Hageja: A B (sünniaeg:x, aadress: x), esindaja adv. Annika Veisson (Advokaadibüroo Narlex, e-post: [email protected]) Kostja: A G (endine x, isikukood x, x e-post: xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta A B hagi A G vastu 6967,57 euro saamiseks rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud A B kanda.
3.Välja mõista A Blt A Gi kasuks menetluskuluna 1125,80 eurot.
4.A Bl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda A Gile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.06.2016 eluruumi üürilepingu, mille kohaselt sai kostja tasu eest enda kasutusse Tallinnas x asuva korteri.
2.Otsene valdus läks kostjale üle 22.11.2013 ja üüripinna seisukord oli kostjale üleandmise hetkel väga hea. Koos üüripinnaga anti kostja kasutusse mööbel, tehnika ja muu sisustus, mis oli uus või väga heas seisukorras. Lepingu punkti 5.1.2 näeb ette, et üürnik on kohustatud hoidma puhtust ja korda üüripinnal ja elamu üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma neis olevat sisustust ja seadmeid. Lepingu punkti 5.1.11. kohaselt kohustus kostja lepingu lõppedes tagastama üürilepingu koos selles asuva vara, sealhulgas mööbli, tehnika ja muu sisseseadega samas seisukorras.
3.Kostja kolis 2017 suvel ootamatult üüripinnalt välja koos suure koguse mööbliga, jättes korteri maha kahjustatult. Kostja põhjustas hagejale kahju 6967,57 euro ulatuses. Kostja hagejat kolimisest ei teavitanud ja kolimise juurde ei kutsunud. Kostja ei nõustunud allkirjastama üüripinna otsese valduse tagastamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti ega fikseerima üüripinna seisukorda ning hagejale kuuluva tehnika ja mööbli olemasolu üüripinnal.
4.Kui hageja sai teada, et kostja oli üüripinnalt lahkunud, sisenes ta üüripinnale ja avastas, et mitmed vallasasjad olid kadunud ja allesjäänud tehnika ja mööbel oli kahjustatud ning oluliselt määrdunud. Kostja oli ära viinud vallasasju 5890 euro väärtuses. Hageja külastas kostjat tema elukohas x ja nägi seal kõiki hageja x asuvast korterist toodud esemeid. Hagejale on teada, et salongi mööbel (2000 eurot) viidi kostja õe elukohta. Kostja korteris asusid järgmised hageja asjad: 1) suur klaasist diivanilaud (800 eurot); 2) salongi mööbel (2000 eurot); 3) panipaiga istetoolid (300 eurot); 4) voodi koos madratsiga (440 eurot); 5) köögitoolid – 3 tk (250 eurot); 6) väike köögilaud (300 eurot); 7) kaks televiisorit (1800 eurot). Hagi esitamise ajaks oli hageja kaotanud vallasasjade tagastamiseks huvi ja soovib kostjalt asjade väärtuse hüvitamist.
5.Lisaks üüripinnalt eemaldatud asjadele olid korteril järgmised kahjustused, mis nõudis hagejalt kulutusi remonttöödele 600 euro väärtuses: 1) välisukse juures ukseliistus auk; 2) lastetoa seintes puurimisaugud; 3) magamistoa tapeet katki; 4) tualetis prill-laulal toestusliist puudu; 5) köögis parketil veekahjustus; 6) lastetoas ruloo vajub; 7) vannitoas ventilaator katki; 8) külmkapi uksel värv maas, sügavkülma sahtel katki.
6.Samuti oli hageja sunnitud tellima järgmiseid hooldus- ja puhastustöid: 1) pehme mööbli puhastus 177,60 eurot; 2) hooldustööd 103,69 eurot; 3) suurpuhastus 196,28 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt kokku kahju 6967,57 euro (5890 + 600 + 477,57) hüvitamist.
8.Lepingu punkti 5.1.12 kohaselt on üürnik kohustatud üüripinna või selle sisutuse, samuti üürileandja üüripinnal asuva vara rikkumisel hüvitama üürileandjale kõik rikkumisega tekitatud kahjud. Hageja esitas 15.09.2017 kostjale nõude mööbli tagastamiseks ja hooldustööde kulu hüvitamiseks, andes vabatahtliku täitmise tähtaja kuni 25.09.2017. Samuti informeeris hageja kostjat ülejäänud üüripinna ja mööbli kahjustamisest ning kahju hüvitamise vajadusest. Kostja keeldus mööbli tagastamisest ja kulutuste hüvitamisest. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 26.09.2017. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates 26.09.2017 kuni hagi esitamiseni kokku 1431,99 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu.
10.Hageja ja kostja suhted on olnud keerulised ja hõlmasid mitmeid kohtumenetlusi nii poolte ühise lapse hooldusõiguse ja elatise küsimuses, kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud üürisuhtega.
11.Kostja ei kolinud 2017 üüripinnalt välja hageja teadmata ja ootamatult. Hageja esitas 2017 aasta suvel kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, paludes kostjal ning hageja ja kostja ühisel lapsel kolida korterist välja hiljemalt 30.06.2017. Hageja väljakolimise juurde kutsumise kohustus kostjal puudus. Kostja kolis korterist välja 21.06.2017.
12.Kostja ei ole välja kolides kaasa võtnud hageja mööblit või jätnud maha kahjustunud korterit. Hageja ei ole nimetatud väiteid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud kahju. Samuti pole tõendanud kahju ulatust ja põhjuslikku seost kahju tekkimise ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel. Üürilepingust ei nähtu üüripinnal asuva mööbli täpsemat kirjeldust ja omadusi, mistõttu ei ole hagiga esitatud fotod piisvad tuvastamaks ja tõendamaks, et tegemist on just varasemalt hageja üüripinnal asuvate mööbliesemetega, mis on viidud kostja koju. Viidatud fotodelt ei saa järeldada, et nendel kujutletud esemed on just need, mis olid loetletud hageja üürilepingu lisaks olevas ruumi koosseisu loetelus. Lisaks ei ole hageja vallasasjade väärtust kuidagi tõendanud.
13.Samuti ei ole hageja tõendanud, et enne kostjale ruumide üürimist oli üüripinna seisukord väga hea ja ruumid ei olnud kahjustunud. Fotosid üüripinna olukorrast enne üürilepingu sõlmimist hageja esitanud ei ole. Hagis väljatoodud puudused esinesid korteril juba ostmise hetkel. Hageja ei käinud enne vaidlusaluse korteri ostu seda ise vaatamas, vaid sellega tegeles kostja. Üüripinna seisukorda puudutav lepingu klausel on äärmiselt laia sõnastusega, mida saab mõista kui üüripinna üldseisundit kirjeldavat hinnangut, mis ei pruugi sisaldada kõiki märkusi ja tähelepanekuid üüripinna väiksemate puuduste kohta. Isegi kui möönda, et mõned üüripinna kahjustused on tekkinud ajavahemikul, mil üürileping oli kostja valduses, on tegemist tavapärase asja kasutamisega kaasneva kulumisega, mis on muuhulgas tekitatud hageja ja kostja ühise alaealise lapse poolt, mille eest vastutavad pooled lapsevanematena ühiselt. Seega ei ole hageja tõendanud üüripinna kahjustuste puudumist enne kostjale valduse üleandmist ja ka seda, et kahjutused tekitas just kostja.
14.Kostja kolis üüripinnalt välja juba 21.06.2017 ja hageja sõlmis uue üürilepingu 14.08.2017 so peaaegu 2 kuud peale kostja korterist väljakolimist. Seejuures kohtuvälise nõude koos väidetavate kahju tõendavate fotodega esitas hageja kostjale 15.09.2017. Selleks ajaks oli korter olnud hageja või kolmandate isikute valduses juba 3 kuud. Seega hageja nõutav kahju võis olla tekitatud nii hageja enda kui ka uue üürniku tegevuse/tegevusetuse tagajärjena. Kostja kinnitab, et korterist väljakolimise hetkel olid korteril vaid tavapärased kulumisjäljed, mis olid seotud korteri sihtotstarbelise kasutamisega. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Pooltel puudub vaidluse selles, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2016 eluruumi üürilepingu, mille kohaselt sai kostja tasu eest enda kasutusse x asuva korteri (t.lk 3-5 pöördel); 2) kostja kolis üüripinnalt välja suvel 2017; 3) hageja sõlmis Tallinnas x asuva korteri uue üürnikuga üürilepingu 14.08.2017 (t.lk 15-16).
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja üüripinnalt viinud ära vallasasju, tekitanud korterile ja allesjäänud asjadele kahjustusi ning määrinud üüripinna selliselt, et hageja oli sunnitud kostja väljakolimisel tellima hooldus- ja puhastustöid.
18.Üürilepingu lõppemisest
18.1.Hageja väidetel kolis kostja 2017 suvel ootamatult üüripinnalt välja koos suure koguse mööbliga, jättes korteri maha kahjustatult. Kostja hagejat kolimisest ei teavitanud ja kolimise juurde ei kutsunud.
18.2.Kostja leiab, et ei kolinud 2017 üüripinnalt välja hageja teadmata ja ootamatult. Hageja esitas 2017 aasta suvel kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, paludes kostjal ning hageja ja kostja ühisel lapsel kolida korterist välja hiljemalt 30.06.2017. Kostja kolis korterist välja 21.06.2017.
18.3.Kohus loeb poolte sõnumivahetusega (t.lk 33, tõlge 34) tõendatuks, et hageja nõudis kostjalt korterist väljakolimist hiljemalt 30.06.2017. Kostja väljakolimise aega tõendavaid dokumente kohtule esitatud ei ole, kuid kostja väidetel kolis ta korterist välja 21.06.2017. Seega on asjas tõendatud, et hageja nõudis kostjalt väljakolimist ning ajaks, mil hageja korterit kontrollis, oli kostja hageja üürikorterist lahkunud. Seega eeldatavalt enne 01.07.2017.
18.4.Samas leiab kohus, et käesolevas hagis esitatud nõuete seisukohalt ei oma kostja üüripinnalt väljakolimise täpne aeg tähtsust. Samuti ei olnud kostjal üürilepingust tulenevat kohustust kutsuda hagejat üüritud ruumist väljakolimise juurde.
19.Üüripinnalt puuduvatest esemetest
19.1.Hageja väidetel asusid kostja poolt üüritud korteris järgmised hageja asjad: 1) suur klaasist diivanilaud (800 eurot); 2) salongi mööbel (2000 eurot); 3) panipaiga istetoolid (300 eurot); 4) voodi koos madratsiga (440 eurot); 5) köögitoolid – 3 tk (250 eurot); 6) väike köögilaud (300 eurot); 7) kaks televiisorit (1800 eurot). Hageja väidetel viis kostja salongi mööbli õe juurde ja ülejäänud mööbli enda juurde uude üürikorterisse. Hagi esitamise ajaks oli hageja kaotanud vallasasjade tagastamiseks huvi ja soovib kostjalt asjade väärtuse hüvitamist.
19.2.Kostja väidetel ei ole ta hagejale kuuluvaid asju ära viinud. Hageja ei ole tõendanud, et üüripinnal olid hageja poolt nimetatud esemed ja need kuulusid hagejale.
19.3.Lepingu punkti 5.1.11. kohaselt kohustus kostja lepingu lõppedes tagastama üürilepingu koos selles asuva vara, sealhulgas mööbli, tehnika ja muu sisseseade täies korras üle üürileandjale.
19.4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Kohus leiab, et üüripinnalt üürileandjale kuuluvate esemete äraviimise puhul on tegemist lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega.
19.5.Riigikohtu lahendist 3-2-1-5-12 tulenevalt peab lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest; 3) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; 4) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 5) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
19.5.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on üüripinnalt esemete äraviimisega rikkunud üürilepingut (VÕS § 115 lg 1).
19.6.Üürilepingust ei nähtu suure klaasist diivanilaua, salongimööbli ja panipaiga istetoolide üleandmine. Seega ei ole tõendatud nimetatud esemete hagejale kuulumine ja kostja poolt esemete äraviimine.
19.7.Üürilepingu lisast nähtuvalt anti üüritud ruumidega üle hageja poolt hagis nõutud esemetest voodi, köögimööbel (lepingus ei ole eraldi nimetatud köögitoole ja väikest köögilauda) ja 2 televiisorit. Kuivõrd köögimööbli esemete nimekirja ei ole üürilepingus täpsustatud, siis ei ole hageja tõendanud, et andis kostjale üle 3 köögitooli ja väikese köögilaua. Hageja ei ole tõendanud nimetatud esemete hagejale kuulumist ja kostja poolt esemete äraviimist.
19.8.Vaidlus puudub selles, et pooled kostja korterist väljakolimisel korteri üleandmisevastuvõtmise akti ei allkirjastanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja viis üüripinnalt ära voodi ja 2 telerit ning et kostja üüritud korterist tehtud fotodel (t.lk 6-9, 47-53) on just hageja esemed. Kohus nõustub kostjaga selles, et kui eeldada, et kostja kolis üüripinnalt välja juba 2017. juunis ja hageja sõlmis uue üürilepingu 14.08.2017 (t.lk 15-16) so 1,5-2 kuud peale kostja korterist väljakolimist ja esitas kohtuvälise nõude kostjale 15.09.2017, siis selleks ajaks oli korter olnud hageja või kolmandate isikute valduses juba 2,5-3 kuud ning esemed võis üüripinnalt eemaldada hageja või kolmas isik.
19.9.Osundatust tulenevalt tuleb hageja üürilepingust tulenev üüripinnalt esemete äraviimisega tekitatud kahjunõue jätta rahuldamata.
20.Üüriesemete ja üüripinna kahjustustest
20.1.Hagi kohaselt olid korteril peale kostja poolt korteri kasutamist järgmised kahjustused, mis nõudsid hagejalt kulutusi remonttöödele 600 euro väärtuses: 1) välisukse juures ukseliistus auk; 2) lastetoa seintes puurimisaugud; 3) magamistoa tapeet katki; 4) tualetis prill-laulal toestusliist puudu; 5) köögis parketil veekahjustus; 6) lastetoas ruloo vajub; 7) vannitoas ventilaator katki; 8) külmkapi uksel värv maas, sügavkülma sahtel katki.
20.2.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et enne kostjale ruumide üürimist oli üüripinna seisukord väga hea ja ruumid ei olnud kahjustunud. Hagis väljatoodud puudused esinesid korteril juba ostmise hetkel. Isegi kui möönda, et mõned üüripinna kahjustused on tekkinud ajavahemikul, mil üürileping oli kostja valduses, on tegemist tavapärase asja kasutamisega kaasneva kulumisega, mis on muuhulgas tekitatud hageja ja kostja ühise alaealise lapse poolt, mille eest vastutavad pooled lapsevanematena ühiselt. Seega ei ole hageja tõendanud üüripinna kahjustuste puudumist enne kostjale valduse üleandmist ja ka seda, et kahjutused tekitas just kostja. Korterist väljakolimise hetkel olid korteril vaid tavapärased kulumisjäljed, mis olid seotud korteri sihtotstarbelise kasutamisega. Hageja ei ole 14.08.2017 sõlmitud üürilepingust tulenevalt hagis nimetatud puuduseid kõrvaldanud.
20.3.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kahjustas üüripinda. Korteri üürilepingus märgitud üldsõnaline seisukord (täiesti uus või väga heas korras) ei välista, et üüritud korteril esinesid pisipuudused, mida üürilepingusse ei märgitud. Kostja selgituste kohaselt tegeles korteri ostmisega kostja ja seetõttu ei ole hagejale teada korteri täpne seisukord korteri üleandmisel. Kostja selgituste kohaselt esinesid puudused korteril juba enne üürilepingu sõlmimist. Seega ei ole hageja tõendanud, et kahjustused tekitas just kostja.
20.4.Kui eeldada, et kostja siiski tekitas hageja poolt märgitud puudused, siis ei vastuta VÕS § 334 lg 2 viimase lause kohaselt kostja üürnikuna asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
20.5.Osundatust tulenevalt tuleb hageja üüriesemete ja üüripinna kahjustuste hüvitamise kahjunõue jätta rahuldamata.
21.Vajalikest hooldus ja puhastustöödest üüripinnal
21.1.Hageja oli sunnitud tellima järgmiseid hooldus- ja puhastustöid: 1) pehme mööbli puhastus 177,60 eurot (t.lk 17); 2) hooldustööd 103,69 eurot (t.lk 18); 3) suurpuhastus 196,28 eurot (t.lk 19). Hageja nõuab kostjalt nimetatud kulutuste hüvitamist.
21.2.Kostja leiab, et hageja ei saa kostjalt nimetatud tööde hüvitamist nõuda.
22.3.Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 334 lg 2 viimasest lausest puudub kostjal kohustus hüvitada üüritud korteri hooldus- ja puhastustöid.
22.4.Osundatust tulenevalt tuleb hageja üürilepingust tulenev üüripinnal hooldus ja puhastustööde hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
22.Menetluskuludest
22.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
22.2.Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile 1125,80 eurot. Kostjale on õigusabi osutatud kokku 7 tundi ja 13 min, sh 1 tund ja 4 minutit on kulunud istungil osalemisele.
22.3.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud antud tsiviilasja menetluses on olnud vajalikud ja põhjendatud ning neile kulunud aeg pole ülemäärane. Esindaja töö, mida ta on teinud selleks, et kostja huvid saaksid kohtus kaitstud, on olnud vajalik ja esindaja on oma töös olnud efektiivne. Esindaja õigusabi tunnihind on 130 eurot + km, mida Riigikohus on oma praktikas esindaja tunnitasu suurusena aktsepteerinud. Toodust tulenevalt tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskuluna kokku 1125,80 eurot.
22.4.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.