Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) AS Nordea Finance Estonia ja Fors Transit OÜ sõlmisid 06.01.2014 liisingulepingu nr 201323424, mille alusel andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse veoki xxxx, tehasetähis xxxx. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja J K (varasemalt J J) käenduslepingu nr 201323424, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 33

048,00 EUR.

2) Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 12.06.2015 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved kogusummas 7 208,98 EUR. Vastavalt ülesütlemise teatele oli kostjal 1 kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. 3) Hagejal õnnestus oma esindaja Xxxx OÜ abil vara valdus taastada 28.07.2015 vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 2168TLN, kus fikseeriti ka varal esinenud puudused, mis märgiti akti märkuste lahtrisse: „Esiklaas katki, porilauad katki, tagatuli katki, rehvid erineva kulumisastmega, mootori ohutuli põleb“. Xxxx OÜ esitas vara

2-17-12998 tagastusteenuse eest arve nr 04047 summas 250 EUR. Lisaks vaatas vara üle Xxxx OÜ ja märkis visuaalse kontrolli tulemusel puudused: „Pidurisüsteemi viga (EBS/ABS). Autol puuduvad esimesed pidurid. Õhuvoolikud lahti ühendatud. Olemas pildid. Esiklaas mõrane. Sisemine juhi poolne ukse avamise link puudu. Mootori ohutuli põleb. Igakord mootor ei käivitu. Viskab ainult paksu tossu, aga ei käivitu. Isegi pikalt proovides. Siis jälle mõne aja möödudes käivitub esimese korraga. Heitgaasi süsteemi viga. Tagumised porikatted puudu. Auto sillad ja kabiin kolksuvad ja kolisevad tugevalt. Esisild pöörates krigiseb. Aku kasti kaane kinnitused puudu. Vasak tagumine tuli ei põle. Parem tagumine tuleklaas katki. Parema poole alumine küljespoiler katki.“. 4) Xxxx OÜ valmistas vara müügiks ette ning esitas selle eest arved. Sõidukile lisati kütust ja Xxxx OÜ esitas kütuse lisamise eest arve nr 4896 summas 51,72 EUR. Sõidukile teostati välipesu ja keemiline pesu, mille eest esitas Xxxx OÜ arve nr 4961 summas 390 EUR. Sõidukile leiti võimalik ostja, mistõttu transporditi sõiduk ja teostati sõidukile tehniline kontroll, mille eest esitas Xxxx OÜ arve nr 5363 summas 62 EUR. 5) Sõiduk müüdi 10.10.2016 hinnaga 13 200 EUR (km-ga), mis on käibemaksuta 11 000 EUR. Sõiduki müümisega tegeles Xxxx OÜ ja esitas sõiduki müügiteenuse ja sõiduki ARK-i kulude eest arve nr 5499 summas 650 EUR. 6) Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 11 000 EUR ja vara jääkmaksumus oli 13 732,17 EUR, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 2 732,17

EUR (13 732,17 - 11 000,00 = 2 732,17).

7) Antud juhul põhjustas liisingulepingu ülesütlemise kostja 1 poolne arvete mittetasumine. Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1342,12 EUR: liikluskindlustuse kulu summas 110,51 EUR, kaskokindlustuse kulu summas 22,89 EUR; vara tagastusteenuse kulu 250,00 EUR, vara müügiga seotud kulud kogusummas 958,72 EUR (kütus, välispesu, keemiline pesu, transport, tehniline kontroll, müügiteenus, ARK teenus) vastavalt Xxxx OÜ arvetele. 8) Tulenevalt eeltoodust on liisingulepingust nr 201323424 tulenev hageja solidaarnõue kostjate vastu summas 11 283,27 EUR ja koosneb alljärgnevast: tasumata lepingumaksetest summas 7 208,98 EUR, müügikahjust summas 2 732,17 EUR ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 1342,12 EUR. 9) Hageja on 10.11.2016 saatnud kostjatele eeltoodud võlgnevuse tasumise osas nõudekirja, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 17.11.2016. Vaatamata eeltoodule kostjad võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud. Lisaks on hageja esindaja Intrum Justitia AS enne kohtusse pöördumist 15.12.2016 saatnud kostjale 1 nõude kohustuse täitmiseks ja 16.11.2016 kostjale 2 nõude käendajale kohustuse täitmiseks. 10) Kuivõrd kostjad vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le, kes esitas kostjatele enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega nõuab hageja kostjalt 1 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 EUR ja kostjalt 2 summas 30 EUR. 11) Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt välja liisingulepingust nr 201323424 tuleneva viivise. Hageja arvestab viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise

2-17-12998 tähtaja järgnevast päevast ehk alates 13.06.2016 kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast, so alates 18.11.2016.a. Liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas. Viivisenõue moodustab 6169,31 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja viivist 1146,73 euroni. Seega kuulub kostjate poolt hagejale tasumisele viivis summas 1146,73 eurot. 12) Hageja palub: välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr 201323424 tulenev võlgnevus summas 11 283,27 EUR; välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks sissenõudekulu 40 EUR; välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks sissenõudekulu 30 EUR; välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr 201323424 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 1146,73 EUR; jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 600 EUR ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 EUR) solidaarselt kostjate kanda; välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13) Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Lepingule tuginedes loeb hageja, et kostja 2 sai lepingu ülesütlemise teate kätte 15.06.2015, kuid vara tagastati alles 28.07.2015 ehk rohkem kui kuu aega hiljem. Kostja 2 on ebaõigelt esitanud, et kostjad tagastasid liisingulepingu esemeks oleva vara ise kostjatele tehtud telefonikõne peale. Kostjad on üks päev peale liisingulepingu teate väljastamist ehk 13.06.2015 saatnud hagejale e-kirja, milles väljendavad selgelt, et kostjad said hageja ülesütlemise teate kätte. Hageja esindaja Rain Kass vastas kostjatele, et kõik kostjaga 1 sõlmitud liisingulepingud on üles öeldud ning põhjendas seda: „Kõik liisingulepingud (4 lepingut) on Fors Transit OÜ ja Nordea vahele üles öeldud (failina lisatud vastavad teatiste koopiad) – võlgnevused/tasumata arved, lisaks on avalikest andmebaasidest näha ettevõte maksuvõlad/intressivõlad, esitamata deklaratsioonid, muud tasumata arved/võlakohustused. Palume kõik haagised/veokid (varad) koheselt tagastada meie volitatud esindajale Xxxx OÜ või siis kõik varad hiljemalt 25.06.2015.a välja osta (võite ka mujalt finantseerida).“ Vara tagastamisega tegeles hageja koostööparter Xxxx OÜ, kes saatis samuti kostjatele 12.06.2015.a. e-kirja, milles palus liisinguvara tagastamist. Seejuures saatis Xxxx OÜ eelnimetatud kirja kostjate samadele e-posti aadressidele, mille läbi hageja kostjatega ekirjavahetust pidas. On ilmselge, et Xxxx OÜ ei tee tagastamise toiminguid tasuta. 14) Kostja 2 on vääralt leidnud, et kindlustuskulu ei ole põhjendatud. Kuivõrd leping öeldi üles 12.06.2015 ja viimane arve esitati liisinguvõtjale 03.06.2015, mis sisaldas ka kindlustuse kulu juunikuu eest, siis jääb hagejale arusaamatuks, miks ei ole põhjendatud juulikuu eest kindlustuse väljamõistmine. Kostjad tagastasid vara alles 28.07.2017.a. On ilmselge, et vahepealsel perioodil ei saanud kindlustuskaitse katkeda. Hageja rõhutab, et liisinguvara oli kogu selle perioodi vältel kostjate valduses. Hageja ei saanud lõpetada kindlust, kui vara on alles liisinguvõtja valduses. 15) Kostja 2 on vääral arusaamal müügiga kaasnevate kulude osas. Hageja ei tegele sõidukite ostu-müügiga, vaid hageja on üksnes finantseerija. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 32-1-112-06, mille on rõhutatud, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Riigikohus on rõhutanud, et igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Ka juhul, kui liisinguandja müüks sõiduautosid ise, oleksid sellega seotud kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Need kulud võiksid sellistel juhtudel aga olenevalt asjaoludest olla ka

2-17-12998 suuremad kui n-ö sisseostetava müügiteenuse korral. 16) Kostjad leiavad vääralt, et müügiteenus 550 EUR ei ole põhjendatud. Xxxx OÜ tegeles vara müügiga terve aasta vältel. Xxxx OÜ vastutas vara müügi eest hoiustades vara müügiplatsil alates 28.07.2015 ning tegeles liisinguvara hoidmise ja presenteerimisega, näidates ja tutvustades vara võimalikele ostjatele ning suheldes võimalike ostjatega. Sarnaselt teiste automüügiettevõtetega hõlmab müügiteenus nii reklaamimist, esitlemist, proovisõitude tegemist, müügi vormistamist jms ning nende eraldi mitteväljatoomine arvel või mõnel muul tõendil ei ole mõistlik ja tekitaks lisakulutusi. 17) Kostja 2 väide, et vara müügiga tegelev Xxx OÜ ostis lõpuks sõiduki ise ja seetõttu ei tohiks tekkida müügikulu, ei ole põhjendatud. Xxxx OÜ tegeles vara müügiga kauem kui üks aasta. Tavapärane on see, et müügiga tegelev Xxx OÜ ostab liisinguandjalt eseme välja siis, kui on leidnud varale ostja ja järgnevalt müüb müügiga tegelev Xxxx OÜ vara sama hinnaga ostjale edasi, kuna sellisel juhul jääb vara eest vastutajaks Xxxx OÜ ise mitte hageja. Uus ostja saab pöörduda küsimuste ja tekkinud muredega otse Xxxx OÜ poole, mitte hageja kui liisinguandja poole. 18) Kostja 2 on märkinud, et ARK kulu ei ole põhjendatud, kuna ostjaks oli Xxxx OÜ. Hageja on eelmises punktis selgitanud, et ostjaks ei olnud Xxxx OÜ, mistõttu on ARK kulu põhjendatud. Omanikuvahetus on hageja jaoks oluline. Hageja peab olema kindel, et vara läheb uuele omanikule täielikult üle, sellega kindlustab hageja, et hiljem ei teki kellelgi nõudeid hageja vastu seda näiteks kindlustuskohustuse näol. Hageja ei saa olla kindel, et vara uus ostja läheb koheselt ise ARK-i sõidukit ümber registreerima, mistõttu tuleb omanikuvahetus koheselt ARK-is registreerida. ARK kulu on seotud liisinguvara müügiga ning on tingitud lepingu ülesütlemisest ja on lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõttes. 19) Kostja 2 on vaielnud vastu kütuse arvele. Tasub selgitada, et sõiduk tagastati tühja kütusepaagiga, mida tõendab üleandmise-vastuvõtmise akti kaheksandal leheküljel olev pilt sõiduki näidikutest. Fotolt nähtub, et süüde on sõidukil sees, kuna tabloo põleb ja muud näitajad ei ole nulli lähedal, kui vasakul servas olev kütuse näidiku seier on nulli peal. Lisaks peab hageja vajalikuks selgitada, et mitte ainult proovisõitudeks ei kasutata kütust, vaid veokeid tuleb aegajalt ka käivitada (eriti niiskel perioodil), samuti vajavad suuremad veokid minimaalselt kütet, et üldse käivituda. Seega on hageja seisukohal, et 60 liitrit kütust on põhjendatud. 20) Samuti on põhjendatud puhastuskulu, mida on rõhutanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1112-06, kus on leitud, et puhastusteenuse kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et kuna sõiduauto puhastamist enne selle müümist tuleb tavapäraselt lugeda sõiduauto müügiprotsessi üheks osaks, on ka puhastusteenuse mõistlikud kulud käsitatavad võõrandamiskuludena. Osundatud puhastusteenuse kulud on mõistlikud ning lepingu järgi kuuluvad nimetatud kulutused kostjate poolt hagejale hüvitamisele. 21) Hageja ei nõustu kostja 2 seisukohaga, et hageja müüs liisinguese põhjendamatult odavalt ja tekitas sellega teadlikult endale müügikahju. Hageja selgitab, et sõiduk suunati müüki 2015 aasta septembris ning sõiduk müüdi alles 2016 aasta oktoobris. Seega müüdi sõidukit terve aasta ning sõidukile ei leitud kõrgema hinnaga ostjat. Kostjatel oli terve müügiperioodi jooksul aega osta sõiduk ise välja või leida sõidukile kõrgema hinna eest ostja. Sõiduki turuväärtust ei saa võtta vaid teise sõiduki auto24.ee veebilehel märgitud

2-17-12998 müügipakkumise järgi. Veebilehel auto24.ee kajastatud hinnad ei ole tehingu reaalsed hinnad vaid tegemist on müügipakkumistega. Tegelik müügihind nimetatud veebilehel kujuneb müüja ja ostja vahelistest läbirääkimistest. Sõiduk pannakse müüki alati kõrgema hinnaga. Seejuures eelnimetatud veebilehel me ei tea, millises seisukorras müügikuulutustes olevad sõidukid olid, küll aga teame käesoleva vaidlusaluse sõiduki seisukorda ning arvestades liisingueseme väärtust vähendavad defekte, on vaidlusaluse sõiduki müügihind põhjendatud. 22) Kostja on vastuses välja toonud, justkui hageja oleks kostjat 2 kuidagi kallutanud. Hageja soovib välja tuua, et hageja ja kostja 1 vahel oli mitmeid liisingulepinguid, milles kostja 2 on käendaja, näitekeks tsiviilasjades, milles kohus on teinud juba otsuse või määruse: 216-17151, 2-16-1274 ja 2-16-5787. Täiendavalt on kostja ja Luminor Bank AS vahel veel üks lõpetamata tsiviilasi Tallinna Ringkonnakohtus 2-16-12618. Seega ei saa kostja 2 väita, et tema teadmatust on mingil viisil ära kasutatud. Kostja 2 on olnud teadlik enda tegevusest. 23) Lisaks tuleb jätta tähelepanuta kostja 2 väited vastutustundliku krediteerimise printsiibi osas. Käenduslepingu olemuseks on põhivõlgniku maksejõuetuse riski kandmine ja kostja võttis endale käenduslepingu sõlmimisega teadlikult vastutuse kostja 1 liisingulepingust tuleneva kohustuse eest. Käenduslepingu sõlmimisega võtab käendaja kohustuse täita võlausaldaja ees põhilepingust tulenev kohustus käendatava summa ulatuses. Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut tühiseks, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Seega ei ole kostja käendusleping tühine ja kostja vastutab käenduslepingu järgi põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Antud seisukohta on rõhutatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1157-14. 24) Järgnevalt on väär kostja 2 väide, justkui ta ei saanud müügiprotsessi mõjutada. Hageja suunas vara müüki 14.08.2015 hinnaga 21 600 EUR ning sellest teavitati e-kirjaga ka kostjaid. E-kirjas selgitas hageja kostjatele müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemise jälgimise võimalikkust ning juhtis ka kostjate tähelepanu asjaolule, et reaalne müügitehingu hind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud hindadest. Samuti teatas hageja, et kui kostjate arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, siis tuleb neil koheselt hagejale esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Antud hinnaga sõidukit ei ostetud, mistõttu langetas hageja 28.10.2015.a. hinda ning sõiduki uueks hind oli 20 000 EUR. Hageja teavitas hinna langetamisest kostjat e-kirja teel. Kostjad saatsid hagejale 28.10.2015.a. e-kirja, milles soovisid teada liisingu põhijäägi maksumust ning teatasid, et on olemas ostja. Hageja edastas kostjatele informatsiooni 29.10.2015.a. e-kirja teel ning lisas, et varaga on võimalik tutvuda vara müügiga tegeleva Xxx OÜ müügiplatsil. Kuivõrd kõnesolevat sõidukit siiski müüa ei õnnestunud siis 28.01.2016.a. alandati hinda 18 600 euroni, sellest teavitati ka kostjaid. 09.08.2016.a. alandati sõiduki hinda veel ning uueks hinnaks oli 14 280 EUR, sellest teavitati ka kostjaid. 25) Kostja 2 väide, justkui veoki esiklaasi vahetus on tänu kaskokindlustusele tasuda, on paljasõnaline. Samuti on kostja 2 väiteid raadiojaama ja makki kohta, justkui esemed oleksid kuulunud kolmandale isikule, paljasõnalised. Kostja 2 on leidnud, et vara rehvid on samasugused seisukorras nagu need olid vara soetades, kuid selline väide on taaskord paljasõnaline. Viimaks kostja 2 isiklik arvamus vara ekraanil põleva punase mootori tule osas tuleb jätta tähelepanuta. Üldteada on, et sõidukil lähevad ekraani märgid põlema siis, kui sõidukil on midagi viga.

2-17-12998

KOSTJA I VASTUS HAGIAVALDUSELE

26) Kostjale I on menetlusdokumendid kätte toimetatud riiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.08.2018 avaldatud teatega (tl 105), kuid kostja I ei ole kohtule hagivastust esitanud.

KOSTJA II VASTUS HAGIAVALDUSELE

27) Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Esiteks on põhjendamatu ning väär nõue J K vastu summas 250 eurot seoses liisingulepingu esemeks oleva vara valduse taastamisega, millist nõuet tõendab OÜ Xxxx arve. Tegelikult tagastasid kostjad liisingulepingu esemeks oleva vara ise palutud aadressile peale nendele tehtud telefonikõnet. 28) Analoogselt on põhjendamatu nõue summas 2 732,17 eurot seoses liisingulepingu esemeks oleva vara müügist saadud väidetava müügikahjumiga. J K leiab, et Luminor Liising AS müüs liisingulepingu esemeks oleva vara põhjendamatult odavalt ning tegelikult tekitas endale ise vara müügikahju, kahjustades muuhulgas vara põhjendamatult odava müügiga kostja seadusega tagatud õigusi ja huvisid. Hagiavalduse kohaselt müüs Luminor Liising AS vara OÜ-le Xxxx hinnaga 11 000 eurot (lisandub käibemaks). Liisingulepingu esemeks oleva vara põhjendatud müügihind oleks pidanud olema 15 290 eurot. 29) Luminor Liising AS hagiavalduse kohaselt tõendab kindlustuse kulu kindlustuspoliis nr L005669190, mis on välja antud kindlustusperioodile 16.07.2015-15.07.2016. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja Luminor Liising AS liisingulepingu ülesse 12.06.2015., seega nõuab Luminor Liising AS kindlustuse kulu tasumist perioodi eest, kui liisingulepingu kehtivus oli lõppenud ning liisingulepingu esemeks oleva vara valdus oli liisinguandjale tagastatud. Seega ei ole peale Luminor Liising AS poolt liisingulepingu ülesütlemist 12.06.2015 Luminor Liising AS poolt enam võimalik nõuda liisingulepingust tulenevate tulevikku suunatud kohustuste täitmist. Analoogselt tuleneb sama põhimõte liisingulepingu üldtingimuste punktist 5.10. 30) Samuti on põhjendamatu nõue seoses liisingulepingu esemeks oleva vara müügiga kaasnenud kuludega, mida tõendavad OÜ Xxxx poolt esitatud arved. Samas oli vaidlusalune vara müüdud samale isikule, so OÜ-le Xxxx. Seega on vaidlusaluste vara müügiga kaasnenud kulude osas tegemist OÜ Xxxx arvetega, mida sama vara ostja OÜ Xxxx on esitanud ning mis tegelikult on kulud, mida samaväärselt võiks kanda ostja. Sisuliselt soovitakse nimetatud arvete esitamisega vähendada liisingulepingu esemeks olev vara mootorsõiduki ostuhinda, mis niikuinii oli põhjendatud mootorsõiduki turuhinnast oluliselt odavam. Arvestades asjaoluga, et mootorsõiduki ostjaks oli OÜ Xxxx, jääb arusaamatuks OÜ Xxxx poolt esitatud arve müügiteenuse ja ARK teenuse eest. Ka OÜ Xxxx poolt esitatud arved kütuse, välipesu ja keemilise pesu eest on ilmselt põhjendamatud, arvestades sealjuures asjaoluga, et OÜ Xxxx oli ise mootorsõiduki ostjaks, kes omandas mootorsõiduki põhjendatud turuhinnast oluliselt odavama hinnaga. 31) Füüsilise isiku käendussumma on ebamõistlik ja heade kommete vastane. Liisingute väljastamise ajal oli rikutud vastutusliku krediteerimise printsiipi ja pandud kostja II sundolukorda. 32) Hageja pole kostjaga II kunagi ühendust võtnud, mistõttu ei saanud kostja II müügiprotsessi mõjutada.

2-17-12998

33) R K ise tagastas veoki Xxx OÜ platsile. Arve kütuse eest on põhjendamatu, autos oli kütust, vastasel juhul see ei oleks jõudnud platsile. See, et otsustati kütust lisada, on hageja enda risk. Arve transpordi eest, kust nähtub, et ostja soovis veokit Scanias kontrollida, peaks jääma ostja kanda, kuna see käendajat ei puuduta. Puudusena mainitud veoki esiklaasi vahetus oli kasko tõttu tasuta. Raadiojaam ja makk kuulusid firma omanikule R Kile. Piltide peal mainitud väiksed kahjustused, sh tuled, kõrvaldamise hind on 57 eurot. Rehvid olid samas seisukorras kui siis, kui Fors Transit veoki ostis. See, et ekraani peal põleb mootorituli, ei tähenda, et autol oleks tõsine probleem. Vastupidisel juhul ei oleks see veok üldse müüdud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

34) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 35) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 36) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  hageja ja kostja I sõlmisid 06.01.2014 liisingulepingu nr 201323424 (tl 6-9), mille alusel andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse veoki xxxx, tehasetähis xxxx;  hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu nr 201323424 (tl 10-12), mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses ning vastutuse maksimumsumma on 33 048 eurot;  hageja ütles 12.06.2015 liisingulepingu üles (tl 13, ülesütlemise teade), kuivõrd kostja I jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata. Ülesütlemise seisuga oli kostjatel hageja ees võlgnevus 7 208,98 eurot (tl 14-17, arved);  liisingulepingu esemeks olnud vara tagastati kostjate poolt 28.07.2017 Xxxx OÜ-le (tl 18-21, üleandmis-vastuvõtmisakt);  Xxxx OÜ valmistas vara müügiks ette (lisati kütust, teostati välipesu ja keemiline pesu, tehniline kontroll);  sõiduk müüdi Xxxx OÜ poolt 06.10.2016 hinnaga 11 000 eurot (käibemaksuta; tl 84 – arve) Xxxx OÜ-le, (tl 84, arve) ning müügi hetkel oli vara jääkmaksumus 13 732,17 eurot (käibemaksuta);  liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1342,12 eurot: liikluskindlustuse kulu summas 110,51 eurot (tl 32, poliis), kaskokindlustuse kulu summas 22,89 eurot (tl 33, kindlustusteatis), vara tagastusteenuse kulu 250 eurot (tl 22, arve), vara müügiga seotud kulud kogusummas 958,72 eurot (kütus - tl 27, välipesu ja keemiline pesu - tl 28, transport ja tehniline kontroll – tl 29, müügiteenus ja ARK kulud – tl 31).

2-17-12998

37) Hageja palub: 1) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr 201323424 tulenev võlgnevus summas 11 283,27 eurot (millest 7 208,98 eurot on tasumata lepingjärgsed maksed, 2 732,17 eurot on müügikahju ja 1 342,12 eurot on ülesütlemisega seotud kulud); 2) välja mõista kostjalt I hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; välja mõista kostjalt II hageja kasuks sissenõudekulu 30 eurot; välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1146,73 eurot. 38) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas hageja müüs liisingulepingu esemeks olnud vara alla turuhinna ning kas hageja nõuded on põhjendatud. Kostja II lisab, et füüsilise isiku käendus oli heade kommete vastaselt kõrge. 39) Kõigepealt analüüsib kohus kostja II vastuväidet, mille kohaselt on tema poolt antud käenduse maksimummäär heade kommete vastaselt kõrge. Riigikohus on lahendi nr 2-14-21710/105 punktides 46 - 49 märkinud järgmist: „Hageja nõude aluseks kostja II vastu on nende vahel sõlmitud käendusleping. Nõude rahuldamise välistab TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi see, kui käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu järgi tühine. Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (vt nt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐76‐01). Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 järgi oli heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on varem leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐186‐13, p 22). Samas on Riigikohus varem leidnud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐157‐14, p 11). Kolleegium möönab, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Kolleegium leiab aga, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum:  käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;  käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;  käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita;  eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kolleegium ei välista, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust.“

2-17-12998

40) Kuigi nimetatud lahend on tehtud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingule antud tarbijakäenduse kohta, leiab kohus, et see on heade kommete vastasuse osas ka käesolevas asjas asjakohane. Seega on asjakohatud kostja II väited, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostja II oli käendaja ning tema puhul vastav põhimõte ei kohaldu. Samuti ei ole kostjaga II sõlmitud käenduslepingu puhul tarbijakäendusega (vt ka RKTsKo nr 3-2-1-148-11), kuivõrd kostja II on selle sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, olles kostja I juhatuse liige. Kostja II ei ole tõendanud, et teda oleks mingil moel sunnitud lepingut sõlmima ning sellist sundi ei saa ka eeldada, kuivõrd kostja II käendas enda kontrolli all oleva ettevõtte kohustusi. Kostja II ei ole ka esile toonud ega tõendanud, et käenduslepingus toodud maksimummäär oleks sedavõrd suur, et see tähendaks tema jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Lepingujärgsed kuumaksed moodustasid 417,30 eurot ning lepingu tähtaeg oli 60 kuud (5 aastat), mistõttu ei saa pidada lepingust tulenevaid kohustusi ka füüsilisele isikule üle jõu käivateks. Seega leiab kohus, et kostja II solidaarvastutuse aluseks olev käendustehing ei ole heade kommetega vastuolus. 41) Esmalt hindab kohus hageja nõuet osas, mis puudutab tasumata lepingjärgseid makseid summas 7 208,98 eurot. Kostjad ei ole nimetatud nõudekomponendile vastuväiteid esitanud. Hageja on tõendanud, et kostjatel lasus hageja ees nimetatud summas võlgnevus (tl 14-17, arved). Kohus leiab, et tasumata lepingjärgsed maksed summas 7 208,98 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. 42) Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet osas, mis puudutab müügikahju summas 2 732,17 eurot. Nõue põhineb liisingulepingu punktil 6.7. Puudub vaidlus, et hageja müüs liisingueseme hinnaga 11 000 eurot ja vara jääkmaksumus oli 13 732,17 eurot. Kostja II leiab, et müügihind jäi alla turuhinna, mistõttu on väidetav kahju tekkinud hageja enda tegevuse tulemusel. Seega analüüsib kohus liisinguobjektide müügiprotsessi ning annab hinnangu, kas liisinguobjekt müüdi turuhinnaga. Hageja suunas vara müüki 14.08.2015 hinnaga 21 600 eurot ning sellest teavitati e-kirjaga ka kostjaid (tl 131). E-kirjas selgitas hageja kostjatele müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemise jälgimise võimalikkust ning juhtis ka kostjate tähelepanu asjaolule, et reaalne müügitehingu hind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud hindadest. Samuti teatas hageja, et kui kostjate arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, siis tuleb neil koheselt hagejale esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Antud hinnaga sõidukit ei ostetud, mistõttu langetas hageja 28.10.2015 hinda ning sõiduki uueks hind oli 20 000 eurot. Hageja teavitas hinna langetamisest kostjat e-kirja teel (tl 132). Kostjad saatsid hagejale 28.10.2015 e-kirja (tl 133), milles soovisid teada liisingu põhijäägi maksumust ning teatasid, et on olemas ostja. Hageja edastas kostjatele informatsiooni 29.10.2015.a. e-kirja teel ning lisas, et varaga on võimalik tutvuda vara müügiga tegeleva Xxxx OÜ müügiplatsil. Kuivõrd kõnesolevat sõidukit siiski müüa ei õnnestunud siis 28.01.2016 alandati hinda 18 600 euroni, sellest teavitati ka kostjaid (tl 134, e-kiri). 09.08.2016 alandati sõiduki hinda veel ning uueks hinnaks oli 14 280 eurot, sellest teavitati ka kostjaid tl 136, e-kiri). Kostja II on esitanud vara turuhinna tõendamiseks erinevaid tõendeid (tl 112-117, müügikuulutused) ja leidnud, et vara müügihind jäi oluliselt alla turuhinna. Siiski on hageja õigesti märkinud, et nimetatud kuulutuste näol on tegemist müügipakkumistega ning nende põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kuulutustes kajastatud veokite turuhind on soovitava müügihinnaga võrdne. Samuti tuleb arvestada ka vaidlusalusel veokil esinenud puudusi, mida on kirjeldatud üleandmis-vastuvõtmisaktil (tl 18-21) ja hindamisakti lisas (tl 24-26). Hinnates kõigi eelnimetatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et veoki müügihind ei olnud oluliselt madalam kui samaväärse veoki turuhind. Kostjad pole esitanud tõendeid selle

2-17-12998 kohta, et vara müügihind 13 200 eurot (käibemaksuga) ei vastanud turuväärtusele ning samuti pole kostjad ise esitanud hagejale andmeid isiku kohta, kes oleks olnud valmis ostma vara kõrgema hinnaga. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja teavitas kostjaid vara müügist ja müügihinnast õigeaegselt. Hageja teavitas kostjaid 10.11.2016 nõudekirjaga (tl 34), et liisinguese on müüdud 07.10.2016 ja et kostjate võlgnevus hageja ees on 11 088,28 eurot. Nimetatud nõudekiri on kooskõlas liisingulepingu p-ga 9.2 ja käenduslepingu p-ga 5 edastatud kostjate poolt hagejale teatatud kontaktaadressidel. Seega leiab kohus, et liisingulepingu p-il 6.7 põhinev müügikahju nõue summas 2 732,17 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. 43) Kohus hindab järgnevalt hageja ülesütlemisega seotud kulude nõuet summas 1 342,12 eurot. VÕS § 115 lg sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 44) Kohtu hinnangul on:  liikluskindlustuse kulu 110,51 eurot (tl 32, poliis) põhjendatud osaliselt. Leping öeldi üles 12.06.2015 ja viimane arve esitati liisinguvõtjale 03.06.2015, mis sisaldas ka kindlustuse kulu juunikuu eest. Hageja sõlmis liikluskindlustuse 16.07.2015 ning kostjad tagastasid vara 28.07.2015. Liisingulepingu üldtingimuste punktist 5.10 tuleneb põhimõte, et kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval. Seega on põhjendatud kindlustusekulu väljamõistmine perioodi 16.07.2015 – 29.07.2015 eest, so 14 päeva eest summas 72,67 eurot (1894,49 / 365 x 14 päeva). Hageja on õigesti märkinud, et vahepealsel perioodil ei saanud kindlustuskaitse katkeda.  kaskokindlustuse kulu 22,89 eurot (tl 33, kindlustusteatis) põhjendatud. Leping öeldi üles 12.06.2015 ja kostjad tagastasid vara 28.07.2015. Liisingulepingu üldtingimuste punktist 5.10 tuleneb põhimõte, et kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval. Seega on hagejal õigus kaskokindlustusekulu hüvitisele perioodi 13.06.2015 – 29.07.2015 eest, so 47 päeva eest summas 153,69 eurot (98,10 / 30 x 47 päeva). Samas on hageja soovinud kaskokulu hüvitamist summas 22,89 eurot, mistõttu tulenevalt TsMS §-st 439 kohus märgib, et nimetatud ulatuses on kaskokindlustuse hüvitise nõue põhjendatud. Hageja on õigesti märkinud, et vahepealsel perioodil ei saanud kindlustuskaitse katkeda.  vara tagastusteenuse kulu 250 eurot (tl 22, arve) on põhjendatud osaliselt. Puudub vaidlus, et vara tagastasid hageja esindajale just kostjad, seda küll hilinemisega. Hageja esindaja Xxxx OÜ ei pidanud tegelema sõiduki otsimisega ja selle valduse ülevõtmisega ilma kostjate poolse koostööta. Xxxx OÜ teostas liisinguvara vastuvõtmise, akti vormistamise ja visuaalse ülevaatuse. Kohus leiab, et vara tagastusteenuse kulu on põhjendatud 125 euro ulatuses.  kütusekulu 51,72 eurot (tl 27, arve) põhjendatud. On tõendatud, et veoki kütus oli tagastamise hetkel otsakorral (tl 21 pöördel, foto veoki näidikutest) ning hageja on põhistanud, et minimaalse kütusekoguse olemasolu on vara säilitamise ja müümise eesmärgil vajalik.

2-17-12998   

väli- ja keemilise pesuga seotud kulu 195 eurot (tl 28, arve) on põhjendatud (vt ka RKTsKo nr 3-2-1-112-06, p 10). Veoki esinduslik välimus ja salong aitavad kaasa müügiprotsessile ning tagavad kõrgema hinna. transpordi ja tehnilise kontrolli kulu 62 eurot (tl 29, arve) on põhjendamatu. Hageja on märkinud, et veok transporditi tehnilisse kontrolli võimaliku ostja soovil. Kohus leiab, et nimetatud kulu oleks pidanud kandma võimalik ostja. müügiteenuse tasu 550 eurot ja ARK kulud 100 eurot (tl 31, arve) on põhjendatud. Arvestades müügiperioodi ning müüja poolt tehtud toiminguid (nt hoiustamine, kuulutamine, veoki tutvustamine huvilistele, selle säilimise tagamine jne) leiab kohus, et müügiteenuse kulu on nimetatud summas põhjendatud ja vajalik. ARK kulu on seotud omanikuvahetusega sõidukite registris. Kostjad ei ole nimetatud kulu suurusele vastuväiteid esitanud, mistõttu on ka nimetatud kulu toodud ulatuses põhjendatud.

45) Seega on ülesütlemisega seotud kulude nõue põhjendatud 1 117,28 euro ulatuses (72,67 + 22,89 + 125 + 51,72 + 195 + 550 + 100). 46) Seega on põhjendatud liisingulepingust tulenev hageja solidaarne nõue kostjate vastu summas 11 058,43 eurot ja koosneb alljärgnevast: - tasumata lepingumaksed 7 208,98 eurot; - müügikahju 2 732,17 eurot; - liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulud 1 117,28 eurot. 47) Lisaks soovib hageja viivise väljamõistmist summas 1 146,73 eurot. Hageja on arvestanud viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise tähtaja järgnevast päevast ehk alates 13.06.2016 kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast, so alates 18.11.2016 liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas. Kohus märgib, et hageja on vääralt arvestanud tasumata lepingumaksetelt alates 13.06.2016, kuna leping öeldi tegelikkuses üles aasta varem. Siiski lähtub kohus hagiavalduses esiletoodud perioodist. Viivis on arvestatud järgnevalt: viivise vahe määr päevades Võlgnevus päevas päevas

summaarne viivis EUR

nõue

alates

tasumata lepingumaksed (ei sisalda intresse ega viivist)

13.06.16 01.09.17

2917,76 0,25%

7,29

3244,05

väljanõudmiskulu 18.11.16 01.09.17

125 0,25%

0,31

88,97

liikluskindlustus

18.11.16 01.09.17

72,67 0,25%

0,18

51,66

kaskokindlustus

18.11.16 01.09.17

22,89 0,25%

0,06

17,22

müügikahjum

18.11.16 01.09.17

2732,17 0,25%

6,83

1960,21

seisuga

2-17-12998 Müügiga seotud kulu

18.11.16 01.09.17

896,72 0,25%

2,24

642,88

KOKKU

6004,99

48) Hageja on vähendanud enda viivisenõuet 1 146,73 euroni. Hageja viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel hageja viivisenõue summas 1 146,73 eurot põhjendatud. 49) Lisaks nõuab hageja kostjalt I välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning vastav hageja nõue on põhjendatud. 50) Samuti nõuab hageja kostjalt II välja mõista sissenõudmiskulu 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus märgib, et kostja II ei olnud käesolevas vaidluses tarbija, mistõttu ei ole hageja viidatud säte asjakohane. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-148-11 märkinud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. Kostja II vastu esitatud sissenõudmiskulude nõue tuleb rahuldada VÕS § 1131 lg 1 alusel. 51) Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 11 058,43 eurot ja viivise 1 146,73 eurot. Kostjalt I mõistab kohus välja sissenõudmiskulu 40 eurot ning kostjalt II sissenõudmiskulu 30 eurot. Menetluskulude jaotus 52) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (s.o 97,64% ulatuses), tuleb hageja menetluskulud jätta 97,64% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud jätta kostjate endi kanda. 53) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

2-17-12998 54) Hageja esitas menetluskulude nimekirja 13.13.2018. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta) tunnis. Hageja esindajal on erinevateks õigusabitoiminguteks kulunud aega kokku 7,5 tundi, kogusummas 450 eurot. Lisaks õigusabikulule on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv kokku summas 600 eurot. Seega on hageja menetluskulu kokku 1050 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. 55) Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 60 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas täielikult aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada mitteadvokaadist esindaja puhul keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks advokaadist esindajate puhul vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. Seega, arvestades käesolevat menetlust, on põhjendatud kogu hageja esindaja õigusabile kulunud aeg. Samuti on põhjendatud hageja menetluskuluks tema poolt tasutud riigilõiv kogusummas 600 eurot. 56) Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on kokku 1050 eurot. Menetluskulude jaotusest tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1025,22 eurot (1050 x 97,64%). 57) Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus kostjatelt menetluskulude viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.