Muud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-22-10790 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank P&C Insurance AS esitas Viru Maakohtule avalduse Osaühingu Laguna VR KVB vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt toimus 25.07.2019 XXX (edaspidi vara) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr XXX toimunud veeleke, mille tagajärjel sai kindlustatud vara siseviimistlus kahjustada. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr OT00113857. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 3786,42 eurot. 04.08.2019toimunud kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel fikseeriti varal järgmised kahjustused: 1. esik: põrand (linoleum+ Soome papp) – niiskus; 2. koridor: põrand (linoleum + Soome papp) – niiskus, põrand on pundunud; seinad (krohv + seineks) – niiskus, veejäljed; lagi (antresool puit + värv) – veejäljed, niiskus, värv kahjustatud; 3. WC + vannituba: lagi (betoon + värv) – veejäljed, niiskus; sein (keraamiline plaat 20x30cm) – plaadid on seina küljest lahti tulnud; 4. köök: lagi (betoon + värv) – veekahjud; põrand (linoleum + Soome papp) – niiskus, pundunud;

2-22-10790

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20). Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14). Avaldaja on kindlustusandja (dtl 11), kellele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kohus selgitab, et kuigi kindlustusandja esitatud avalduse lahendamine korteriomaniku vastu toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin tuleb jaatada menetlusosaliste kohustust oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada (vt nt analoogia korras Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-106823 p 42). Seega peavad menetlusosalised enda väiteid menetluses tõendama. Kohus märgib ka, et, et kuna kahjujuhtum toimus 25.07.2019, tuleb asjas kohaldada alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS). Avaldaja on puudutatud isiku vastu esitanud kahju hüvitamise nõude. Avaldusele lisatud tõenditest nähtub, et avaldaja väljastas kodukindlustuse poliisi korteri asukohaga XXX omanikule kindlustusperioodiks 11.06.2019 kuni 10.06.2020 omavastutusega 190 eurot (dtl 11-12). Vara ülevaatuse aktist (dtl 13) nähtub, et kahjujuhtum toimus 25.07.2019, seega kindlustuspoliisi kehtivuse ajal. Aktis on märgitud ka, et kahju sai alguse korteris nr XXX tekkinud veeavarii tõttu. Avaldaja esitas tõendina S OÜ pakkumise (dtl 51-52) summaga 3976,42 eurot ja avaldaja otsuse (dtl 53) hüvitada kahju summas 3786,42 eurot (pakkumise summa – omavastutus). Nimetatud summa oli ka kindlustusvõtjale üle kantud (dtl 54). Kahju tekkimine on tõendatud ka esitatud fotodega (dtl 15-50). Korteriühistu teatest (dtl 61-62) selgub, et korteri nr XXX omaniku sõnul lekkis korteris nr XXX pesumasina äravooluvoolik. Avaldusele on lisatud kindlustusvõtja seletus (dtl 63-64), mille kohaselt tuli tema korterisse 25.07.2019 ja tuvastas, et vannitoa ja köögi laest tuleb vett, hiljem selgus, et

2-22-10790 ülemises korteris elav üürnik loputas kausis pesu ja pani vooliku kaussi ning läks ära, surve all aga voolik tuli kausist välja ja hakkas pritsima vannituppa. Kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 68) nähtub, et kindlustusjuhtumi tekkimise ajal oli korteri nr XX omanikuks Osaühing Laguna VR KVB (puudutatud isik). Kuna puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid ning kohtul ei ole alust kahelda esitatud tõendite usaldusväärsuses, leiab kohus, et on tuvastamist leidnud, et 25.07.2019 korteris asukohaga XXX toimus kindlustusjuhtum, mida põhjustas korteris nr XXX toimunud veeavarii, mis omakorda oli põhjustatud pesumasina voolikust tulnud veega. Asjas ei ole vaidlust, et kahju on tekkinud korteri nr XXX omaniku omandis olnud esemest (pesumasina voolik), mitte kaasomandi esemest. Seega ka kahju tekkimise eest vastutab korteriomanik, v.a juhul, kui ta tõendaks, et kahju tekkimine oli mingil põhjusel vabandatav. Kuid kuna puudutatud isik ei ole omapoolset seisukohta esitanud, loeb kohus, et ta võtab avalduses toodud asjaolud õigeks. Seega on ka tõendatud kahju hüvitamise eelduste esinemine. Vastavalt KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud nii kahju tekkimist kui ka selle suurust. Avaldaja on tõendanud ka põhjusliku seose esinemist. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 1. lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Avaldaja esitas S OÜ pakkumise ja maksekorralduse, millest nähtuvad nii tehtud remonditööd kui ka nende maksumus. Avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahju summas 3786,42 eurot. Kohus leiab, et on põhjendatud nimetatud summa väljamõistmine puudutatud isikult. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2-22-10790 Avaldaja arvestas viivist alates 19.01.2021 kuni 22.07.2022 summas 456,45 eurot. Avaldaja on saatnud puudutatud isikule nõude kohtuväliselt ja palus tasuda kahjuhüvitist hiljemalt 18.01.2021 ning hoiatas, kui puudutatud isik hüvitist ei tasu, pöördub avaldaja kohtusse ning kahjuhüvitise summale lisandub viivis. Kuna puudutatud isik nõuet kohtuväliselt ei täitnud, pöörduski avaldaja kohtusse ning avaldaja esitatud viivise nõue on põhjendatud. Avaldaja palus välja mõista ka jooksev viivis alates avalduse esitamisest. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega mõistab kohus TsMS § 367 alusel välja ka jooksva viivise alates 23.07.2022. kuni põhinõude (3786,42 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Nimetatud kulu on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele puudutatud isikult. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja ka viivise menetluskuludelt.

/ allkirjastatud digitaalselt / Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.