Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). 1(6)
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.OÜ Montaaz Expert (hageja) esitas 15.01.2018 Viru Maakohtule hagi OÜ Spes Ehital (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 91 800 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.05.2017 töövõtulepingu nr 09/05/17, mille kohaselt hageja kohustus teostama objektil „Eesti elektrijaama tuhavälja šahtveelaskmete nr 1 ja nr 2 ümberpaigutamine“ maa- ja betoonitöid ning metallkonstruktsioonide montaaži. Lepingu kohaselt oli tööde teostamise tähtajaks 31.07.2017. Teostatud tööde eest tasumiseks esitas hageja kostjale järgmised arved: 08.06.2017.a arve nr. 04 summas 16 200 eurot koos km-ga, tasumise tähtaeg oli 15.06.2017, 11.07.2017. a arve nr. 08 tasumise tähtpäevaga 18.07.2017 summas 43 200 eurot, 09.08.2017 arve nr 09 tasumise tähtpäevaga 16.08.2017 summas 64 800 eurot ja 10.10.2017 arve nr 12 tasumise tähtpäevaga 17.10.2017 summas 70 200 eurot. Kokku on arveid esitatud summas 124 200 eurot. Kostja arveid täies mahus ei tasunud, jättes tasumata 91 800 eurot. Vaidlusaluse töövõtulepingu puhul on tegemist alltöövõtulepinguga. Hageja andmetel on tema ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu objektil tööd lõpetatud ja antud üle tellijale. Hageja poolt lepingu täitmist tõendab ka E AS-i 04.10.2017.a kiri nr. NJ-ARE-1/1335, millest tuleneb, et kõik lepingu objektil teostatavad tööd olid lõpetatud 29.09.2017.a. Seega on hageja tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole selge ja viitab kostja nõuetele hageja vastu, mida ei eksisteeri. Hageja tasaarvestuse avaldust ei aktsepteeri.
2.Kostja (OÜ Spes Ehital) vaidles hagile vastu. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja ei ole tasunud täies mahus hageja poolt esitatud arveid kogusummas 124 200 eurot. Kostja esitas kohtule maksekorraldused 124 200 euro hagejale tasumise kohta (I kd tl 43-47). Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu summas 91 800 eurot. Kostja selgitas, et kostja oli E AS-i peatöövõtja ja tellis hagejalt tööde teostamist alltöövõtu korras. E AS võttis kostjalt vastu kogu tööde kompleksi, sh hageja poolt teostatud tööd, hiljemalt 29.09.2017.a. Poolte vahel tekkis vaidlus hageja poolt teostud tööde mahu osas. Pooltevahelise lepingu järgsete tööde kogumahuks oli 180 000 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei teostanud töid täismahus. Paari nädala möödumisel hageja poolsest lepingu täitmisele asumisest selgus, et hageja ei suuda teostada betoonitöid täies mahus ning metallkonstruktsioonide montaažitöid projekti järgi seetõttu, et hageja ei suuda soetada materjale, seadmeid ja mehhanisme nimetatud tööde teostamiseks. Kostja oli sunnitud oma kuludega soetama materjalid, seadmed ja mehhanismid hageja jaoks, mis olid vajalikud töövõtulepinguga nr 09/05/2017 ettenähtud tööde teostamiseks. Mulla- ja betoonitööde teostamiseks objektil omandas kostja hageja jaoks materjale ja seadmeid kokku summas 27 463,70 eurot. Hageja metallkonstruktsioonide montaažitööde teostamiseks omandas kostja hageja jaoks vajalikud materjalid, seadmed ja mehhanismid summas 32 524,12 eurot. Peale selle teostas kostja ise objektil osa betoonitöödest hageja asemel summas 38 600 eurot. Kokku moodustavad kostja kulud 98 587,82 eurot. 2(6)
3.25.03.2019 toimund kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde (70 200 eurot). Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on tõendamata. Kostja ei ole kokkuleppituid töid teostanud. Kostja ei nõua kohtus hageja nõude tasaarveldamist. Pooled kinnitasid, et igast tellija poolt tasutud arvest pidas tellija kokkuleppe kohaselt kinni 10% tasumisele kuuluvast summast. Lepingu täitmise korral tuleb tellijal arvetes kinni peetud 10% töövõtjale välja maksta. Kostja väitis, et kuna hageja lepingut täies ulatuses ei täitnud, puudus kostjal tellijana kohustus seda summat hagejale välja maksta. Sooritatud tööde akti nr 07 (arve nr 12 viide) ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hagi ese: 09.05.2017 sõlmitud töövõtulepingu nr 09/05/17 täitmisest tulenev nõue summas 70 200 eurot.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) 09.05.2017 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 09/05/17 Eesti elektrijaama tuhavälja šahtveelaskmete nr 1 ja nr 2 ümberpaigutamiseks ja vastavalt lepingule tuli kostjal teostada mullaja betoonitöid ning metallkonstruktsioonide montaaži vastavalt projektile summas kokku 180 000 eurot. 2) E AS tellijana võttis kostjalt kui peatöövõtjalt tööd, sh hageja poolt teostatud tööd, vastu 29.09.2017.a. 3) Hageja on lepingu täitmisega seoses esitanud kostjale järgmised arved: 08.06.2017.a arve nr. 04 summas 16 200 eurot, 11.07.2017.a arve nr. 08 summas 43 200 eurot, 09.08.2017 arve nr 09 summas 64 800 eurot ja 10.10.2017 arve nr. 12 summas 70 200 eurot. 4) Tasumata on arve nr 12 summas 70 200 eurot; 5) arves nr 12 märgitud akt nr 07 on allkirjastamata.
7.Kostja vaidles hagile vastu seoses sellega, et kui sai selgeks, et hageja ei suuda lepingulisi kohustusi tähtajaks täita, oli kostja sunnitud oma kuludega soetama töövõtulepingus nr 09/05/2017 ettenähtud tööde teostamiseks vajalikud materjalid, seadmed ja mehhanismid hageja jaoks: mullaja betoonitööde teostamiseks objektil omandas kostja hageja jaoks materjale ja seadmed kokku summaks 27 463,70 euro (lisa1). Hageja metallkonstruktsioonide montaažitööde teostamiseks omandas kostja hageja jaoks vajalikud materjalid, seadmed ja mehhanismid summaks 32 524,12 euro (lisa 2). Peale selle teostas kostja objektil osa betoonitöödest Hageja asemel summaks 38 600,00 euro (lisa 3). Kokku moodustasid kostja kulud 98 587,82 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. 3(6)
Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmise. Pooltevahelisest kirjalikust lepingust (I kd tl 59-67) nähtub selgelt, et lepiti kokku tööde vastuvõtmise vormistamises sellekohaste aktidega. Lepingu punktis 3.1 on märgitud, et tööde üleandmise kohta vormistatakse ja allkirjastatakse poolte volitatud esindajate poolt vastav üleandmise-vastuvõtuakt. Tasu maksmise kohta on lepingu punktis 4.4 märgitud, et tellija maksab töövõtjale tasu osade kaupa vastavalt tegelikult teostatud töödele. /.../ Arve esitamise aluseks on lepingupoolte poolt aruandekuul teostatud tööde üleandmise kohta allkirjastatud akt, kus on fikseeritud aruandekuu jooksul tegelikult tehtud töömaht. Lepingu p.7.1 kohaselt tööde lõplik üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse lõppaktiga. Tööd loetakse teostatuks pärast tööde lõpliku üleandmise akti nõuetekohase koostamist ja allkirjastamist poolte esindajate poolt. Seega tuleb käesolevas menetluses selgitada ka hageja nõue on muutunud sissenõutavaks osas, millele kostja vastu vaidles.
9.Hageja tugineb hagis sellele, et lõpptellija E AS on lepinguga hõlmatud tööd täies ulatuses vastu võtnud. Maakohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamiseks ei ole piisav ainuüksi asjaolu, et hankija ehk lõpptellija E AS oli lepinguga hõlmatud tööd kogu ulatuses vastu võtnud. Seejuures arvestab kohus kostja väidetega, mille kohaselt ta teostas ise osaliselt need vaidlusalused tööd (mille kohta on hageja arve nr. 12 esitanud), mida pooltevahelise lepingu järgi pidanuks tegema hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et ta teostas vaidlusalusel arvel nr 12 kajastatud tööd (arvel viidatakse „sooritatud tööde aktile nr 07“, millist aga kohtule ei ole esitatud), et tööd olid täies mahus teostatud nõuetekohaselt ning et tellija (kostja) keeldus alusetult töid mõistliku aja jooksul vastu võtmast. 25.03.2019 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et hageja esitas kostjale akti teostatud tööde kohta, kuid kostja keeldus aktile allakirjutamisest.
10.Kostja esitas kohtule tõendid mille kohaselt on 08.06.2017.a arve nr. 04 summas 16 200 eurot, 11.07.2017.a arve nr. 08 summas 43 200 eurot, 09.08.2017 arve nr 09 summas 64 800 eurot täies ulatuses tasutud (tl 43-47). Kokku on kostja hagejale tasunud 124 200 eurot. Ülejäänud osas on kostja esitanud vastuväite motiivil, et kostja on ise täitnud hageja lepingulisi kohustusi ja kandnud sellega seoses kulusid.
11.Maakohus tuvastas, et arves nr 12 viidatud tööde vastuvõtmise akti ei ole kostja allkirjastanud. Seega oli hagejal kohustus tõendada, et hageja on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud ja kostja keeldus põhjendamatult töid mõistliku aja jooksul vastu võtmast. Hagejal oli kohustus tõendada millised tööd ta pidi viimase arve järgi teostama, tõendama, et need tööd on nõuete kohaselt täidetud ning esitama tööde täitmise kohta vastavad tõendid. Oma 15.06.2019 seisukohas hageja esindaja kinnitas, et kohtuistungil täitis kohus selgitamiskohustuse ja andis pooltele juhised, millised asjaolud ja milliste tõenditega tuleb tõendada käesolevas asjas. TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
4(6)
Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hageja poolt esitatud arve nr 12 aluseks olevate tööde teostamist (sooritatud tööde akt nr 07). Hageja esindaja kinnitas, et kohus on täitnud selgitamiskohustuse ja andis pooltele juhised millised asjaolud ja milliste tõenditega tuleb tõendada. Kohtule ei esitatud tõendeid ega selgitusi selle kohta, kust kohus saaks selgelt mõista: 1) millised aktis nr 07 (viide arvel nr 12) tööd hageja teostas ning mille kohta ta esitas peale tööde teostamist arve nr 12; 2) kuidas hageja arvestab tööde maksumuseks summas kokku 70 200 eurot, so nimetatud summas on hageja tööd kohaselt täitnud, tööde teostamine on kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja kostjal oli kohustus tööd vastu võtta. Kohtule esitatud arvetest (toim. III t.l 6-8), kaetud tööde aktidest (tl 10-14), ehitustööde päevikust (tl 15-21) ei ole võimalik selgelt aru saada, kas nimetatud arved, kaetud tööde aktid ja ehituspäevik on seotud aktis nr 07 käsitletud töödega. Töövõtulepingus nr 09/05/2017 lepiti kokku, et töövõtja kohustub tööd lõpetama ja tellijale üle andma hiljemalt 31.07.2017. Kõik kohtule esitatud arved, kaetud tööde aktid ja ehituspäevik (toim.III tl 6-21) käsitlevad hilisemat perioodi. Esitatud arveid (toim. III tl 6-8) kokku liites saame üksnes summa 16 924 eurot. Hageja poolt 25.03.2019 esitatud väide (hagiavalduses see väide kajastud ei ole), et ka arved nr-d 04, 08 ja 09 ei ole täies ulatuses tasutud, sest kostja on nende tasumisel kinni pidanud 10% tasumisele kuulunud summast, leidis kostja poolt õigeks võtmist, kuid kostja selgitas, et tegemist on töövõtulepingus nr 09/05/2017 p-s 4.4 kokkulepituga, mille kohaselt tellija maksab töövõtjale tasu osade kaupa vastavalt tegelikult teostatud töödele mitte sagedamini kui üks kord kuus vastavalt töövõtja poolt esitatud arvetele. Arves esitatud summast peetakse kinni 10%. ... Tellija tasub töövõtjale kinnipeetud summa pärast objekti lõplikku üleandmist nagu on sätestatud p-s 7.1, st pärast seda , kui on vormistatud lõppakt ning töövõtja on esitanud tellijale lõpliku arvestamise nõude. Hageja ei ole asjas tõendanud, et ta on kokkulepitud töö täies mahus täitnud ja kostjal oli kohustus akt nr 07 ja lõppakt allkirjastada. Seega puudub kostjal kohustus maksta hagejale tagasi töövõtulepingu p. 4.4 alusel kinnipeetud 10% esitatud arvetest.
12.Maakohus on seisukohal, et hagi ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud kokku 4500 eurot sh. riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest 1100 eurot, tõlkekulud 175 eurot ja õigusabikulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 3225 eurot (tunnitasu 100 eurot). Kohus leiab, et apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1100 eurot ja dokumentide tõlke kulu 175 eurot on põhjendatud kulu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 150 eurot käibemaksuta (RKTKo 2-16-8344 p 15). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind 100 eurot käibemaksuta on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.
5(6)
Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja kulutanud õigusabi osutamisele kokku 32,25 h sh. maakohtus esimesel korral 18,75 h ja teisel korral 3 h, kokku 22,25 eurot ja ringkonnakohtus 10 h. Kohus leiab, et õigusabikulud maakohtus esimesel korral ja ringkonnakohtus on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama asjaga. Kohtu arvates on ajakulu hageja 02.05.2018 dokumendi (3 lk) osas vastuse koostamiseks 5 h ülepaisutatud. Samuti ei ole põhjendatud asja materjalidega tutvumine, uurimine ja analüüs pärast (p 11) 07.08.2018 otsusega tutvumist. Arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente, nende mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ajaks esimesel korral 16,75 h ja ringkonnakohtus 7,5 h. Kohus loeb põhjendatud ajaks kokku 27,25 h (16,75+7,5+3). Seega õigusabikulu 2725 eurot (27,25*100). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4000 eurot (175+1100+2725).
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.