Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3480,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja XX (isikukood XXX)
Menetluse vorm
kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr 1535069 tulenev põhivõlg summas 86,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,70 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (86,70 eurot) alates 07.05.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Mõista XX-ilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr 1555270 tulenev põhivõlg summas 336,79 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 31,45 eurot.
5.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (336,79 eurot) alates 07.05.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
6.Mõista XX-ilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr 1882510 tulenev põhivõlg summas 731,37 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (731,37 eurot) alates 21.07.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
7.Mõista XX-ilt (isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja seadmekindlustuslepingutest tulenev põhivõlg summas 135,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 42,06 eurot.
8.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (135,35 eurot) alates 07.05.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
9.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 - 8 nimetamata osas rahuldamata.
10.Jätta menetluskulud 67,65% ulatuses XX kanda ja 32,35% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
11.Määrata XX hüvitatavate menetluskulude suuruseks 385,61 eurot ja mõista nimetatud summa XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
12.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elion Ettevõtted AS (praeguse ärinimega Telia Eesti AS; edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 11.02.2010 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Elion Ettevõtted AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 22.03.2020 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja järelmaksulepingu nr 1535069 seadme mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 (sinine) ostmiseks, mille netohind oli 349 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Intressimäär oli 21,9% aastas, krediidi kulukuse määr oli 27,53% ning lepingutasu 19,90 eurot. Krediidi kogukulu oli 552,48 eurot. 23.07.2020 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja järelmaksulepingu nr 1555270 seadme mobiiltelefon Samsung Galaxy S20 (roosa) ostmiseks, mille netohind oli 839 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Intressimäär oli 21,9% aastas, krediidi kulukuse määr oli 25,17% ja lepingutasu 19,90 eurot. Krediidi kogukulu oli 1285,75 eurot. 2 (10)
03.07.2021 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja järelmaksulepingu nr 1882510 seadmete Samsung Galaxy S21 128 GB 5G hall ja Samsung Galaxy Tab A7 10.4" 32 GB 4G hall ostmiseks, mille netohind oli 819 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul. Intressimäär oli 21,9% aastas, krediidikulukuse määr oli 25,15% ja lepingutasu 19,90 eurot. Krediidi kogukulu oli 1264,55 eurot. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 06.06.2019 seadmekindlustuslepingu nr H00236945 seadme sülearvuti Lenovo IdealPad 330s 15 kindlustamiseks, mille kindlustusmakse ühes kuus on 10,90 eurot. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 03.07.2021 seadmekindlustuslepingu nr H00662481 seadme Samsung Galaxy S21 128 GB 5G hall kindlustamiseks, mille kindlustusmakse ühes kuus on 10,90 eurot. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.11.2019 seadmekindlustuslepingu nr H00427993 seadme mobiiltelefon Huawei P30 Lite (sinine) kindlustamiseks, mille kindlustusmakse ühes kuus on 5,90 eurot. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 06.06.2019 Telia SAFE teenuse lepingu, mille eest tuli ühes kuus tasuda 1,85 eurot.
2.Järelmaksulepingute osas kontrollis esialgne võlausaldaja kostjal maksehäirete puudumist ja tema majanduslikku võimekust erinevatest andmebaasidest. Esialgne võlausaldaja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
3.Kostja jättis lepingust nr 1535069 tulenevad maksed tasumata alates 24. maksegraafikujärgsest osamaksest, lepingust nr 1555270 tulenevad maksed alates 20. maksegraafikujärgsest osamaksest ja lepingust nr 1882510 tulenevad maksest alates 8. maksegraafikujärgsest osamaksest. Esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles alates 24.05.2022, andes kostjale 09.05.2022 täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks kuni 23.05.2022. Kostja ei täitnud oma kohustusi ka talle selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud talle antud täiendava tähtaja jooksul, siis ütles esialgne võlausaldaja lepingud üles 24.05.2022.
4.Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 13.11.2024, millest teavitati kostjat 13.11.2024 kirjaga.
5.Hageja järelmaksulepingutest tuleneva põhinõude suurus on 1592,54 eurot, intressinõude suurus on 112,24 eurot. Lisateenuste kasutamisest tuleneva põhivõla suurus on 144,39 eurot. Hageja viivisnõue on 1164,93 eurot. Võla sissenõudmiskulude nõude suurus on 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad: 20.12.2024, 27.12.2024 ja 06.01.2025. Lisaks on hageja kandnud muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 5 eurot, mis seisnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludes; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludes; võlgnikule vastamisega seotud kuludes, võlanõuete selgitamises ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludes ja võlanõude avaldamisega tehtud kuludes.
6.Kohus võttis hagi menetlusse 20.05.2025 ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale isiklikult kätte 24.05.2025. Hagile vastamise tähtaeg saabus seega 09.06.2025. Kostja ei esitanud hagivastust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool 3 (10)
ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
8.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega teha tagaseljaotsus. Kuigi kostja ei ole käesoleval juhul hagile vastanud, on kohtu hinnangul vajalik teha asjas sisuline otsus, kuivõrd kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust ex officio, mh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Riigikohtu 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p 13). Tarbijakrediidilepingud
9.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid järgmised lepingud:
11.02.2010 kliendilepingu nr 14986339 (dtl 36), mille punkti 1 alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Elion Ettevõtted AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid;
22.03.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1535069 mobiiltelefon Samsung Galaxy A51 (sinine) ostmiseks, mille netohind oli 349 eurot (dtl 37-40). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks;
23.07.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1555270 seadme mobiiltelefon Samsung Galaxy S20 (roosa) ostmiseks, mille netohind oli 839 eurot (dtl 51-54). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks;
03.07.2021 järelmaksu müügilepingu nr 1882510 Samsung Galaxy S21 128 GB 5G hall ja Samsung Galaxy Tab A7 10.4" 32 GB 4G hall ostmiseks, mille netohind oli 819 eurot (dtl 65-68). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks.
10.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 9 nimetatud lepingutest tulenevad rahalised nõuded hagejale 13.11.2024, millest teatati kostjale 13.11.2024 kirjaga (dtl 118). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
11.Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh krediidi kulukuse määra aasta kohta. 4 (10)
Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. on kohus seisukohal, et krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir, arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. Vastavalt VÕS § 404 lg-le 21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõue seletuskirja kohaselt on eeltoodud sätete aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/48 ülevõtmine Eesti õigusesse. Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses kohtuasjas nr C-677/23 (eelotsus) asunud seisukohale, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel asutatud eeldused peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ja selleks ei piisa sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada. Euroopa Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et nende andmete märkimata jätmisel krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse ulatust, tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille kohaselt krediidiandja kaotab õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48 artikli 23 tähenduses proportsionaalseks. VÕS § 408 lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et VÕS § 408 lg-s 4 sätestatud „andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi kulukuse määra protsenti. Vastasel korral puudub võimalus kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on lepingus õigesti märgitud või mitte ning kas leping kehtib. Samuti ei täida ainult krediidi kulukuse määra protsendi avaldamine seaduses sätestatud eesmärki, s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja kohustusi, tagada tarbijale võimalus kontrollida, kas krediidiandja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti, ja kui mitte, siis kasutada oma õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõigust (viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59).
12.Krediidikulukuse määra arvutamise aluseid lepingute nr 1535069, 1555270 ega 1882510 eritingimustes ega üldtingimustes (dtl 88-100) esitatud ei ole. Esitatud on vaid krediidi kulukuse määra protsent. Seega on kohus seisukohal, et lepingu nr 1535069, 1555270 ega 1882510 puhul ei ole Aktiva Finance Group OÜ-l õigus nõuda lepingujärgset intressi VÕS § 408 lg 4 alusel.
13.Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et hageja ei ole toonud hagiavalduses eile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et esialgne võlausaldaja järgis kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Eeltoodud sätted kehtisid ka kostjaga sõlmitud krediidilepingu sõlmimise ajal samas sõnastuses. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised 5 (10)
kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja lähtus kostja sissetuleku kindlakstegemisel kostja esitatud teabest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostjal maksehäirete puudumist ja tema majanduslikku võimekust erinevatest andmebaasidest. Esialgne võlausaldaja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks välja selgitanud kostja tegeliku regulaarse sissetuleku suuruse. 22.03.2020 ja 23.07.2020 laenutaotlustes on kostja oma sissetuleku suuruseks märkinud 801-1200 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot (dtl 41 ja 55). 03.07.2021 laenutaotluses märkis kostja oma sissetuleku suuruseks 1300 eurot ja kohustuste suuruseks 122,58 eurot (dtl 69). Tõendeid selle kohta, et esialgne võlausaldaja oleks kostja sissetulekute suurust kontrollinud, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole väljaselgitatud kostja igakuiste kohustuste suurust ja liiki. Pelgalt laenutaotluses sissetuleku märkimine kostja poolt ei ole piisav, et lugeda vastutustundliku laenamise põhimõte järgituks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
14.Hageja on 19.05.2025 menetlusdokumendis esitanud ümberarvestuse. Hageja selgituste kohaselt on kostja lepingu nr 1535069 alusel teinud tagasimakseid kokku 262,30 eurot, mis tuleb vastavalt ümberarvestusele lugeda tasutuks põhivõla katteks. Lepingu ülesütlemise teate saatmise ajaks, s.o seisuga 24.05.2022. a, ei olnud kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega VÕS § 416 lg 1 kohaselt. Kuna leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 20.03.2024, siis on leping käesolevaks ajaks lõppenud. Hageja palub juhul, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja lepingust nr 1535069 tuleneva põhivõla summas 86,70 eurot, viivise alates 21.03.2024 lepingujärgses viivisemääras 24 % aastas. Lepingu nr 1555270 alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku 502,21 eurot, mis tuleb vastavalt ümberarvestusele lugeda tasutuks põhivõla katteks. Lepingu ülesütlemise teate saatmise ajaks, s.o seisuga 24.05.2022. a, ei olnud kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega VÕS § 416 lg 1 kohaselt. Kuna leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 20.07.2024, siis on leping käesolevaks ajaks lõppenud. Hageja palub juhul, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja lepingust nr 1555270 tuleneva põhivõla summas 336,79 eurot ja viivise alates 21.07.2024 lepingujärgses viivisemääras 24 % aastas. Lepingu nr 1882510 alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku 182,60 eurot, mis tuleb vastavalt ümberarvestusele lugeda tasutuks põhivõla katteks. Kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.08.2021 – 20.07.2025. Hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 6 (10)
207 – 208) nähtuvalt on kostjal ümberarvestuse järgselt osaliselt tasumata 20.10.2022 osamakse ning täielikult on osamaksed tasumata alates 20.11.2022 osamaksest. Seega ei olnud kostja lepingu ülesütlemise teate saatmise ajaks, s.o seisuga 24.05.2022. a, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega VÕS § 416 lg 1 kohaselt. Leping nr 1882510 on sõlmitud tähtajaga kuni 20.07.2025. Hageja palub juhul, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja lepingust nr 1882510 tuleneva põhivõla summas 579,61 eurot ja intressi summas 28,07 eurot (s.o osamaksed 20.10.2022 – 20.04.2025) ning viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Teenuselepingud
15.19.05.2025 menetlusdokumendis on hageja palunud kostjalt välja mõista lisateenuste eest tasumata arved summas 144,39 eurot, millelt tuleks arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.07.2022 kuni tasumiseni. Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 06.06.2019 seadmekindlustuslepingu sülearvuti Lenovo IdealPad 330s 15 kindlustamiseks, mille kindlustusmakse ühes kuus on 10,90 eurot (dtl 79-80) ja 15.11.2019 seadmekindlustuslepingu mobiiltelefoni Huawei P30 Lite (sinine) kindlustamiseks, mille kindlustusmakse ühes kuus on 5,90 eurot (dtl 83-84). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 06.06.2019 ka Telia SAFE teenuselepingu, kuid kõnealust lepingut kohtule esitatud ei ole. Hagile on lisatud üksnes Telia 06.06.2019 kinnituskiri (dtl 85-87), millest nähtuvalt on Telia kinnitanud Telia SAFE teenuse tellimust, mille kuutasu on 1,85 eurot ning milles sisaldub juhis teenuse aktiveerimiseks. Kõnealuse kinnituskirja kohaselt algab kuutasu arvestus teenusega liitumise kuupäevast. Teenusega liitumise kuupäeva viidatud kinnituskirjast ei nähtu, samuti ei nähtu kinnituskirjast, kas leping oli sõlmitud tähtajatuna või mitte. Kohus on 17.06.2025 kirjaga palunud hagejal esitada Telia SAFE teenusleping hiljemalt 27.06.2025, kuid hageja ei ole kohtu nõudmisele reageerinud. Kuivõrd kohtule Telia SAFE teenuselepingut esitatud ei ole ning kinnituskirjast lepingu tingimusi ja lepinguga liitumise kuupäeva ei nähtu, siis ei saa kohus üksnes kinnituskirja esitamisega lugeda tõendatuks, millal ja millistel tingimustel esialgne võlausaldaja ja kostja Telia SAFE teenuselepingu sõlmisid. Kohtu seisukoht hageja nõuete rahuldamise osas
16.Kohus rahuldab hageja nõuded järgmiselt:
Lepingust nr 1535069 tuleneva hageja ümberarvestatud põhinõude summas 86,70 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pea kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 24% aastas, vaid leiab, et hagejal on õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 21.03.2024 kuni 06.05.2025.a 11,70 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele:
võlaperiood
% aastas
% päevas
summa päevas
21.03.2024 - 30.06.2024 01.07.2024 – 31.12.2024
12,5 12,25
0.034153 0.03347
0,029611 0,029018
perioodis päevi 102 184
perioodi summa 3.020322 5.339312
7 (10)
01.01.2025 - 06.05.2025
11,15
0,030548
0,026485
126
3.33711
Kohus mõistab välja viivise alates 07.05.2025 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
Lepingust nr 1555270 tuleneva hageja ümberarvestatud põhinõude summas 336,79 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pea kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 24% aastas, vaid leiab, et hagejal on õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 21.07.2024 kuni 06.05.2025.a 31,45 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele:
võlaperiood
% aastas
% päevas
summa päevas
21.07.2024 - 31.12.2024 01.01.2025 - 06.05.2025
12,25 11.15
0.03347 0,030548
0,112723 0,102882
perioodis päevi 164 126
perioodi summa 18.486572 12.963132
Kohus mõistab välja viivise alates 07.05.2025 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
Lepingust nr 1882510 tulenev põhivõlg oli ümberarvestuse esitamise ajaks (s.o seisuga 19.05.2025) muutunud sissenõutavaks 636,40 euro ulatuses. Kohtuotsuse tegemise ajaks on leping lõppenud ja sissenõutavaks on muutunud ka osamaksed, mis tulnuks teha 20.05.2025, 20.06.2025 ja 20.07.2025 kokku summas 94,97 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 731,37 eurot (636,40 + 94,97). Kohus on eelnevalt (s.o käesoleva otsuse p-s 12) selgitanud, et hagejal ei ole õigust nõuda intressi. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude tasumata intresside 28,32 euro väljamõistmiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pea kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 24% aastas, vaid leiab, et hagejal on õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisest. Kohus mõistab välja viivise alates 21.07.2025 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
Teenuselepingutest tulenev nõue kuulub rahuldamisele üksnes tasumata seadmekindlustuse maksete osas. Kuna hageja Telia SAFE teenuselepingut kohtule ei esitanud ning kohus on käesoleva otsuse punktis 15 selgitanud, et selle teenuselepingu sõlmimist ja lepingu tingimusi ei ole tõendatud, siis Telia SAFE teenuse eest esitatud maksete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtule esitatud arvetest (dtl 101 – 116) nähtuvalt on kostjal võlgnevus seadmekindlustuste maksete eest kokku 135,35 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja seadmekindlustusmaksete võlgnevuse 135,35 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa 8 (10)
protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 21.07.2022 kuni 06.05.2025.a 42,06 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele: võlaperiood
perioodi summa 4.865224 7.047416 8.187816 8.413132 5.339312 3.33711
Kohus mõistab välja viivise alates 07.05.2025 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot.
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus rahuldas hagi 67,65 % ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 32,35 % ulatuses hageja kanda.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 696 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi, hinnaga 169 eurot tunnis + maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot). Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 4 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks ja materjali komplekteerimisele/analüüsile kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – lepingud, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Samuti pole kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja tunnitasu määr 169 eurot/tund. Hageja esindaja näol on tegemist juristiga, mitte advokaadi ega vandeadvokaadiga. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks lugeda 130 eurot/tund. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu 20 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 150 eurot (130 eurot x 1 tundi + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest). Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 420 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Kostja ei 9 (10)
ole menetluses osalenud ja tal ei saa seega olla menetluskulusid tekkinud. Kuna kohus jättis 67,65% ulatuses menetluskulud kostja kanda, siis tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud kokku 385,61 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.