Võlaõigus › Võõrandamislepingud

otsusega kostja avalduse osaliselt ja tunnistas tarbija õigust hagejaga sõlmitud müügilepingust taganemiseks ning mõistis välja hagejalt kostja kasuks kostja poolt tasutud arvuti maksumuse summas 1598 eurot. Hageja ei ole nõus Tarbijavaidluste komisjoni otsusega ning leiab, et komisjon on ekslikult arvanud, et hageja ja kostja vahel 19.11.2019 oli sõlmitud sülearvuti müügileping sidevahendi abil VÕS § 52 lg 1 alusel. Hageja arvab, et tegelikult poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 alusel, mistõttu kostjal puudub õigus müügilepingust taganeda VÕS § 56 lg 1 alusel ja nõuda tasutud kauba eest 1598 eurot hagejalt tagastamist. Kostja ise kinnitas, et sülearvuti mudeli valimine toimus koostöös müügikonsultant M Piga kirjavahetuse teel. Seega, müügilepingu sõlmimisele eelnes lepingu ettevalmistus, kauba valimine ning konsultatsioonid spetsialistiga mudeli ja sülearvuti komponentide kohta. Nimetatud tähendab, et enne müügilepingu sõlmimist kostja sai kogu informatsiooni kauba kohta, pärast mida 19.11.2019 pooled vormistasid tellimuse nr 108252. 14.11.2019 hagejale saadetud e-kirjas kostja tellis hagejalt konkreetse sülearvuti mudeli ASUS ROG Zephyrus M GU502GV. Nimetatud tähendab, et kostja visuaalselt interneti kaudu tutvus nimetatud sülearvuti mudeliga ja oli teadlik, mida täpselt ta soovib osta. Tellimuse vormistamise käigus kostja sai müüja spetsialistilt rida seletusi, soovitusi, teavet ja konsultatsiooni. Kuna poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 alusel, siis VÕS § 223 alusel kostjal oli õigus asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel müüjat teavitama ning andma mõistliku tähtaja asja parandamiseks või asendamiseks. Hageja poolt olid täidetud garantii kohustused ning 27.11.2019 sülearvuti oli saadetud x OÜ-le ekspertiisi läbiviimiseks. Vastavalt ekspertiisi nr RMA-30036044 tulemusele oli seade tehniliselt korras ning remonti ei vajanud. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus müügilepingust taganeda, kuna ta kasutas ostetud sülearvutit 6 päeva jooksul (21.11.2019 – 26.11.2019). Sülearvuti oli tagastatud 26.11.2019 hagejale originaalpakendis, kuid sülearvutil olid täpid, klaviatuuril oli puru ja mustus, mis tõendab seda, et kostja aktiivselt ja mitte korralikult kasutas umbes nädala jooksul ostetud sülearvutit, mille tulemusel kaup kaotas oma väärtuse. Juhul, kui kohus nõustub komisjoni ja kostja arvamusega, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping sidevahendi abil, siis hageja arvab, et kostjal sellisel juhul ikkagi puudub õigus taganeda müügilepingust VÕS § 56 lg 1 alusel. VÕS § 53 lg 2 p 3 kohaselt käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust ei kohaldata lepingule, mille esemeks on sellise asja üleandmine, mis on valmistatud tarbija esitatud tingimuste kohaselt. Käesoleval juhul sülearvuti mudel ja varuosad olid valitud kostja poolt. Tellimuse nr 107446 oli koostatud kostja poolt valitud komponentide ja sülearvuti võimaluste alusel. Hageja poolt pakutud kõikides sülearvuti mudelist ja variantidest tellimuse oli tehtud kostja poolt valitud ja konkreetse määratud soovituse alusel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tühistada 09.03.2020 Tarbijavaidluste komisjoni 09.03.2020 otsuse asjas nr 19-1/20-000365-009 osaliselt komisjoni avalduse rahuldamise osas, millega komisjon rahuldas avalduse osaliselt, tunnistas tarbija õigust OÜ-ga Datagate sõlmitud müügilepingust taganemiseks ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks kostja poolt tasutud arvuti maksumuse summas 1598 eurot. Hageja palus tuvastada 26.11.2019 kostja müügilepingust taganemiseavalduse tühisus ning tuvastada, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale 1 598 eurot. Kostja vastus

Kostja ei tunnistanud oma vastuses hagi ning leidis, et 19.11.2019 oli tema ja hageja vahel sõlmitud müügileping elektrooniliste seadmete kaudu (ehk arvuti kaudu) VÕS § 52 tähenduses. Hageja on kinnitanud, et läbirääkimised poolte vahel toimusid kirjavahetuse teel elektrooniliste seadmete kaudu hageja aadressil: xxx. Hageja vahetas informatsiooni müügis olevate sülearvutite mudelite kohta, kostjale tehti ettepanek ja saadeti ettemaksuarve, mida hageja pidas tellimuseks. Kostja valis endale ühe talle pakutud sülearvutite mudelitest, tasus selle eest ning esitas e-posti teel kinnituse tasumise kohta. Vastavalt VÕS § 56 lg 1 ei ole tarbija kohustatud selgitama lepingust taganemise põhjuseid. Kostja märkis põhjuse, kuna hageja nõustus vastu võtma sülearvuti vaid garantiijuhtumina. Nimetatud asjaolu ei võta kostjalt õigust taganeda lepingust VÕS § 56 alusel. Samuti ei võta kostjalt taganemisõigust tootega saidil tutvumisõigus. Hageja oli kohustatud kirjalikult vormistama tellimuse, mis vastavalt VÕS § 54 oleks võimalik käsitleda kui tarbija eel lepingujärgset teavitamist ja saata see tarbijale (kostjale). Hageja oli kohustatud informeerima tarbijat, mitte ainult sülearvuti maksumusest ja mudelist, vaid ka lepingust taganemise õigusest, tingimustest ja tähtaegadest, sellise õiguse kasutamise korrast, või informeerida sellise õiguse puudumisest. Samuti pidid olema märgitud ka teised andmed, mis on sätestatud VÕS § 54. Ettemaksuarves puuduvad ülalmärgitud andmed. Kostja taganes lepingust VÕS § 56 korras. Sõltumata värvipigmendi põhjustest (defekt või emaplaadi erisus) ei rahulda nimetatud värvipigmendi olemasolu kostjat. Kostja ei soovi ega soovinud osta sülearvutit sellise kvaliteediga. Kuna ta taganes lepingust VÕS § 56 korras, siis lepingust taganemise põhjus ei oma põhimõttelist tähendust. Kostja kasutas sülearvutit selle sihtotstarve järgi ning sülearvuti korpusele jäetud DNA jäljed tekkisid tavakasutamise ajal, s.t. sülearvuti töö kontrollimisel katserežiimis. Sülearvuti töötamine hõlmab kätega puudutamist, mille tagajärjel võivad jääda DNA jäljed. Kostja omandas sülearvuti korrastatud tehase sisseseadetega. Mingeid tehnilisi ega ka tarkvaralisi muudatusi pole kostja poolt soetatud sülearvutis tehtud. Kohtu põhjendused

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamine, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamine tarbijani ja tellimislehega reklaam ajakirjanduses. Selleks, et lepingut saaks pidada sidevahendi abil sõlmitud lepinguks, peavad kumulatiivselt olema täietud järgmised eeldused: 1) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 2) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja 3) lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Turustus- või teenindussüsteemi kasutamise kriteerium tähendab, et sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsiooni kohaldatakse lepingule üksnes juhul, kui lepingute sõlmimine sidevahendi abil ei ole konkreetse ettevõtja jaoks juhuslik, vaid regulaarne ehk osa tema tavapärasest lepingute sõlmimise viisist. See ei eelda siiski eraldiseisva internetikeskkonna või telefonimüügi süsteemi loomist, vaid piisab ka sellest, kui ettevõtja sõlmib tavapäraselt lepinguid nt tarbijatega e-kirju vahetades või lepinguid digitaalselt allkirjastades (vt kohtu selgituste osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016. Koost P.Varul jt. § 52, lk 288-289). Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja ja kostja suhtlus, s.h lepingu sõlmimiseks vajalik teabevahetus ning lepingu sõlmimine on toimunud sidevahendi abil, s.o läbi e-posti. Seega on tõendatud, et pooled ei viibinud lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ning lepingupoolte tahteavaldused edastati üksnes sidevahendi, s.o e-posti teel. See, et kostjal oli võimalus minna hageja kauplusesse (s.h e-poodi) ja seal konsultandi abiga vormistada samasugune tellimus, ei tähenda, et ta ei oleks saanud oma tellimust esitada ka e-posti teel. Hageja on kinnitanud, et tema põhitegevuseks on arvutite jaemüük kaupluses ja e-poe kaudu. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on aktsepteerinud ka e-posti teel laekuvat tellimust. Kohtu hinnangul on seega kõik eeldused selleks, et antud juhul lugeda leping sõlmituks sidevahendi abil, täidetud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et pooled on sõlminud müügilepingu sidevahendi abil.

6.2 21.11.2019 on hageja üle andnud kostjale sülearvuti hagejale kuuluvas kaupluses saatelehe nr 108282 alusel (tlk 23 pöördel). 26.11.2019 esitas kostja hagejale sülearvuti müügilepingust taganemise avalduse ja tagastas arvuti hagejale (tlk 24). Seega on hageja kasutanud oma VÕS §-st 56 lg 1 tulenevat õigust ja lepingust taganenud vähem kui 14 päeva jooksul. Kohus on seisukohal, et kuna seadus ei kohusta tarbijat avaldama ka põhjust lepingust taganemisel, siis ei oma käesoleval juhul ka tähtsust, kas ostetud arvutil esines teatud puuduseid või mitte. Kuna tegemist oli sidevahendi abil sõlmitud müügilepinguga, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata ka eraldi väiteid ja tõendeid, mis käsitlevad sülearvuti tagastamise põhjuseid. Seega ei saa müügilepingust taganemine olla tühine põhjusel, et kostja kasutas oma seadusest tulenevat õigust lepingust taganemiseks. 6.3 Hageja on hagiavalduses leidnud, et kostjal puudus õigus müügilepingust taganeda, kuna kasutas ostetud sülearvutit 6 päeva jooksul ning tagastamisel olid sülearvutil täpid, klaviatuuril puru ja mustus. Hageja on esitatud esitanud kohtule ka pildid kostja poolt tagastatud sülearvuti seisundist 26.11.2019 seisuga (tlk 31-38) ning installeeritud tarkvaraprogrammidest (tlk 73-74). VÕS § 562 lg 4 sätestab, et tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks sülearvutit kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimiseks veendumiseks. Hageja poolt esitatud piltidest ei nähtu, et kostja oleks sülearvutit ülemäära kasutanud või kahjustanud. Samas märgib kohus, et isegi juhul, kui antud sülearvuti väärtus oleks vähenenud, siis ei vastuta kostja selle väärtuse vähenemise eest, kuna hageja ei ole teda taganemisõiguse olemasolust informeerinud. Hageja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Kohus selgitab, et sellisel juhul ei saa tarbijalt eeldada, et ta taganemisvõimalusega arvestaks ja seetõttu oleks kohustatud asjaga taganemise tähtaja jooksul hoolikalt ning üksnes proovimise eesmärgil ümber käima. 6.4 Hageja on menetluses viidanud ka VÕS §-le 53 lg 4 p 3, mis sätestab, et käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust ei kohaldata lepingule, mille esemeks on sellise asja üleandmine, mis on valmistatud tarbija esitatud tingimuste kohaselt. Kohus selgitab, et asja saab lugeda „selgelt kohandatuks konkreetse tarbija vajadustele“ üksnes juhul, kui tarbija tehtud valikud muudavad asja sedavõrd spetsiifiliseks, et ettevõtjal oleks seda hiljem väga raske või võimatu mõnele teisele kliendile müüa (vt kohtu selgituste osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016. Koost P.Varul jt. § 53, lk 296). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks olnud niivõrd spetsiifilise tellimusega. Poolte kirjavahetusest nähtub üksnes arutelu erinevate mudelite ja

nende omaduste üle ning samuti oli kostja poolt tellitud mudel olemas hageja laos (19.11.2019 hageja müügikonsultandi kiri kostjale, tlk 15 pöördel). 6.5 Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et müügilepingust taganemine ei ole tühine. Pooled on sõlminud lepingu sidevahendi kaudu ning kostja on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust lepingust taganemiseks. Hageja poolt väljatoodu ei tõenda taganemisavalduse tühisust. Samuti ei ole kohus muid tühisuse aluseid menetluses tuvastanud. Kuna kostja oli õigustatud lepingust ilma põhjust avaldamata taganema ning kostja on ka müügilepingu eseme, s.o sülearvuti hagejale tagastanud, siis on hageja kohustatud tagastama kostjale ka kostja poolt tasutu VÕS § 561 lg 1 alusel. Seega on Tarbijavaidluste komisjon leidnud põhjendatult, et kostja on õigustatult müügilepingust taganenud ning hagejal tuleb kostjale tagastada 1598 eurot.

komisjoni otsust. Samuti ei saa menetluses pidada ebavajalikuks vastuse ning vastuväite koostamist ega ka vastaspoole esitatud seisukohaga tutvumist. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasja, s.h esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Seega peab kohus osutatud teenuseid põhjendatuks 5 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli 100 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistasu on mõistlik ja põhjendatud ning on kooskõlas turutingimuste ja kohtupraktikas tunnustatud hüvitamisele kuuluva õigusabikulu tunnihinnaga. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 525 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 525 eurot, s.o esindaja tasu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.