Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja vanaema Exx Bxxxxxxxx 19.05.2020. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 22.11.2017. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24291934. Hageja omas võlgniku vastu järgmisi nõudeid: väikelaen nr 16-059512-VL 29.06.2016. a; väikelaen nr 16-101183-VL 13.10.2016.a; väikelaen nr 16-112315-VL 11.11.2016. a ning väikelaen nr 17-028264-VL 06.03.2017. a, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4123,63 eurot ja viivised summas 1509,55 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei suutnud võlgnetavat summat kogu ulatuses tasuda, sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest, s.o summas 203,63 eurot. Hageja võimaldas kostjal tasuda võlgnevus osamaksetena ja kompromiss-summas 5429,55 eurot (4123,63+1305,92 eurot). Lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja luges kompromiss-summa tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.01.2018. a, s.o osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja kohustus maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060%. Juhindudes VÕS § 1132 lg-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist märas 0,06% alates 16.01.2018. a kuni 19.02.2020. a kokku summas 1892,75 eurot. Hageja nõuab kostjalt ta edaspidi (alates 20.02.2020. a) sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06%. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 4123,63 eurot, enne 22.11.2017. a sissenõutavaks muutunud viivised 1305,92 eurot, lepingutasu 20 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning kohtuotsuse tegemise aja, s.o 08.09.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 (4)

2392,53 eurot (1892,75+499,78). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 09.09.2020. a viivise põhivõlalt määras 0,06% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 895 eurot, s.o 475 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 475 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub (tl 16), et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul (kompromissleping/võlatunnistus). Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kuna tegemist on kompromisslepingul/võlatunnistusel põhineva nõudega, puudub vaidlus nõude tõendatuse üle ja hagejal ei ole tulnud tegeleda nõude tõendamise ega põhjendamisega. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Selline tasu vastab tasule 2 tunni õigusabi eest hinnaga 60 eurot tund. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 595 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 475 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras /allkirjastatud digitaalselt/

3 (4)

Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.