Seega oli kahjujuhtumi põhjuseks kostja korteriomandis paikneva valamu kanalisatsioonitoru , mis lekkis ühenduskohast torustikus oleva ummistuse tõttu. Kostja poolt kohtule menetluse kestel esitatud fotod äravoolutorust ei tõenda, et äravoolutoru oli samasugune ka lekke toimumise ajal s.o. 28.05.2018.a. Seega kohus leiab, et kostja on rikkunud KrtS § 31 lg.1 p.1 nimetatud kohustust hoida eriomandi eset korras ning hoiduda tegevusest , mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. VÕS § 15 lg.1 järgi kui võlgnik rikub kohustust , võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega v. selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist , välja arvatud juhul , kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta v. kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

2-18-14081 korteriomandit kasutavad isikud järgivad korteriomandi ja korteriühistu seaduse paragrahvis 31 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Seega kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et hooletult käitus üürnik, kes kasutas korterit.

2-18-14081 mõõdud 3x4 m. Esikus seina kipsi kahjustus 1,3 x 2.6. liistud MDF (I toimik tl. 17). Korteriomandi kahjustustest on tehtud ka fotod (I toimik tl. 29-35). Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähuvad lae-, seina- ja põrandakahjustused ( I toimik tl. 29-35, KIS-is fotod värvilised). VÕS § 127 lg.1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg.1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline v. mittevaraline. Lg.2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg.3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud v. hävinud vara väärtuse v. vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise , isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud v. tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks v. vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

2-18-14081 said toa ja esiku lagi, seinad ja põrand. Tunnistaja J.M.`a ütlused on kooskõlas kohtule esitatud fotodega. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et korter 4 on olnud remonditud korter ( I toimik tl. 30-35, värvilised fotod KIS-is).

Lk 14 / 16

2-18-14081

Lk 15 / 16

2-18-14081 Kohus leiab, et kostja sõidukulud kohtuistungile 2 korral arvestusega 0,3 eurot /km on põhjendatud lähtudes analoogselt riigi õigusabi korras määratud esindaja sõidukuludestAdvokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord § 17 lg.2. Tunnitasu 120 eurot tund on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kehtiva riigikohtu praktikaga. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja hageja õigusabikulu ei sisalda käibemaksu ning kulud on ilma käibemaksuta, kuna õigusabi osutanud OÜ 4 PS ei ole käibemaksukohuslane. Kohus leiab arvestades antud asja mahtu, kostja vastuväiteid ja toimunud kohtuistungite arvu , et hageja õigusabikulud summas 2030 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on 50+ 2030 = 2080 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots kohtunik

Lk 16 / 16

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.