2-19-2093/27 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 08.02.2019 esitas hageja Omega Invest OÜ Harju Maakohtule hagi M Ae vastu võlgnevuse nõudes. 14.02.2019 kohtumäärusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest ning edastas hagi kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. 10.04.2019 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks - s.h. allkirjastatud lepingute esitamiseks, intressinõude kujunemise selgitamiseks, kahju kandmise tõendamiseks ning allkirjastatud teatise või nõude loovutuslepingu esitamiseks, mis tõendaks hagejal hageja staatuse olemasolu. Kohus tegi 11.11.2019 tagaseljaotsuse, millega jättis esitatud hagi rahuldamata. 24.01.2020 kohtuotsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu 11.11.2019 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Toimik saabus 05.05.2020. 12.05.2020 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluses. Esitatud hagiavalduse ja 29.04.2019 esitatud täpsustuse kohaselt sõlmis M A 30.10.2012 C AS-ga (end. E AS) Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti summas 200 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 19,9% aastas ning tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 10. kuupäev. Krediidikulukuse määraks on 30,01% aastas. Hageja selgitab, et Säästukaart Pluss taotlus (allkirjastatud kostja poolt 13.10.2012) on laenulepingu lahutamatu osa ja kuulub laenulepingu juurde. Kostja asus raha kasutama, kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimustel ei teinud, mistõttu jäi võlgnevusse. Kostja on krediiti kasutanud kokku summas 284 eurot (01.11.2012- 14.10.2013). Tagasimakseid on kostja teinud kokku 138 eurot (6.12.12-10.11.2013). Laenuandja on arvestanud laekunud maksetest 84 eurot põhinõude katteks, 9 eurot kaardi kuutasude katteks, 2,50 eurot meeldetuletuskirjade katteks ja 42,50 eurot intressi katteks. C AS edastas kostjale 09.07.2014 lepingu ülesütlemise teate ning kuna võlgnevust ei tasutud, siis ütles C AS lepingu erakorraliselt üles alates 29.07.2014 ning loovutas lepingust xxxx tekkinud nõude Omega Invest OÜ-le. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 200 eurot, intress 19,9 % aastas alates 11.11.2012 kuni lepingu lõpetamiseni 29.07.2014 summas 20 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis lähtudes seadusjärgset viivisemäärast, s.o. 0,02% päevas alates lepingu ülesütlemisest 30.07.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.02.2019 summas 66,08 eurot, mille hageja

vähendab summale 65,40 eurot ja edaspidine viivis, mis ei ole veel hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, põhivõlgnevuselt (200 eurolt) alates 07.02.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,02 % päevas. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. Hageja märgib, et on üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. Hageja viitab VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 ning Riigikohtu lahendile 3-2-1-66-05. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ning tagastada hagejale viimase poolt enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot, selgitusega „tsiviilasja nr 2-19-2093 M A RL tagastus“ Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult Soome kohtu kaudu 03.09.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul (välismaal kättetoimetamise korral TsMS § 394 lg 5 tulenevalt 28 päeva jooksul) alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on määranud 12.05.2020 määrusega kõigi asjas tähtsust omavate ja seni esitamata avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 14.07.2020 ja lahendi ajaks 03.09.2020. Määrus on kostjale kätte toimetatud 26.06.2020. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses 09.01.2020 Tartu Ringkonnakohtule 27.08.2014 kostjale edastatud allkirjastatud teatise, milles E AS teatab, et loovutas 26.08.2014 kostja nõude Omega Invest OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja E AS (praegune AS C AS) vahel 28.10.2013 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja kasutas krediiti kokku summas 284 eurot (01.11.2012- 14.10.2013), ning teostas tagasimakseid üksnes 138 euro ulatuses (6.12.12-10.11.2013). Laenuandja on arvestanud laekunud maksetest 84 eurot põhinõude katteks, 9 eurot kaardi kuutasude katteks, 2,50 eurot meeldetuletuskirjade katteks ja 42,50 eurot intressi katteks. Lähtudes eeltoodust peab kohus

põhjendatuks kostjalt välja mõista tasumata põhinõue 200 eurot ning tasumata intress perioodi 11.11.2012 kuni 29.07.2014 eest 20 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lähtudes seadusjärgset viivisemäärast, s.o. 0,02% päevas alates lepingu ülesütlemisest 30.07.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.02.2019 summas 66,08 eurot, mille hageja vähendab summale 65,40 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd hageja on esitanud ka TsMS § 367 alusel edaspidise viivisenõude, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Viivis põhinõudelt (200 eurolt) määras 0,02% päevas perioodil 07.02.2019 kuni 03.09.2020 (k.a) 575 päeva eest moodustab 23 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 03.09.2020 seisuga kokku 88,40 eurot (65,40 eurot + 23 eurot). Juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 04.09.2020 edasiulatuv viivis 0,02% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 200 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 50 eurot. Hageja viitab VÕS § 127 lg-le 1, § 128 lg-le 3, § 115 lg-le 1 ning Riigikohtu 14.06.2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. Hageja on esitanud kohtule OK Incure OÜ poolt Omega Invest OÜ-le 02.09.2014 koostatud arve summas 50 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu ning ka esitatud arve alusel ei ole võimalik tuvastada, milliseid toiminguid võla sissenõudmiseks on tehtud. Omega Invest OÜ põhitegevusalaks äriregistri andmete kohaselt on inkassoteenused ja krediidiinfo, seega ei saa hageja väita, et võlgade sissenõudmine ei kuulu tema põhitegevuste hulka. Eeltoodut arvestades ei saa seega täiendava inkassoteenuse kasutamist pidada hageja poolt mõistlikuks kulutuseks ning võlausaldaja kahjuks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 335,40 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõudes summas 50 eurot ehk ligikaudu 15% ulatuses.

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv. Hageja esitatud hagi hind on peale 29.04.2019 esitatud nõude täpsustust 350 eurot, milliselt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 75 eurot. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot rohkem, mis kuulub vastavalt hageja esitatud taotlusele tagastamisele. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu samuti 75 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivude näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele) kui vältimatud ja vajalikud kulutused nõude esitamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 270 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses, s.h. nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 tundi, hinnaga 90 eurot/tund. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepinguliste esindajate kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta nimesid ja lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 0,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Antud asjas ei ole esindajad pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Eeltoodut hinnates peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks õigusabi ajakuluks kokku 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 225 eurot. Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 318,75 eurot (375 eurost 85 %). Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude