Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010), lepinguline esindaja J A; Võlgnik: K K (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx); Pankrotihaldur: Kalle Mõtsnik (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid, asukoht Purje
1.Kinnitada K K’e (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.
2.Vabastada pankrotihaldur Kalle Mõtsnik pankrotihalduri kohustustest K K’e (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Võlausaldaja Kohtutäitur Kaja Lilloja Riigi Tugiteenuste Keskus xxx AS AS xxx AS xxx Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu xxx AS xxx AS
4.Määrata pankrotihaldur Kalle Mõtsnik’u tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Tasu määrata OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid (registrikood 10145857, arvelduskonto xxx).
6.Algatada K K’e (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 10.09.2021. Kohus edastab käesoleva määrusega võlgnikule usaldusisiku aruande vormi, mis tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevaks täidetuna ning koos nõutavate tõenditega kohtule esitada. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 24.05.2017.a määrusega kuulutati välja võlausaldaja AS SEB Pank avalduse alusel K K’e pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Kalle Mõtsnik. Jaotusettepanek on kinnitatud 08.01.2018 kohtumäärusega.
2.31.03.2020 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Aruande kohaselt oli pankroti väljakuulutamisel võlgniku pangakontodel raha 2,03 eurot, Pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole, sest võlgnikul vara müüa ei olnud ja laekumised on olnud ühes kuus alla alampalgamäära, mida kinni pidada ei saa. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 1122,06 eurot. Jaotiste alusel võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks väljamakseid tehtud ei ole. Panditud vara võlgnikul ei olnud. Müümata ja reaalset väärtust omavat pankrotivara halduri valduses ei ole. Ka ei ole teada teistelt isikutelt saadaolevat vara. Haldur vormistas end võlgniku pangakontode kasutajaks, määras võlgnikule pangakontolt kasutatava raha limiidi, informeeris kohtutäitureid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja taotles võlgniku vara suhtes alustatud täitemenetluste lõpetamist. Pankrotimenetluses haldur hagisid ei esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulusid ei ole pankrotivara arvel kantud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 43 eurot (koos käibemaksuga 51,6 eurot). Halduri tehtud vajalikud kulutused moodustavad 314,46 eurot. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. 10.04.2018.a toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras olid menetluskulud, s h halduri tasu ja kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kanditaati välja pakkunud ei ole. Võlgnik on haldurile telefonitsi avaldanud, et kui võlausaldajad usaldusisiku kanditaati ei esita, siis on ta ise nõus usaldusisiku ülesandeid täitma. Võlgnik ühegi võlausaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Maksejõuetuse tekke 2 (6)
2-16-12618 põhjuseks on võlgniku ja tema kahe kaasosalise poolt kuritegude (AS xxx raha väljapetmine, rahapesu, kelmus, võltsitud dokumendi kasutamises) toimepanek, mille tulemusena neilt mõisteti solidaarselt võlausaldaja kasuks välja ligi 3 miljonit eurot. Pankrotihaldur palub kohtul lõpetada K Ke pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja vabastada haldur oma ülesannetest; määrata halduri tasuks 720 eurot arvestusega 8 töötundi a 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot; määrata tasu OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid (registrikood 10145857), mille pangakonto number on xxx; kinnitada halduri kulud summas 314,46 eurot (PankrS § 66). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel määrata usaldusisiku ülesandeid täitma võlgnik.
3.Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.03.2020. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole.
Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
5.Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub K K’e (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
6.Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K K’e (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.
7.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Kalle Mõtsnik tuleb vabastada halduri kohustustest K K’e (pankrotis) pankrotimenetluses.
8.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus 3 (6)
2-16-12618 halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
9.Haldur soovib tasu määramist PankrS § 65 lg 12 alusel, mille kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
10.Kohus leiab, et halduri poolt taotletavas ulatuses tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus määrab pankrotihaldur Kalle Mõtsnik’u tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Tasu määrata OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid (registrikood 10145857, arvelduskonto xxx).
11.PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur taotleb, et kohus kinnitaks pankrotimenetluse kulud summas 314,46 eurot. Tegemist on erinevate bürookuludega (üür, kommunaalkulud, telefon, elekter, valve, kantseleikaubad, IT, riigilõiv jne). Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud kuludega ning kohus kinnitab need.
12.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. K K (pankrotis) on 12.06.2017 kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
13.PankrS § 171 lg-s 2 on välja toodud alused, mille esinemisel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Käesoleval juhul on pankrotihaldur välja toonud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ja tema kahe kaasosalise poolt kuritegude toimepanek, mille tulemusena neilt mõisteti solidaarselt võlausaldaja kasuks välja 4 (6)
2-16-12618 ligi 3 miljonit eurot. Võlausaldajad ega haldur ei ole esitanud kohtule vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul otseselt PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ning võlgnikule tuleb anda võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Siiski juhib kohus tähelepanu, et tulenevalt PankrS § 176 lg-st 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus K K’e (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
15.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
16.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele.
17.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse 5 (6)
2-16-12618 algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.