Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 09.september 2020 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-19-135638 658, 97 eurot Elisa Teleteenused AS hagi M. P. vastu võla nõudes Hageja Elisa Teleteenused AS, registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn, esindaja Triin Reinmaa, Creditreform Eesti OÜ, e-post: [email protected]; Kostja M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
1.AS Elisa Teleteenused esitas Tartu Maakohtule hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 19.04.2016 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügileping ning kliendi- ja teenuse osutamise leping kostjale Starman Start: S-internet+S-digiTV, STARbox, TV Everywhere, DigiTV kaardi rendi, Wi-Fi teenuse, Digiboksi rendi ja Modemi rendi teenuse osutamiseks. 19.04.2016 sõlmitud lepingute alusel andis hageja kostjale kasutamiseks SIM kaardi, modemi, Digiboksi koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Hageja nõuab esitatud hagis tasumata teenuse eest 107,19 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarti, siis nõuab hageja nende väärtuse hüvitamist kokku 238 eurot. Hageja taotleb välja mõista perioodi 01.11.2016 kuni 08.05.2020 eest põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viiviseid 0,05% päevas summas 221,78 eurot ning alates 09.05.2020 tasumata põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3;100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1132 lg 1, 2 p 1; TsMS § 367 alusel. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise ulatuses, st mitte üle põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise summa. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 125 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot tulenevalt TsMS § 4842 ning TsMS §de 144 p 1, 175 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks õigusabikuluks 85 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 230 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (230 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.