Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu avaldus Arvila OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Arvila OÜ määruskaebus Avaldaja: Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu (registrikood 80115355), lepingulised esindajad Aivira Jatsuk ja Irina Bušujeva Puudutatud isik: Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, registrikood 14092508), lepinguline esindaja Alar Liivamägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.02.2020 tühistada osas, milles mõisteti Arvila OÜ-lt välja Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu kasuks enam kui 358,86 eurot põhivõlga ja 7,28 eurot viivist, jaotati menetluskulud ja määrati kindlaks nende suurus ning mõisteti välja Arvila OÜ-lt.
3.1.Rahuldada Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu avaldus Arvila OÜ vastu osaliselt.
3.2.Mõista Arvila OÜ-lt Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu kasuks välja 358,86 eurot põhivõlga ja 7,28 eurot viivist.
3.3.Jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu kanda.
3.5.Määrata määruskaebuse menetlemisega seotud Arvila OÜ menetluskulude suuruseks 675 eurot. Jätta Arvila OÜ taotlus rahuldamata 290 euro osas.
3.6.Mõista Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistult Arvila OÜ kasuks välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 675 eurot.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 04.03.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, puudutatud isik) vastu 4125,90 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2019 võlgnikule makseettepaneku. 15.03.2019 esitas puudutatud isik nõudele vastuväite. 22.03.2019 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 08.04.2018 hagiavalduse, mille kohaselt omandas puudutatud isik kohtutäituri korraldatud enampakkumisel mais 2018 Tallinnas Paasiku 28-187 asuva korteri (korter) ja ta kanti 01.06.2018 kohtutäituri avalduse alusel omanikuna kinnistusraamatusse, millisest ajast tekkis puudutatud isikul kohustus tasuda avaldaja esitatud arveid. Puudutatud isik ei tasunud 2018 esitatud arveid. Avaldaja nõudis ajavahemikul 11.06.2018 – 11.02.2019 korteri kasutamisega seoses esitatud arvete tasumist kokku 918,34 eurot ja viivist 18,56 eurot.
3.Kohus algatas avaldaja avalduse alusel 02.05.2019 määrusega hagita menetluse.
4.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik omandas korteri 01.06.2018, aga arve TE05774 on esitatud mais tarbitud teenuste eest, mille eest puudutatud isik tasuma ei pea. Korteri valduse sai puudutatud isik kohtutäituri vahendusel kätte 28.09.2018. Samal ajal fikseeriti ka veemõõtjate näidud. Kuni nimetatud kuupäevani puudutatud isik vett ei tarbinud ja maksma selle eest ei pea. Ilmselt jättis eelmine
2(10)
omanik veenäidud avaldajale teatamata või esitas tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
5.05.08.2019 täpsustas avaldaja oma nõuet. Põhinõude arvestuse hulka oli algses avalduses ekslikult lisatud ka viivise eest esitatud arve. Põhinõude õige suurus on 887,87 eurot, millele lisandub viivisenõue 18,56 eurot, s.o kokku on nõue 906,43 eurot. Avaldaja selgitas veenäitude esitamise asjaolusid.
6.Puudutatud isik tunnistas tema vastu esitatud nõuet põhivõla 358,86 eurot ja viivise osas, kuid vaidles endiselt vastu 11.06.2019 arvele TE05774, mille alusel muudetud nõudena nõuab avaldaja 33,50 eurot, ja arvele TE09821, mis sisaldab põhjendamatut nõuet vee soojendamise ning vee ja kanalisatsiooni eest kokku 495,51 eurot. Maakohtu määrus
7.Maakohus rahuldas avalduse 06.02.2020 määrusega, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 906,43 eurot, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1861,70 eurot ja viivise.
8.Puudutatud isiku kohustus tasuda avaldajale majandamiskulude eest tuleneb korteriühistu põhikirja p-st 3.2.8 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40. Avaldaja nõue on tõendatud arvetega. Avaldaja esitas arvestuse arve nr TE05774 aluseks olevate teenuste kohta korteriühistu juhataja kirjaliku kinnitusena, mida maakohus arvestas tõendina.
9.Kinnistusraamatust nähtuvalt omandas puudutatud isik vaidlusaluse korteriomandi 01.06.2018. Avaldaja ei esitanud nõudeid teenuste eest, mis osutati enne puudutatud isiku poolt korteri omandamist ega muude enne 01.06.2018 arvestatud majandamiskulude eest. Puudutatud isik ei ole vastupidist tõendanud.
10.Puudutatud isiku ainus vastuväide, et korteri eelmine omanik jättis veenäidud teatamata või esitas ebaõigeid andmeid, on paljasõnaline. Tähendust ei oma see, millal sai puudutatud isik kätte korteri valduse. Kui korteri eelmine valdaja jätkas kommunaalteenuste tarbimist pärast 01.06.2018 või põhjustas oma tegudega muul viisil vaidlusaluste nõuete esitamise puudutatud isiku vastu, on tegemist nende omavahelise õigussuhtega, mis ei puutu avaldajasse. Eelmise valdaja õigusvastane käitumine ei vabasta puudutatud isikut temale kuuluva korteriomandiga seotud kohustuste täitmisest avaldaja ees.
11.Viivisenõude osas märkis maakohus, et puudutatud isik ei vaidlustanud viivise arvestamise aluseid. Viivise arvestuse esitas avaldaja 12.09.2019 seisuga. Tegelik viivisnõue oli suurem, sest avaldajal oli õigus nõuda viivist kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja nõudis viivist määraga 0,02% päevas, kuigi KrtS § 42 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivise määr 8% aastas ehk ca 0,0219% päevas.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avaldaja nõude ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 887,87 eurot ja viivise 18,56 eurot, kokku 906,43 eurot.
13.Menetluskulude osas leidis maakohus, et kuna kohtusse pöördumise vajadus tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis temale esitatud arved alusetult tasumata, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja 3(10)
taotles riigilõivu 137,77 eurot hüvitamist ja õigusabikulude 2007,58 eurot hüvitamist (ca 18,25 tundi, tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta)). Maakohtu hinnangul ületavad väikeste nõuete puhul vajalikud menetluskulud tihti esitatud nõude suurust ja menetluskulude hüvitise automaatne piiramine tsiviilasja hinnaga ei saa olla õige. Kuna riigilõivu puudutav avaldaja määruskaebus jäi rahuldamata, siis ei ole vajalikeks kuludeks määruskaebuse koostamiseks ja ringkonnakohtu 16.08.2019 määruse analüüsiks kulutatud aeg (137,25 + 18,30 eurot). Pärast kohtu 21.01.2020 määrust ei ole avaldaja sisulisi seisukohti esitanud ja seega ei olnud vajalik ka sellele järgnev kliendikohtumine (128,10 eurot). Maakohtu arvates oli avaldaja põhjendatud ja vajaliku kulu kokku 1861,70 eurot (137,77 + (2007,58 - 137,25 - 18,30 – 128,10). Määruskaebus
14.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada põhivõla 529,01 eurot ja viivise 11,28 eurot väljamõistmise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus põhivõla 529,01 eurot ja viivise 11,28 eurot väljamõistmise osas rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
15.Puudutatud isik kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse 01.06.2018, millisest ajast alates tekkis puudutatud isikul kohustus tasuda ühise asjaga seotud kulutuste ja kommunaalteenuste eest. Seega ei olnud puudutatud isikul varasemate kulutuste ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustust, kuid avaldaja nõuab puudutatud isikult ka endise korteriomaniku tekitatud võlga korteriühistu ees.
16.11.06.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule tasumiseks arve summas 3578,11 eurot, mida puudutatud isik ei nõustunud tasuma. Arve koosnes 45,41 euro ulatuses 2018 juunis esitatud nõudest ja ülejäänud ulatuses varem tekkinud nõudest. Juunis esitatud nõue oli esitatud eelmisel kuul tarbitud teenuste eest, s.t enne puudutatud isiku omanikuks saamist, mistõttu ei ole puudutatud isikul selle tasumise kohustust. Samuti ei ole puudutatud isikul kohustust tasuda varem esitatud arvete eest.
17.28.09.2018 sai puudutatud isik kohtutäituri abil endiselt omanikult korteri valduse, võttis korterist veemõõtjate näidud ja edastas need avaldajale. 11.10.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule arve 545,33 euro tasumiseks. Arve sisaldas 495,51 euro ulatuses põhjendamatut nõuet veeteenuse eest.
18.Kujunenud olukorras ei saanud puudutatud isik tasuda ka jooksvalt esitatud arvete eest, kuna avaldaja oleks tema tasutud summad arvestanud varem tekkinud võla, mille eest puudutatud isik ei vastutanud, eest tasumiseks. Sellega oleks puudutatud isik tasunud võõrast võlga ilma, et tema enda kohustus avaldaja ees oleks vähenenud. Hiljem puudutatud isik muutis oma seisukohta ja tasus alates 2019 jaanuarist esitatud igakuised arved, keeldudes endiselt võõrast võlga tasumast.
19.Maakohus arvestas ebaõigesti avaldaja väitega, et eelmine omanik esitas näidud viimati aprillis 2018 telefoni teel. Avaldusele lisatud arvetelt nähtuvalt tuli näidud esitada
1.kuupäevaks e-posti aadressil. Avaldaja väide ja seda kinnitav tõend ei ole objektiivne, vaid loodud vastavalt kohtuasjas tõusetunud probleemile. Kui kohus sellise tõendiga arvestab, rõhutab puudutatud isik, et tõendist ei nähtu, millisel kuupäeval endine omanik viimati veemõõtja näidud esitas. Isegi, kui kohus loeb õigeks ja 4(10)
tõendatuks avaldaja väite, et vana omanik esitas viimati näidud aprillis 2018, jääb veeteenuse arvestamise perioodi sisse 2 kuud aega, mil korteril oli eelmine omanik.
20.Maakohus palus avaldajal selgitada, kuidas nõude aluseks olevad kogused arvestati. Puudutatud isik pidi tarbitud veekoguste kohta tõendeid esitama juhul, kui arvestus lähtub kulude jaotamisest kõigi korteriomanike vahel, kuid arvestus käib iga korteri veemõõtjate alusel. Seega ei pidanud puudutatud isik tarbimise kohta tõendeid esitama.
21.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja ei esitanud nõudeid teenuste eest, mis osutati enne korteri omandamist puudutatud isiku poolt. Puudutatud isikul puudub võimalus tõendada asjaolu, mis ei ole aset leidnud. Sellisel juhul pöördub tõendamiskoormis isiku poole, kes väidab asjaolu esinemist. Seega pidi avaldaja näitude esitamise kohta tõendeid esitama. Kuivõrd endise omaniku poolt ühistule näitude esitamine on nendevaheline asi, ei saa puudutatud isik seda tõendada.
22.Puudutatud isik sai veemõõtja näidud 28.09.2018 ja edastas need avaldajale, kuid avaldaja väidab, et sai uued näidud veeavarii likvideerimisel 05.10.2018. Näidud on mõlemal juhul samad. Ajaline 7-päevane erinevus ei oma siin tähtsust.
23.Avaldaja põhjendas vastuoluliselt 2018 oktoobri veeteenuse arvet puudutatud isiku omanikuks olemise ajal toimunud tarbimisega ja samas ka veeavariiga. Avaldaja püüdis 04.07.2019 ärakuulamisel selgitada ebatavaliselt suurt veetarbimist korteris 05.10.2018 toimunud veeavariiga, mistõttu kohustas kohus avaldajat esitama tõendid, milline oli veenäit enne ja pärast veeavariid ning vastava arvestuskäigu. Avaldaja ei esitanud vastavaid tõendeid ega arvestust. Veeavarii seisnes väikeses lekkes, mis ei põhjustanud märkimisväärset veekulu, mida kinnitab ka see, et väljatõstmisaktis on veemõõtjate näidud samad, mis veeavarii likvideerimise järgselt koostatud aktis. Kui alusetut veearvet põhjendada veeavariiga, oleks vesi pidanud lahmama nii sooja kui külma vee torust, mis ei ole veeavarii korral usutav, teisalt aga täidaks 156,7 m3 vett 49,5 m2 suuruse korteri 3,17 m kõrguse veekihiga. Selle tagajärjeks oleks olnud totaalne katastroof, mitte pelgalt allkorruse korteri lae märgumine ja tapeedi lahtitulek.
24.11.10.2018 arvel nõudis avaldaja puudutatud isikult põhjendamatult teadmata aja jooksul endise omaniku tarbitud veeteenuse eest 495,51 euro (188,88 + 306,63) tasumist. Teistel arvetel on tasu veeteenuste eest olnud suurusjärgus 8-20 eurot.
25.Puudutatud isik ei ole kohustatud täitma ebaõiget või ebaselget nõuet. Põhjendatud nõude aluseks saavad olla igakuiselt kogutud näidud. Avaldaja on pika aja jooksul aktsepteerinud olukorda, kus endine omanik ei ole ühistule näite esitanud ega ole näitude saamiseks midagi teinud.
26.Maakohus leidis põhjendamatult, et puudutatud isiku väide ühistu poolt varem näitude saamata jätmise osas on paljasõnaline ja avaldaja nõue on tõendatud arvetega. Puudutatud isik vaidlustas arve õigsuse veeteenuse osas, mistõttu oli avaldaja kohustatud oma nõuet põhistama ja tõendama. Avaldaja ei tõendanud, millal ta enne 28.09.2018 korteri veenäite sai.
27.Isegi, kui puudutatud isik on kohustatud tasuma endise omaniku tarbitud veeteenuse eest alates omanikuks saamisest 01.06.2018, ei ole selge, millisel perioodil tarbiti veeteenust. Veeteenuse tarbimine on toimunud ajavahemikul, mille osas on teadmata, kui pika osa jooksul tarbis endine omanik. Selles, millise aja jooksul ja millises mahus veeteenust tarbiti, on selguse loomine avaldaja kohustus. 5(10)
28.Eeltoodu põhjal tuleb avaldus põhivõla väljamõistmiseks 2018 juuni arve eest 33,50 euro ja oktoobri arve eest 495,51 euro, kokku 529,01 euro ulatuses rahuldamata jätta.
29.Sellest omakorda oleks pidanud vähenema ka põhjendatud viivisenõue. Puudutatud isik ei tunnista 11.06.2018 arvet, millelt arvestati viivist 1,97 eurot. 10.10.2018 arve eest arvestas avaldaja viivist 10,25 eurot. Arvest summas 545,33 eurot moodustas nõue veeteenuse eest 495,51 eurot ehk 90,86 %. Seega on sellelt arvelt viivise nõue põhjendatud 9,14 % ehk 0,94 eurot ning viivise nõue tuleb 9,31 euro ulatuses rahuldamata jätta. Kokku oleks pidanud viivise nõue jääma rahuldamata 11,28 eurot.
30.540,29 eurot (33,50 + 495,51 + 11,28) moodustab avaldaja lõplikust nõudest 59,61 %, mis oleks vastavas proportsioonis pidanud mõjutama ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda või vähemalt jätta 59,61 % ulatuses.
31.Alternatiivselt tuleks menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kompromissi sõlmimisest keeldumise tõttu. Puudutatud isik tegi avaldajale ettepaneku põhjendatud võlanõude ulatuses kompromissi sõlmimiseks 21.05.2019 vastuses avaldusele, kuid avaldaja keeldus kompromissist.
32.Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel mõistis maakohus avaldaja kasuks välja põhjendamatult suure summa. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus oleks tulnud rahuldamata jätta, kuna menetluskulud on menetlustoimingutele kulutatud aja osas ülepaisutatud ning avaldaja menetluskulud olid tingitud avaldaja enda käitumisest, s.o avaldaja esitatud põhjendamatutest nõuetest (maksekäsu kiirmenetluses nõudis avaldaja põhivõlga 4107,34 eurot ja viivist). Avaldaja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud ega vastavuses avaldaja esindaja kvalifikatsiooni, tsiviilasja mahu, dokumentide vormistamiseks kulunud aja ega asja keerukusega. Avaldaja nõudis ühistule tasumata jäänud arvete tasumist ja viivist. Ühistu seaduslik esindaja oleks ilma juristi abita võinud esitada tõendid selle kohta. Käesolev vaidlus ei nõudnud juriidilisi eriteadmisi.
33.Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire. Määrus on selles osas põhjendamata. Maakohus nentis üldsõnaliselt, et avaldaja kasuks väljamõistetud kulud on põhjendatud, neid detailsemalt analüüsimata ja oma seisukohta põhjendamata. Samuti ei arvestanud maakohus väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt põhjendatud ja vajalike menetluskulude väljamõistmine hagihinda ületavas ulatuses on lubatud vaid erandlikel asjaoludel eriti mahukate või keerukate asjade korral. Kuivõrd menetlus käis vaid ühes kohtuastmes, võib aktsepteeritud piiriks olla 1/3 hagihinnast. Menetluse edasine käik
34.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
35.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult
6(10)
avaldaja kasuks välja enam kui 358,86 eurot põhivõlga ja 7,28 eurot viivist. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise kohta.
37.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Seega korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude nõue kuulub läbivaatamisele hagita menetluses, mida maakohus on ka õiguspäraselt teinud. Maakohus on 21.01.2020 teatanud menetlusosalistele, et TsMS § 477 lg-st 1 ja §-st 405 juhindudes lahendab kohus asja lihtsustatud korras. Seega on maakohus teatanud menetlusosalistele, et tegemist on lihtmenetlusega. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Eeltoodust järeldub, et hagita menetluses ei ole võimalik kohaldada lihtmenetluse sätteid. Kuigi maakohus on menetlusosalistele teatanud, et asi lahendatakse lihtmenetluses, on ta seda teinud vahetult enne vaidlust lahendava määruse tegemist ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole enne seda maakohus lihtmenetluse sätteid kohaldanud. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega, mis põhjustaks maakohtu määruse tühistamise.
38.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi osas, mille peale on edasi kaevatatud, s.o osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja 529,01 eurot põhivõlga ja 11,28 eurot viivist, jaotas menetluskulud ja mõistis need välja puudutatud isikult. Osas, millega mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlga 358,86 eurot ja viivist 7,28 eurot, on maakohtu määrus jõustunud.
39.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab puudutatud isik määruskaebuses maakohtu määrusega väljamõistetud põhivõla summas 33,50 eurot, mis tulenes arve nr TE05774 tasumata jätmisest, ja summas 495,51 eurot, mis tulenes arve nr TЕ09821 tasumata jätmisest. Puudutatud isiku väidete kohaselt on maakohus avalduse ekslikult eeltoodud osas rahuldanud, kuna puudutatud isik, kes omandas korteriomandi kohtutäituri läbiviidud enampakkumisel ja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 01.06.2018, ei vastuta KrtS § 43 lg 2 järgi eelmise omaniku võlgade eest ja avaldaja ei ole tõendanud, et tema poolt nõutud võlad tekkisid pärast puudutatud isiku poolt korteri omandamist.
40.KrtS § 40 lg 1 järgi majandamiskulude kandmiseks teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja põhikirja p 3.2.8. alap 1 järgi 7(10)
peab korteriomanik tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks kindlaksmääratud makseid elamu majandamise jooksvate kulude katteks (prügivedu, remondikulud, üldelekter jne) ja p 3.2.8. alap 3 järgi elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate (sh vesi ja kanalisatsioon) majanduskulude eest (dtl 40). KrtS § 43 lg 2 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.
41.11.06.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule, kes ostis täitemenetluses läbiviidud enampakkumisel korteri ja kanti kinnistusraamatusse omanikuna 01.06.2018, arve nr TE05774, mille järgi kuulus tasumisele 45,41 eurot (dtl 49), millise summa tasumist avaldaja esialgselt nõudis. 05.08.2019 menetlusdokumendis täpsustas avaldaja arvest nr TE05774 tuleneva nõude kujunemist ja selgitas, et ta nõuab 33,50 euro tasumist (dtl 156). Arve selgituse järgi kuulub 33,50 eurot tasumisele järgmiste teenuste eest: hoolduskulud 17,33 eurot, lift 0,33 eurot ja remondifond 15,84 eurot. Sama kulude koosseis nähtub ka avaldaja juhatuse esimehe poolt avaldaja esindajale esitatud 05.08.2019 õiendist (dtl 160). Kuigi eeltoodud kulud ei sõltu tarbimisest, tuleb puudutatud isikul maksekohustuse tekkimise aja määramiseks lähtuda avaldaja põhikirjast, mille p 3.2.8. alap 1 järgi tuleb ka maksed, mis ei sõltu tarbimisest, tasuda korteriomaniku poolt üks kord kuus hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. Kuigi avaldaja juhatuse liige on 05.08.2019 õiendis selgitanud, et tegemist on juuni 2018 maksetega, ei ole see vastavuses avaldaja enda põhikirjaga. Arve nr TE05774 kirjetest ei tulene, et tegemist oleks osaliselt eelmise kuu ja osaliselt arve esitamise kuu maksetega. Avaldaja ei ole esile toonud, et arvete esitamisel oleks muudetud põhikirjas sätestatud korda. Eeltoodust järeldab kolleegium, et tegemist on maksetega 2018 maikuu eest, mille tasumist ei ole võimalik nõuda KrtS § 43 lg 2 järgi puudutatud isikult. Maakohtu määrus tuleb 33,50 euro väljamõistmise osas tühistada ja arve nr TE05774 tasumata jätmisest tulenev nõue jätta rahuldamata.
42.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võla sooja ja külma vee ning kanalisatsiooni eest kokku 495,51 eurot, mille tasumise kohustus tulenes 11.10.2018 arvest nr TЕ09821. Arve järgi tuli tasuda 147,7 m3 külma vee ja kanalisatsiooniteenuse eest ning 67,7 m3 vee soojendamise eest (dtl 57). Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on tegemist eelmise korteriomaniku tarbimisega, mille tasumise kohustust puudutatud isikul pole ja avaldaja ei ole tõendanud puudutatud isiku poolt vastava teenuse tarbimist. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et puudutatud isiku väide, et korteri eelmine omanik jättis veenäidud teatamata või esitas ebaõigeid andmeid, on tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et kuigi korteriühistu avalduse lahendamine korteriomaniku vastu toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin tuleb jaatada poolte kohustust oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Seega pidi esmalt tõendama avaldaja, et puudutatud isik on pärast omanikuks saamist 01.06.2018 arvel toodud koguses vett ja kanalisatsiooniteenust tarbinud. Avaldaja väitis, et korteriomandi eelmine omanik teatas veenäidu viimati aprillis 2018. Väite tõendamiseks esitas avaldaja juhatuse liikme õiendi, millest nähtub, et eelmise omaniku poolt teatatud veenäit oli: külm vesi 37 ja soe vesi 27 (dtl 160). Muid tõendeid 8(10)
eelmise omaniku poolt näitude esitamise kohta avaldaja esitanud ei ole. Avaldaja ei ole esile toonud, milline oli veetarbimine kuni 01.06.2018. Avaldaja selgitas, et eelmine omanik teatas aprillis 2018 veenäidu telefoni teel, kuid ei täpsustanud, millal see toimus. Õige on puudutatud isiku väide, et arvetele märgitud selgituse järgi tuli veenäit esitada avaldaja e-posti aadressile. Avaldaja ei ole selgitanud, miks aktsepteeriti telefoni teel näitude esitamist. Samas, arvestades avaldaja poolt esiletoodut, siis aprillis ja mais 2018 ei saanud igal juhul vett ja kanalisatsiooniteenust tarbida puudutatud isik. Avaldaja ei ole selgitanud, milline oli veetarbimine sellel perioodil ja miks ta nõuab ka perioodi eest aprill – mai tasumist puudutatud isikult. Kuna puudutatud isik on juba esimeses 21.05.2019 vastuses avaldusele eeltoodu esile toonud (dtl 89-91), siis ei saanud see tulla avaldajale üllatusena. Ebaõige on maakohtu käsitlus, et puudutatud isik oleks pidanud tõendama, et veetarbimine, mille eest temalt nõutakse tasumist, oli toimunud enne korteriomandi omandamist. Kolleegiumi arvates pidi avaldaja tõendama, et tarbimine toimus pärast puudutatud isiku poolt korteri omandamist. Kolleegium märgib, et avaldaja põhikirja p 3.2.16. järgi oli korteriomanik kohustatud lubama kontrollida juhatuse poolt volitatud isikutel korterites veemõõdunäitureid. Seega oli avaldajal võimalus teha kindlaks eelmise omaniku tegelik veetarbimine enne korteriomandi täitemenetluses müümist, mis oleks taganud võimaliku nõude esitamise KrtS § 44 sätestatud korras. Kuna avaldaja ei toonud esile ega tõendanud puudutatud isiku poolt vee tarbimist alates 01.06.2018, siis on maakohus nõude rahuldanud ebaõigesti ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata.
43.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses veetarbimist seostanud puudtatud isiku korteris 05.10.2018 toimunud veeavariiga, kuigi avaldaja tõi sellise seose välja. Selles osas on määrusekaebuse väide ebaõige. Kolleegium märgib, et veeavarii järgselt fikseeritud veemõõtja näit (dtl 159) ja 28.09.2018 kohtutäituri koostatud kinnisasja valduse äravõtmise aktis (dtl 93-94) olev veenäit on samad, mistõttu oli eeldatavalt veeavarii mõju veekasutusele marginaalne.
44.Kuna maakohus on ebaõigesti osaliselt avalduse rahuldanud, siis tuleb ka maakohtu määrus tühistada osas, milles mõisteti välja viivist üle 7,28 euro, s.o enam, kui viivis võlalt 358,86 eurot.
45.Määruskaebuse esitaja vaidlustas maakohtu poolt menetluskulude jaotuse ja puudutatud isikult väljamõistmise. TsMS § 172 lg 1 jätab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude jaotamisel vaidluse olemuse ja tulemusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on hagimenetlusele sarnase menetlusega, kus nõue rahuldati poolele lähedases määras, siis on õiglane kohaldada TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna puudutatud isiku poolt pakutud kompromiss oli oluliselt väiksemas summas, kui maakohus avalduse rahuldas, siis ei ole alust kohaldada TsMS § 163 lg 2 ja jätta menetluskulusid avaldaja kanda.
46.Määruskaebuse läbivaatamisega seonduvad kulud tuleb jätta avaldaja kanda, sest määruskaebus rahuldati ja selline menetluskulude jaotus on õiglane.
47.Puudutatud isiku taotluse kohaselt on ta maksnud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 125 eurot ja kandnud kulu õigusabile 840 eurot, kokku on menetluskulu 965 eurot. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 174 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, mis oli vajalik menetluskulu. 9(10)
48.Õigusabi on osutatud 7 tundi ja teenuse tunnihind on 120 eurot. Puudutatud isiku taotluse kohaselt kulus maakohtu 06.02.2020 määrusega tutvumisele, analüüsile, konsultatsioonile esindatavaga 2,0 tundi, määruskaebuse koostamisele 4,0 tundi ja avaldaja 02.04.2020 seisukohaga tutvumisele 1 tund. Avaldaja vaidles puudutatud isiku kuludele vastu, väites, et ajakulu on üle paisutatud.
49.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust ning maakohtu 02.04.2020 määruse sisu, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks maakohtu määrusega tutvumisele ja sellega seonduvatele toimingutele 1 tunni, määruskaebuse koostamisele kulunud 4 tundi on põhjendatud ajakulu, küll aga ei saa täies ulatuses põhjendatuks lugeda ajakulu 1 tund avaldaja vastusega tutvumisele ning selles osas loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Seega on kokku vajalik ja põhjendatud ajakulu 5,5 tundi.
50.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
51.Puudutatud isiku esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
52.Seega kuulub avaldajalt väljamõistmisele puudutatud isikule lepingulise esindaja teenuse eest 550 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele 675 eurot.
53.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.