Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-729
Tsiviilasi
Montaaz Expert OÜ hagi OÜ Spes Ehital vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 70 200 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. septembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Montaaz Expert OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant/hageja: Montaaz Expert OÜ (registrikood 14208810), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/kostja: OÜ Spes Ehital (registrikood 12329716), lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 27. septembri 2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Montaaz Expert OÜ kanda.
4.Mõista Montaaz Expert OÜ-lt välja OÜ Spes Ehital kasuks 300 eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Montaaz Expert (hageja) esitas 15.01.2018 hagi OÜ Spes Ehital (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks 91 800 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.05.2017 töövõtulepingu nr 09/05/17, mille alusel pidi hageja tegema objektil „Eesti elektrijaama tuhavälja šahtveelaskmete nr 1 ja nr 2 ümberpaigutamine“ maa- ja betoonitöid ning metallkonstruktsioonide montaaži. Lepingujärgi oli tööde lõpetamise tähtaeg 31.07.2017. Tööde eest tasumiseks esitas hageja kostjale järgmised arved: 08.06.2017 arve nr 04 summas 16 200 eurot koos km-ga, tasumise tähtaeg oli 15.06.2017; 11.07.2017 arve nr 08 tasumise tähtpäevaga 18.07.2017 summas 43 200 eurot; 09.08.2017 arve nr 09 tasumise tähtpäevaga 16.08.2017 summas 64 800 eurot ja 10.10.2017 arve nr 12 tasumise tähtpäevaga 17.10.2017 summas 70 200 eurot. Kokku esitati arveid summas 124 200 eurot. Kostja jättis tasumata 91 800 eurot. Vaidlusaluse töövõtulepingu puhul on tegemist alltöövõtulepinguga. Hageja andmetel on tema ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu objektil tööd lõpetatud ja antud üle tellijale. Hageja lepingu täitmist tõendab ka Enefit Energiatootmine AS-i 04.10.2017 kiri nr NJ-ARE-1/1335, millest tuleneb, et kõik lepingu objektil tehtud tööd olid lõpetatud 29.09.2017. Seega on hageja tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole selge ja viitab kostja nõuetele hageja vastu, mida ei eksisteeri.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja ei tasunud täies mahus hageja esitatud arveid, s.o summas 124 200 eurot. Kostja esitas kohtule maksekorraldused 124 200 euro hagejale tasumise kohta. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud nõudeõigust kostja vastu summas 91 800 eurot. Kostja oli Enefit Energiatootmise AS-i peatöövõtja ja tellis hagejalt tööde tegemise alltöövõtu korras. Enefit Energitootmise AS võttis kostjalt vastu kogu tööde kompleksi, sh hageja tehtud tööd, hiljemalt 29.09.2017. Poolte vahel tekkis vaidlus hageja tehtud tööde mahu üle. Lepingujärgsete tööde kogumahuks oli 180 000 eurot. Hageja ei teinud töid lepingujärgses mahus. Hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kostja oli sunnitud oma kulul soetama materjalid, seadmed ja mehhanismid hageja jaoks, mis olid vajalikud töövõtulepinguga nr 09/05/2017 ettenähtud tööde tegemiseks. Mulla- ja betoonitööde tegemiseks objektil omandas kostja hageja jaoks materjale ja seadmeid kokku summas 27 463,70 eurot. Hageja metallkonstruktsioonide montaažitööde tegemiseks omandas kostja hageja jaoks vajalikud materjalid, seadmed ja mehhanismid summas 32 524,12 eurot. Peale selle tegi kostja ise objektil osa betoonitöödest hageja asemel summas 38 600 eurot. Kokku olid kostja kulud 98 587,82 eurot.
MENETLUSE EELNEV KÄIK
3.Viru Maakohus rahuldas 7. septembri 2018 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 70 200 eurot.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täielikult tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. detsembri 2018 otsusega Viru Maakohtu 7. augusti 2018 otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
MAAKOHTU OTSUS
6.Viru Maakohus jättis 27. septembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude katteks 4000 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) 09.05.2017 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 09/05/17 Eesti elektrijaama tuhavälja šahtveelaskmete nr 1 ja nr 2 ümberpaigutamiseks ja vastavalt lepingule tuli kostjal teha mullaja betoonitöid ning metallkonstruktsioonide montaaži vastavalt projektile summas kokku 180 000 eurot; 2) Enefit Energitoomise AS tellijana võttis kostjalt kui peatöövõtjalt tööd, sh hageja tehtud tööd, vastu 29.09.2017; 3) hageja on lepingu täitmisega seoses esitanud kostjale järgmised arved: 08.06.2017 arve nr 04 summas 16 200 eurot, 11.07.2017 arve nr 08 summas 43 200 eurot, 09.08.2017 arve nr 09 summas 64 800 eurot ja 10.10.2017 arve nr 12 summas 70 200 eurot. 4) tasumata on arve nr 12 summas 70 200 eurot; 5) arves nr 12 märgitud akt nr 07 on allkirjastamata. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Pooltevahelisest kirjalikust lepingust nähtub selgelt, et lepiti kokku tööde vastuvõtmine aktidega. Lepingu punktis 3.1 on märgitud, et tööde üleandmise kohta vormistatakse ja allkirjastatakse poolte volitatud esindajate poolt vastav üleandmise-vastuvõtuakt. Tasu maksmise kohta on lepingu punktis 4.4 märgitud, et tellija maksab töövõtjale tasu osade kaupa vastavalt tegelikult tehtud töödele. /.../ Arve esitamise aluseks on lepingupoolte aruandekuul tehtud tööde üleandmise kohta allkirjastatud akt, kus on fikseeritud aruandekuu jooksul tegelikult tehtud töömaht. Lepingu p 7.1 kohaselt vormistatakse tööde lõplik üleandmine ja vastuvõtmine lõppaktiga. Tööd loetakse tehtuks pärast tööde lõpliku üleandmise akti nõuetekohase koostamist ja allkirjastamist. Hageja nõude rahuldamiseks ei ole piisav ainuüksi asjaolu, et hankija ehk lõpptellija Enefit Energiatootmine AS oli lepinguga hõlmatud tööd kogu ulatuses vastu võtnud. Seejuures tuleb arvestada kostja väidetega, mille kohaselt ta tegi ise osaliselt need vaidlusalused tööd (arve nr 12), mida pooltevahelise lepingu järgi pidanuks tegema hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et ta tegi vaidlusalusel arvel nr 12 kajastatud tööd (arvel viidatakse „sooritatud tööde aktile
nr 07“, millist aga kohtule ei ole esitatud), et tööd olid täies mahus teostatud nõuetekohaselt ning et tellija (kostja) keeldus alusetult töid mõistliku aja jooksul vastu võtmast. 25.03.2019 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et hageja esitas kostjale akti tehtud tööde kohta, kuid kostja keeldus aktile allakirjutamisest. Kokku on kostja hagejale tasunud 124 200 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud arve nr 12 aluseks olevate tööde tegemist (sooritatud tööde akt nr 07). Hageja kinnitas, et kohus on täitnud selgitamiskohustuse ja andis pooltele juhised, milliseid asjaolusid ja milliste tõenditega tuleb tõendada. Kohtule ei esitatud tõendeid ega selgitusi selle kohta, kust kohus saaks selgelt mõista: 1) millised aktis nr 07 (viide arvel nr 12) tööd hageja tegi ning mille kohta ta esitas pärast tööde tegemist arve nr 12; 2)
kuidas hageja arvestab tööde maksumuseks 70 200 eurot.
Kohtule esitatud arvetest, kaetud tööde aktidest ja ehitustööde päevikust ei ole võimalik selgelt aru saada, kas nimetatud arved, kaetud tööde aktid ja ehituspäevik on seotud aktis nr 07 käsitletud töödega. Töövõtulepingus nr 09/05/2017 lepiti kokku, et töövõtja kohustub tööd lõpetama ja tellijale üle andma hiljemalt 31.07.2017. Kõik kohtule esitatud arved, kaetud tööde aktid ja ehituspäevik käsitlevad hilisemat perioodi. Esitatud arveid kokku liites saab üksnes summa 16 924 eurot. Hageja 25.03.2019 esitatud väide (hagiavalduses see väide kajastud ei ole), et ka arved 04, 08 ja 09 ei ole täies ulatuses tasutud, sest kostja on nende tasumisel kinni pidanud 10% tasumisele kuulunud summast, leidis kostja poolt õigeks võtmist, kuid kostja selgitas, et tegemist on töövõtulepingus nr 09/05/2017 p-s 4.4 kokkulepituga, mille kohaselt tellija maksab töövõtjale tasu osade kaupa vastavalt tegelikult tehtud töödele mitte sagedamini kui üks kord kuus vastavalt töövõtja esitatud arvetele. Arves esitatud summast peetakse kinni 10%. Tellija tasub töövõtjale kinnipeetud summa pärast objekti lõplikku üleandmist nagu on sätestatud p-s 7.1, st pärast seda, kui on vormistatud lõppakt ning töövõtja on esitanud tellijale lõpliku arvestamise nõude. Hageja ei ole asjas tõendanud, et ta on kokkulepitud töö täies mahus täitnud ja kostjal oli kohustus akt nr 07 ja lõppakt allkirjastada. Seega puudub kostjal kohustus maksta hagejale tagasi töövõtulepingu p. 4.4 alusel kinnipeetud 10% esitatud arvetest. Kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. 02.05.2018 esitatud arvetest ei nähtu, et arvetes märgitud materjalid osteti lepinguga ettenähtud objekti jaoks, v.a 10.07.2017 töövõtulepingus nr 1704 määratud materjalid. Seoses sellega ei ole selge, milliste tõendite alusel tegi maakohus järelduse, et kostja ostis antud materjalid konkreetse objekti jaoks.
Ei ole tõendatud, et kostja tegi tööd hageja asemel. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui luges tõendatuks, et osa töid tegi kostja ise. 10.07.2017 kostja ja OÜ Mikrovai vahel sõlmitud töövõtuleping nr 1704 ei ole seotud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. 10.07.2017 töövõtulepingu objektiks on Eesti Elektrijaamas tuhavälja šahtveelaskmete nr 1 ja 2 ümberpaigaldamine. Sõlmitud lepingu esemeseks on mullatööd, betoonitööd ja metallkonstruktsioonide montaaž. On selge see, et tegemist on erinevate töödega, mis ei ole seotud omavahel sõltumata sellest, et tegemist on ühe ja sama objektiga. Siin on tegemist tavakorraga, kus peatöövõtja jagas erinevaid töid erinevate alltöövõtjate vahel. VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu p-ga 7.2. on kehtestatud mõistlik tähtaeg tööde vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks – 10 päeva. Puudub vaidlus selle üle, et tööd olid esitatud kostjale vastuvõtmiseks. Juhul, kui kostja leidis, et vastuvõtmiseks esitatud tööd ei olnud tehtud või juhul, kui tööd oleksid puudulikud, oli kostja kohustatud esitama põhjendatud keeldumise tööde vastuvõtmisest. Kostja seda ei teinud. Tööde tegemist tõendab ka tasaarvestuse akt. Aktis on määratud, et kostja tasaarvestab hageja 14.08.2017 arve nr 10 ja 10.10.2017 arve nr 12 kostja arvega. Pärast tööde tegemise tähtaega jäi leping kehtima, kuna hageja jätkas tööde tegemist ja tegi need täies mahus.
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Ringkonnakohus märkis asja esmakordselt läbivaatamisel, et hageja nõude rahuldamiseks ei ole piisav ainuüksi asjaolu, et hankija ehk lõpptellija Enefit Energiatootmine AS oli lepinguga hõlmatud tööd kogu ulatuses vastu võtnud. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Lõpptellijapoolne tööde vastuvõtmine võib küll viidata asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, kuid töövõtja peab seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul.
11.Toimikus ei ole tõendeid, millest nähtuks, kas ja millised tööde üleandmise aktid on hageja kostjale esitanud, samuti ei nähtu seda, milliste tööde vastuvõtmisest ja millistel põhjustel on kostja keeldunud. Ringkonnakohus ei saa hinnata, kas kostjal oli VÕS § 638 alusel kohustus tööd vastu võtta, kui hageja ei ole tõendanud tehtud tööde sisu, tööde valmimist ega üleandmist. Sellekohaseid tõendeid ei esitanud hageja ka asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Seega pole võimalik jõuda seisukohale, et tööd tuleb lugeda VÕS § 638 teise lause järgi vastuvõetuks. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Töövõtulepingust (I kd tl 59-67) nähtub üheselt, et lepiti kokku tööde vastuvõtmise vormistamises sellekohaste aktidega. Kuna töid ei ole võetud
vastu ja hageja ei ole tõendanud ka tööde valmimist, jättis maakohus hagi õiguspäraselt rahuldamata.
12.Hageja esitatud aktid ja ehituspäevikud (tl 10-21, kd III) ei tõenda, et kostja kui tellija on hagejalt kui töövõtjalt võtnud tööd vastu. Esitatud aktides ja ehituspäevikutes on ehitusettevõtjaks märgitud kostja, mitte hageja. Dokumendid on osaliselt võõrkeelsed, mispärast pidanuks maakohus TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt nõudma dokumentide tõlget. Ringkonnakohus ei arvesta võõrkeelsete tõenditega. Kuna dokumentidelt ei nähtu, et töövõtja oleks hageja; e-kirjavahetusest ei nähtu, millistest aktidest, mis töödest oli poolte vahel juttu, siis ei tõendaks esitatud dokumendid töö valmimist ja üleandmist ka siis, kui need oleksid tõlgitud. Pooled ei vaidle, et tööd, mille eest esitatud arvetelt peeti kinni 10%, on võetud vastu. Samas on lepingu p-i 4.4. järgi kinnipeetud tasuosa sissenõutavaks muutumise eelduseks töö lõplik üleandmine hagejalt kostjale (mitte kostjalt Enefit Energiatootmine AS-le), mida hageja ei ole tõendanud. Ringkonnakohus rõhutab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti eraldi töövõtuleping, milles hageja on töövõtja ja kostja on tellija, mispärast ei tõenda kostja ja Enefit Energiatootmine AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmine seda, et hageja ja kostja töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud.
13.Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus hageja pole TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud tema tehtud tööde valmimist ja nende vastuvõtmiseks pakkumist, ei ole vajalik analüüsida, kas kostja tegi objektil töid ise.
14.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kui apellandi kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot on kooskõlas asja mahu ja keerukusega, mispärast kuuluvad need hüvitamisele. Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 300 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.