5.Mõista Stix KV OÜ-lt (registrikood 14092508) avaldaja Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu (registrikood 80115355) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(5)
Asjaolud
1.Tallinn, Katleri tn 1, Katleri tn 13, Katleri tn 9, Kihnu tn 12, Läänemere tee 6, Läänemere tee 8, Paasiku tn 16, Paasiku tn 22, Paasiku tn 24, Paasiku tn 28 korteriühistu (avaldaja) esitas 04.03.2019 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Stix KV OÜ (puudutatud isik) vastu 4 125,90 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2019 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Stix KV OÜ esitas 15.03.2019 nõudele vastuväite. Asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 08.04.2018 hagiavalduse, nõudes ajavahemikus 11.06.2018 – 11.02.2019 Paasiku 28-xxxx korteriga kasutamisega seoses esitatud arvete nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tasumist summas 918,34 eurot. Lisaks nõudis hageja viivist 18,56 eurot.
3.Kohus algatas avaldaja avalduse alusel 02.05.2019 kohtumäärusega hagita menetluse.
4.Puudutatud isik vaidles hagile vastu. Puudutatud isik omandas korteri 01.06.2018. Arve xxxx on esitatud mais tarbitud teenuste eest, mille eest kostja tasuma ei pea. Korteri valduse sai kostja kohtutäituri vahendusel kätte 28.09.2018. Samal ajal fikseeriti ka veemõõtjate näidud. Kuni nimetatud kuupäevani puudutatud isik vett tarbinud pole ja maksma selle eest ei pea. Ilmselt on eelmine omanik jätnud veenäidud avaldajale teatamata või on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
5.Kohus selgitas menetlusosalistele 30.05.2019 määruses tõendamiskoormust. Kohus kuulas pooled ära 01.07.2019 kohtuistungil.
6.Avaldaja täpsustas oma nõuet 05.08.2019 avalduses. Põhinõude arvestuse hulka oli hagiavalduses ekslikult lisatud ka viiviste eest esitatud arve. Põhinõude õige suurus on 887,87 eurot ja sellele lisandub viivisenõue 18,56 eurot. Avaldaja nõuete summa on 906,43 eurot. Arves xxxx sisaldus 11,91 tasunõue mais 2018 osutatud teenuste eest ja selle summa jättis avaldaja oma nõudest välja. Avaldaja selgitas veenäitude esitamise asjaolusid.
7.Puudutatud isik põhjendas oma vastuväiteid nõudele täiendavalt 16.08.2019 avalduses.
8.Kohus andis menetlusosalistele 21.01.2020 määrusega lõpptähtaja avalduste tegemiseks ja teatas lahendi tegemise aja. Kohus selgitas menetlusosalistele lihtmenetluses kohalduvaid lihtsustusi asja lahendamisel.
Kohtumääruse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kohaldatakse hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse erisustega (TsMS § 477 lg 1).
3(5)
2.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna lahend tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt TsMS § 444 lg 2.
3.Avaldaja nõuab majandamiskulude tasumist. Majanduskulude tasumise kohustus tuleneb korteriühistu põhikirja p-st 3.2.8 (dtl 40) ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40.
4.Avaldaja nõue on tõendatud arvetega (digitoimiku lk [dtl] 49-69). Avaldaja on esitanud arvestuse arve TE05774 aluseks olevate teenuste kohta korteriühistu juhataja kirjaliku kinnitusena (dtl 160). Kohus tunnustab seda lihtmenetluse erisusi arvestades tõendina (TsMS § 405 lg 1 p 5).
5.Kinnistusraamatust nähtuvalt omandas puudutatud isik vaidlusaluse korteriomandi 01.06.2018 (dtl 36). Avaldaja ei ole esitanud nõudeid teenuste eest, mis on osutatud enne korteri omandamist puudutatud isiku poolt ega muude enne 01.06.2018 arvestatud majandamiskulude eest. Puudutatud isik ei ole vastupidist tõendanud.
6.Puudutatud isiku väide, et korteri eelmine omanik jättis veenäidud teatamata või esitas ebaõigeid andmeid, on paljasõnaline. Kuna sellele faktiväitele tugines vaidluses puudutatud isik, pidi tema ka oma väidet tõendama (TsMS § 230 lg 1). Muid vastuväiteid vaidlusaluste arvete ebaõigsuse kohta pole puudutatud isik esitanud. Tähendust ei oma see, kunas sai puudutatud isik kätte korteri valduse. Kui korteri eelmine valdaja jätkas kommunaalteenuste tarbimist pärast 01.06.2018 või põhjustas oma tegudega muul viisil vaidlusaluste nõuete esitamise puudutatud isiku vastu, on tegemist nende omavahelise õigussuhtega, mis ei puutu avaldajasse. Eelmise valdaja õigusvastane käitumine ei vabasta puudutatud isikut temale kuuluva korteriomandiga seotud kohustuste täitmisest avaldaja ees.
9.Viivise arvestamise aluseid ei ole puudutatud isik vaidlustanud. Viivisearvestuse on avaldaja esitanud seisuga 12.09.2019 (dtl 30-31). Tegelik viivisnõue on suurem, sest avaldajal on õigus nõuda viivist kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja on nõudnud viivist määraga 0,02% päevas, kuigi KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on õige viivise määr 8% aastas ehk ca 0,0219% päevas.
7.Seega rahuldab kohus avaldaja nõude ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 887,87 eurot ja viivise 18,56 eurot, kokku 906,43 eurot.
8.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis temale esitatud arved alusetult tasumata, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Korteriomandiga seotud võla väljamõistmise vaidluses on õige jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg-s sätestatud hagimenetluse üldpõhimõtte järgi, mille kohaselt kaotaja kannab kulud.
9.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4(5)
10.Avaldaja taotles riigilõivu hüvitamist summas 137,77 eurot ja õigusabikulude hüvitamist summas 2 007,58 eurot. Esindaja töö maht käesolevas asjas oli 31.01.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt ca 18,25 tundi, tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik esitas 05.02.2020 vastuväite menetluskuludele, mille kohta kohus märgib järgmist. Väikeste nõuete puhul ületavad vajalikud menetluskulud tihti esitatud nõude suurust. Nii ka käesolevas asjas. Menetluskulude hüvitise automaatne piiramine tsiviilasja hinnaga tooks sisuliselt kaasa väiksemate nõuete kohtusse esitamise takistatusse, mis ei saa olla õige. Tähendust ei oma, et maksekäsu kiirmenetluses oli avaldaja nõue oluliselt suurem kui edaspidises hagimenetluses – avaldaja nõuab maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest hüvitist ainult 20 eurot ja puudutatud isik esitas maksekäsule põhjendusteta vastuväite (dtl 15), mille koostamine ei saanud olla olulise mahuga töö. Kuna riigilõivu puudutav avaldaja määruskaebus jäi rahuldamata, siis ei saa lugeda vajalikeks kuludeks määruskaebuse koostamiseks ja ringkonnakohtu 16.08.2019 määruse analüüsiks kulutatud aega (kulu 137,25 + 18,30 eurot). Pärast kohtu 21.01.2020 määrust pole avaldaja sisulisi seisukohti esitanud ja seega polnud vajalik ka sellele järgnev kliendikohtumine (kulu 128,1 eurot). Teised puudutatud isiku väited töömahu paisutatusse kohta on meelevaldsed. 21.01.2020 määruse kohaselt oli tähtpäev kulunimekirjade esitamiseks 31.01.2020 ja avaldaja esitas oma nõude tähtaegselt. Kohtu arvates on avaldaja põhjendatud ja vajaliku kulu summaks 1 861,7 eurot (137,77 + (2 007,58 - 137,25 - 18,30 – 128,1) .
11.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
13.Määrus kuulub täitmisele pärast jõustumist (TsMS § 617 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.