2-20-5394/15 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 1.09.04.2020 esitatud ja 15.04.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt pöördus XX (kostja) 14.11.2019 Osaühing Datagate (hageja) poole e-posti XXX kaudu küsimusega, kas on võimalik tellida hagejalt ühte sülearvutit mudelitest: ASUS ROG Zephyrus M GU502GV või ASUS ROG Zephyrus M GU502GV. Ajavahemikul alates 15.10.2019 kuni 18.11.2019 hageja esindaja ja kostja kooskõlastasid e-posti kaudu tellimuse tingimusi. Hageja müügikonsultant CC konsulteeris kostjat sülearvuti mudelite ja võimalikke komponentide osas. Konkreetse mudeli valimine toimus kirjavahetuse teel. 19.11.2019 vormistas hageja tellimuse nr 107446 vastavalt poolte vahel kooskõlastatud tingimustele: Notabook ASUS ROG GU502GV-ES004T/ CPU /7-975OH) 2600 MHz (15,6 ́ ́)1920x1080/RAM 16 GB/ DDR4/ SSD 512GB/NVIDIA GefForce RTX 2060/6GB/ENG/Windows 10 Home/Black/ 1,9 kg/90NR02E2-M00110. Kõik eelnimetatud tellimuse olulised tingimused olid märgitud ettemaksuarves nr 107446, mis hageja poolt oli saadetud kostja e-postile: ZZZ kooskõlastamiseks. Kostja aktsepteeris tellimust ja 19.11.2019 kostja tasus tellimuse nr 107446 summa 1698 eurot täies ulatuses. 21.11.2019 andis hageja kostjale üle sülearvuti hagejale kuuluvas kaupluses aadressil VanaLõuna tn 19, Tallinn saatelehe nr 108282 alusel. 26.11.2019 kostja esitas hagejale sülearvuti ostu-müügi lepingust taganemise avalduse ning tagastas arvuti hagejale. Lepingust taganemise põhjuseks märkis kostja, et tumeda taustaga töötamise režiimil tekib sülearvuti nurkades ebaühtlane värvipigment, mis segab töö tegemist. Hageja vormistas tagastuse garantiijuhtumina ja saatis sülearvuti MTTC Eesti OÜ-le ekspertiisi läbiviimiseks. Vastavalt ekspertiisi nr RMA-30036044 tulemusele seade on tehniliselt korras ning remonti ei vaja. Hageja kinnitab värvipigmendi olemasolu, kuid tegemist pole defektiga, vaid sülearvutile paigaldatud maatriksi erisusega. 10.01.2020 esitas kostja avalduse Tarbijavaidluste komisjonile, milles leidis, et müüja ehk hageja rikkus tarbija õigust sidevahendi abil sõlmitud lepingu taganemiseks, millega tekitati temale materiaalne kahju. 09.03.2020 rahuldas Tarbijavaidluste komisjon asjas nr 19-1/20000365-009 otsusega kostja avalduse osaliselt ja tunnistas tarbija õigust hagejaga sõlmitud müügilepingust taganemiseks ning mõistis välja hagejalt kostja kasuks kostja poolt tasutud arvuti maksumuse summas 1598 eurot. Hageja ei ole nõus Tarbijavaidluste komisjoni otsusega ning leiab, et komisjon on ekslikult arvanud, et hageja ja kostja vahel 19.11.2019 oli sõlmitud sülearvuti müügileping sidevahendi abil VÕS § 52 lg 1 alusel. Hageja arvab, et tegelikult poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 alusel, mistõttu kostjal puudub õigus müügilepingust taganeda VÕS § 56 lg 1 alusel ja nõuda tasutud kauba eest 1598 eurot hagejalt tagastamist. Kostja ise kinnitas, et sülearvuti mudeli valimine toimus koostöös müügikonsultant CC-ga kirjavahetuse teel. Seega, müügilepingu sõlmimisele eelnes lepingu ettevalmistus, kauba valimine ning konsultatsioonid spetsialistiga mudeli ja sülearvuti komponentide kohta. Nimetatud tähendab, et enne

müügilepingu sõlmimist kostja sai kogu informatsiooni kauba kohta, pärast mida 19.11.2019 pooled vormistasid tellimuse nr 108252. 14.11.2019 hagejale saadetud e-kirjas kostja tellis hagejalt konkreetse sülearvuti mudeli ASUS ROG Zephyrus M GU502GV. Nimetatu tähendab, et kostja visuaalselt interneti kaudu tutvus nimetatud sülearvuti mudeliga ja oli teadlik, mida täpselt ta soovib osta. Tellimuse vormistamise käigus kostja sai müüja spetsialistilt rida seletusi, soovitusi, teavet ja konsultatsiooni. Kuna poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 alusel, siis VÕS § 223 alusel kostjal oli õigus asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel müüjat teavitama ning andma mõistliku tähtaja asja parandamiseks või asendamiseks. Hageja poolt olid täidetud garantii kohustused ning 27.11.2019 sülearvuti oli saadetud MTTC Eesti OÜ-le ekspertiisi läbiviimiseks. Vastavalt ekspertiisi nr RMA-30036044 tulemusele oli seade tehniliselt korras ning remonti ei vajanud. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus müügilepingust taganeda, kuna ta kasutas ostetud sülearvutit 6 päeva jooksul (21.11.2019 – 26.11.2019). Sülearvuti oli tagastatud 26.11.2019 hagejale originaalpakendis, kuid sülearvutil olid täpid, klaviatuuril oli puru ja mustus, mis tõendab seda, et kostja aktiivselt ja mitte korralikult kasutas umbes nädala jooksul ostetud sülearvutit, mille tulemusel kaup kaotas oma väärtuse. Juhul, kui kohus nõustub komisjoni ja kostja arvamusega, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping sidevahendi abil, siis hageja arvab, et kostjal sellisel juhul ikkagi puudub õigus taganeda müügilepingust VÕS § 56 lg 1 alusel. VÕS § 53 lg 2 p 3 kohaselt käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust ei kohaldata lepingule, mille esemeks on sellise asja üleandmine, mis on valmistatud tarbija esitatud tingimuste kohaselt. Käesoleval juhul sülearvuti mudel ja varuosad olid valitud kostja poolt. Tellimuse nr 107446 oli koostatud kostja poolt valitud komponentide ja sülearvuti võimaluste alusel. Hageja poolt pakutud kõikides sülearvuti mudelist ja variantidest tellimuse oli tehtud kostja poolt valitud ja konkreetse määratud soovituse alusel. Hageja palus tuvastada 26.11.2019 kostja müügilepingust taganemiseavalduse tühisus ning tuvastada, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale 1 598 eurot. Kostja vastus 2.Kostja ei tunnistanud oma vastuses hagi ning leidis, et 19.11.2019 oli tema ja hageja vahel sõlmitud müügileping elektrooniliste seadmete kaudu (ehk arvuti kaudu) VÕS § 52 tähenduses. Hageja on kinnitanud, et läbirääkimised poolte vahel toimusid kirjavahetuse teel elektrooniliste seadmete kaudu hageja aadressil: XXX. Hageja vahetas informatsiooni müügis olevate sülearvutite mudelite kohta, kostjale tehti ettepanek ja saadeti ettemaksuarve, mida hageja pidas tellimuseks. Kostja valis endale ühe talle pakutud sülearvutite mudelitest, tasus selle eest ning esitas e-posti teel kinnituse tasumise kohta. Vastavalt VÕS § 56 lg 1 ei ole tarbija kohustatud selgitama lepingust taganemise põhjuseid. Kostja märkis põhjuse, kuna hageja nõustus vastu võtma sülearvuti vaid garantiijuhtumina. Nimetatud asjaolu ei võta kostjalt õigust taganeda lepingust VÕS § 56 alusel. Samuti ei võta kostjalt taganemisõigust tootega saidil tutvumisõigus.

Hageja oli kohustatud kirjalikult vormistama tellimuse, mis vastavalt VÕS § 54 oleks võimalik käsitleda kui tarbija eel lepingujärgset teavitamist ja saata see tarbijale (kostjale). Hageja oli kohustatud informeerima tarbijat, mitte ainult sülearvuti maksumusest ja mudelist, vaid ka lepingust taganemise õigusest, tingimustest ja tähtaegadest, sellise õiguse kasutamise korrast, või informeerida sellise õiguse puudumisest. Samuti pidid olema märgitud ka teised andmed, mis on sätestatud VÕS § 54. Ettemaksuarves puuduvad ülalmärgitud andmed. Kostja taganes lepingust VÕS § 56 korras. Sõltumata värvipigmendi põhjustest (defekt või emaplaadi erisus) ei rahulda nimetatud värvipigmendi olemasolu kostjat. Kostja ei soovi ega soovinud osta sülearvutit sellise kvaliteediga. Kuna ta taganes lepingust VÕS § 56 korras, siis lepingust taganemise põhjus ei oma põhimõttelist tähendust. Kostja kasutas sülearvutit selle sihtotstarve järgi ning sülearvuti korpusele jäetud DNA jäljed tekkisid tavakasutamise ajal, s.t. sülearvuti töö kontrollimisel katserežiimis. Sülearvuti töötamine hõlmab kätega puudutamist, mille tagajärjel võivad jääda DNA jäljed. Kostja omandas sülearvuti korrastatud tehase sisseseadetega. Mingeid tehnilisi ega ka tarkvaralisi muudatusi pole kostja poolt soetatud sülearvutis tehtud. Maakohtu otsus 3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli tegemist tarbijalemüügi lepinguga. Hagejaks on müüja, kes müüb kaupa oma majandus- või kutsetegevuse raames ning kostjaks on füüsilisest isikust ostja (s.o tarbija), kelle jaoks müügilepingu alusel kauba omandamine ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Kohus asub seisukohale, et pooled on sõlminud müügilepingu sidevahendi abil. Kohus on seisukohal, et kuna seadus ei kohusta tarbijat avaldama põhjust lepingust taganemisel, siis ei oma käesoleval juhul ka tähtsust, kas ostetud arvutil esines teatud puuduseid või mitte. Kuna tegemist oli sidevahendi abil sõlmitud müügilepinguga, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata ka eraldi väiteid ja tõendeid, mis käsitlevad sülearvuti tagastamise põhjuseid. Seega ei saa müügilepingust taganemine olla tühine põhjusel, et kostja kasutas oma seadusest tulenevat õigust lepingust taganemiseks. Hageja on hagiavalduses leidnud, et kostjal puudus õigus müügilepingust taganeda, kuna kasutas ostetud sülearvutit 6 päeva jooksul ning tagastamisel olid sülearvutil täpid, klaviatuuril puru ja mustus. Hageja on esitatud esitanud kohtule ka pildid kostja poolt tagastatud sülearvuti seisundist 26.11.2019 seisuga ning installeeritud tarkvaraprogrammidest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks sülearvutit kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimiseks veendumiseks. Hageja poolt esitatud piltidest ei nähtu, et kostja oleks sülearvutit ülemäära kasutanud või kahjustanud. Samas märgib kohus, et isegi juhul, kui antud sülearvuti väärtus oleks vähenenud, siis ei vastuta kostja selle väärtuse vähenemise eest, kuna hageja ei ole teda taganemisõiguse olemasolust informeerinud. Hageja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Kohus selgitab, et sellisel juhul ei saa tarbijalt eeldada, et ta taganemisvõimalusega arvestaks ja seetõttu oleks kohustatud asjaga taganemise tähtaja jooksul hoolikalt ning üksnes proovimise eesmärgil ümber käima. Kohus leiab, et müügilepingust taganemine ei ole tühine. Pooled on sõlminud lepingu sidevahendi kaudu ning kostja on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust lepingust taganemiseks. Hageja poolt väljatoodu ei tõenda taganemisavalduse tühisust. Samuti ei ole kohus muid tühisuse aluseid menetluses tuvastanud. Kuna kostja oli õigustatud lepingust ilma põhjust avaldamata taganema ning kostja on ka müügilepingu eseme, s.o sülearvuti hagejale tagastanud, siis on hageja kohustatud tagastama kostjale ka kostja poolt tasutu VÕS § 561 lg 1

alusel. Seega on Tarbijavaidluste komisjon leidnud põhjendatult, et kostja on õigustatult müügilepingust taganenud ning hagejal tuleb kostjale tagastada 1598 eurot. Apellatsioonkaebus 4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja hagi rahuldada. Hageja ei vaidlusta, et tellimuse vormistamisel hageja ja kostja suhtlemine toimus elektrooniliste kirjade kaudu, kuid hageja arvab, et käesoleval juhul ei olnud kostja poolne sülearvuti ost tavaline kauba ostmine e-poest sidevahendi kaudu. Sülearvuti mudel ja komponendid valiti kostja poolt hageja spetsialisti abiga, mis 19.11.2019 poolte vahel oli vormistatud tellimusena nr 107446. Tellimuse vormistamise ja sülearvuti ja komponentide valimise käigus kostja sai müüja spetsialistilt rida seletusi, soovitusi, teavet ja konsultatsioone. Kostjal oli võimalus tulla hageja kauplusesse, mis asub aadressil Vana-Lõuna tn 19 Tallinn ja vormistada sama tellimus otse kaupluses. Kostja tegi selle enda jaoks lihtsamaks ja pöördus hageja poole e-posti kaudu ja kirjavahetuse teel vormistas tellimuse tema poolt valitud sülearvuti ja komponentide ostmiseks. Kuna poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 alusel, siis VÕS § 223 alusel oli õigus asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel kostjal kohustus müüjat teavitada ning anda mõistlik tähtaeg asja parandamiseks või asendamiseks. Hageja saatis 27.11.2019 sülearvuti MTTC Eesti OÜ-le ekspertiisi läbiviimiseks. Vastavalt ekspertiisi nr RMA-30036044 tulemusele seade on tehniliselt korras ning remonti ei vaja. Kuna tegemist pole defektiga, vaid tegemist on sülearvutile paigaldatud maatriksi erisusega, siis hageja poolt ei aktsepteeritud kostja väidet sülearvutil defektide olemasolu kohta. Nimetatud erisust ei loeta defektiks või puuduseks, mis annaks kostjale õiguse nõuda müügilepingust taganemist. Lisaks leiab hageja, et kostjal puudub õigus müügilepingust taganeda, kuna ta kasutas ostetud sülearvutit 6 päeva jooksul (21.11.2019 – 26.11.2019). Sülearvuti tagastati 26.11.2019 hagejale originaalpakendis, kuid sülearvutil olid täpid, klaviatuuril oli puru ja mustus, mis tõendab seda, et kostja aktiivselt kasutas umbes nädala jooksul ostetud sülearvutit, mille tulemusel kaup kaotas oma väärtuse. Nimetatud asjaolu tõendavad 26.11.2019 kaupluse müüja V.Šapovalovi poolt sülearvuti kättesaamisel kostjalt tehtud pildid, kus on fikseeritud kostja poolt tagastatud sülearvuti seisund 26.11.2019 seisuga. Hageja esitas kohtule pildid, kus on näha, et ajavahemikul 21.11.2020 26.11.2020 sülearvutil olid installeeritud erinevad tarkvaraprogrammid, mis ei ole seotud katserežiimiga, vaid tavalise kasutamisega. Näiteks, 23.11.2019 oli installeeritud mäng „Rockstar Games (Lisa 1), 21.11.2019 - programm „Vivaldi“ muusika kuulamiseks ja Classic Shell, 22.11.2019 – programm GameFirst V (Lisa 1(2)). Eelnimetatu tõendab, et sülearvuti oli kostja aktiivses kasutuses. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist. 7.Poolte vahel puudub vaidlus, et:

8.Poolte vahel on vaidlus esmalt jätkuvalt selles, kas poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud sideteenust kasutades ning kas kostja lepingust taganemine VÕS § 56 lg 1 järgi, ehk põhjust avaldamata, on kehtiv. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus sellest, et poolte vahel sõlmiti leping VÕS § 52 mõttes on põhjendatud. Ringkonnakohus ei korda seejuures maakohtu põhjendusi ja nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et lepingut ei saa lugeda sideteenust kasutades, kuna kostja ei ostnud toodet e-poest, leiab ringkonnakohus, et see ei ole põhjendatud. Maakohus on esile toonud VÕS § 52 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatu. Seega on ekslik hageja arvamus, et kui leping sõlmitakse pakkumuste ja nõustumuste esitamisega e-posti kaudu, mitte e-poes valiku tegemisega, siis sidevahendi alusel sõlmitud lepingu regulatsioon ei kohaldu. Nagu ka maakohtus, tugines hageja apellatsioonkaebuses VÕS § 53 lg 4 p-le 3, mis sätestab, et käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud taganemisõigus ei kohaldu lepingule, mille esemeks on sellise asja üleandmine, mis on valmistatud tarbija esitatud tingimuste kohaselt. Maakohus on põhjendatult esile toonud, et selleks, et hageja saaks edukalt nimetatud väitele tugineda, tulnuks hagejal tõendada, et konkreetne arvuti valmistati või kohandati kostja vajaduste järgi. Antud juhul leidis maakohus õigesti, et hageja ei tõendanud, et arvuti kohandati spetsiifiliselt kostja vajaduste jaoks. Maakohus on on esile toonud, et hageja laos oli konkreetne lepingu esemeks olnud arvuti olemas sellisel kujul ja omadustega nagu kostja seda soovis. Seega ei ole tõendatud, et toode kohandati spetsiifiliseks kostja tellimuse tõttu. Asjaolu, et tellimuse vormistamise, sülearvuti ja komponentide valimise käigus sai kostja müüja spetsialistilt rida seletusi, soovitusi, teavet ja konsultatsioone seda seisukohta ei muuda. 9.Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väitega, et kostjal puudub õigus lepingust taganemiseks, kuna ta kasutas arvutit ning kasutamise tõttu on arvuti väärtus vähenenud. Esiteks osutab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustanud hageja maakohtu seisukohta, et kostja ei vastuta toote väärtuse vähenemise eest, juhul, kui see leidnuks asjas tõendamist, sest hageja ei teavitanud lepingu sõlmimisel kostjat taganemisõigusest kooskõlas VÕS § 562 lg-s 4 sätestatule. Lisaks leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tõendatud hageja väide, et kostja poolt arvuti kasutamine tõi kaasa selle väärtuse vähenemise. Hageja tõi asjas esile, et arvutisse oli kostja poolt installeeritud teatud programmid, kuid mis annab aluse