Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsuse kirjeldav osa

avalduse (VI kd, tl-d 160-162). Kohtuistungid toimusid 11.10.2016, 29.03.2019, 17.05.2019, 23.05.2019, 17.06.2019, 18.10.2019, 12.11.2019 ja 19.11.2019.

Kostjal ei ole juurdepääsu hageja asukohta, pangatehingutele ja raamatupidamisele. Hagejal ei olnud kostja vastu 2013.a seisuga pretensioone. Kostja oli Xxxx töölähetuses ja võttis 21.04.2012 krediitkaardiga välja 10 000 rubla (258,28 eurot) taksoteenuse eest tasumiseks. Teenuse eest sularahaga tasumist tõendav kviitung on üle antud hageja raamatupidajale pärast töölähetusest saabumist. Ajavahemikus 09.07.2012 kuni 01.09.2013 krediitkaardiga väljavõetud sularaha 21 000 eurot oli kostjale väljamakstav töötasu. Töötasu maksmine toimus kokkuleppel ja juhatuse ning osanike teadmisel R P ja kostja kirjaliku otsuse alusel. Analoogne töötasu oli määratud ka R Ple. Poolte kokkuleppe kohaselt oli tulu ülemmäär 3000 eurot kuus, mille kostja võis tasuna võtta alates 2012.a juulist. Kostja kasutas 04.10.2011 hageja pangakontolt ülekandena kostja pangakontole tasutud 13 000 eurot hageja huvides ja kasuks osutatud teenuste eest maksmiseks. Kulutused on kajastatud hageja raamatupidamises. Hagejal on kostja ees lähetuskulude võlg 729,69 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on Xxxx kliendilt võtnud vastu sularaha 27 001 eurot ega ole seda üle andnud hagejale. Krediitkaardiga 6993,62 euro eest omandanud tehnikavahendid on otseselt seotud hageja majandustegevuse ja asjaajamistoimingutega. Tehnikavahenditest enamus on omandatud juhatuse liikmete ühisel heakskiidul. Tehnikavahenditest osa eest on tasutud internetipangas, kus makse pidid kinnitama kõik allkirjaõiguslikud isikud. Seetõttu oli hagejale asjade ostmine ja nende otstarve teada. Kostja krediitkaardiga omandatud kaupade maksumusega 5211,66 eurot osas on hageja nimel kaupa võtnud selleks volitatud isikud ning arved on tasutud juhatuse liikmete poolt ühiselt. Saatelehtedel märgitud kaup seondub hageja vajadustega. Saatelehtedel olevad allkirjad sarnanevad E M ja R P allkirjadega. Hageja kasutuses olevasse kahte korterisse, mida kasutati töötajate majutamiseks, omandati erinevaid tarvikuid ja pesumasin Hoover. Kostja sai 2013.a augusti töötasu pesumasina maksumuse võrra vähem. Hageja omandas 05.10.2011 kostjale koti Louis Vuitton Epopée M. Idylle Fusain, sest kostja pidi tööalaselt suhtlema väga mõjukate klientide ja koostööpartneritega. Kott oli dokumentatsiooni transportimiseks ning asus enamjaolt hageja büroo ruumides. Kott oli arvele võetud ka hageja raamatupidamises. Kott on hageja valduses, sest jäi sõiduautosse XXXX, kui selle valdus kostjalt ära võeti. R P omandas tema kasutuses oleva krediitkaardiga 17.12.2012 sarnase koti maksumusega 1300 eurot. R P omandas 25.12.2006 samal eesmärgil endale käekoti maksumusega 1805 eurot. Hagejal puudus alates 2013.a septembrist võimalus teha hageja nimel tehinguid ja tasuda nende eest, sealhulgas tasuda krediitkaardiga. Kostja ei ole 01.04.2014 ostetud riideesemeid tellinud, omandanud, vastu võtnud ega nende eest maksnud. Tehingutest osa, mis teostati ajavahemikus 06.03.2013 kuni 01.06.2013, kujutavad endast kostja töötasuks olevaid kaardimakseid ja on kostja isiklikud kulud. Kaks tehingut, mis on teostatud ajavahemikus 07.06.2013 kuni 08.07.2013, ei seondu kostjaga. Kostja ei ole kaupa tellinud ega vastu võtnud ning kauba eest ei ole krediitkaardiga tasutud. Aiakaupade ja -riistade tarve seondub hageja isiklike vajadustega hageja territooriumi hooldamisel. Kostja ei ole korraldanud hageja ettevõttes vargust. Kostja ei oska kommenteerida väidetavalt tehases juhtunut. Tehasest lahkumisel 05.09.2013 olid kõik seadmed alles ja töökorras. Kostjal puudub alates 06.09.2013 juurdepääs tehase territooriumile. Väidetavalt kadunud seadmed olid selle ajani olemas. Kostjal puudub seos nende kadumisega. Hageja esindajad ei ole kuriteoteates heitnud vargust ja kahjustamist ette kostjale, vaid seadmetega tööalaselt seotud töötajatele. Klaaskiupüstol oli kostja kinnistul alates 2011.a. See oli ostetud oksjonilt 2000 euro eest ning ei kuulunud hagejale. Kahjunõue on arusaamatu. Tõendina esitatud arvest ei nähtu, kes, mida täpselt, milleks ja millise hinnaga on teinud. R P vallandas hageja spetsialistid V K, S Ki ja A M, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks Xxxx OÜ poolt oli ainsaks võimaluseks pädevate töötajate kaasamine R P Xxxx äriühingust. Kuivõrd 06.09.2013 oli hageja tehas koos varaga väidetavalt üle antud Xxxx OÜ-le, jääb arusaamatuks, miks on kahju kandnud hageja. R P korraldas kostja ja R P kooselu ajal seifi paigaldamise nende ühisesse elukohta. Hageja oleks võinud seifile järele tulla ja ära viia. Kostja ei ole takistanud seifi äraviimist. Seif on kohtutäituri poolt toimetatud hoiule. Nõue on ilmselt pahatahtlik. Sõiduauto Xxxx omanik on alates 13.05.2010 Xxxx OÜ. Xxxx OÜ tasaarvestas oma nõude hageja vastu ostuhinna tasumise nõudega. Kuivõrd sõiduauto omanikuks ja valdajaks on Xxxx OÜ, ei ole kostja sõiduauto omavoliliseks valdajaks. Sõiduauto ei ole töökorras. Müügileping on kehtiv ning seda ei ole võltsitud. Sõiduauto ei olnud töökorras ja viidi kostja ja R P elukohta. Kostja kinnisasjal asuv välibassein „Ropi“ kuulub kostjale. R P kinkis välibasseini 2011.a suve alguses kostjale. R P korraldas hageja transpordiga välibasseini toimetamise kinnisasjale, välibasseini paigaldamise ja seni kinnisasjal olnud välibasseini „Jamaica“ 4 (33)

äraviimise. Kostja ei ole tellinud välibasseini vedu 21.09.2011. Hageja ei ole tõendanud, et hageja on lukud lõhkunud. Hageja väidetavad kahjustused ei puutu kostjasse. Kahjustamisi on olnud ka varem. Hagejale jäävad arusaamatuks hageja kahjunõude 3712,63 eurot eeldused seoses sõiduautode Xxxx ja Xxxx Xxxxe viimisega. Kostja kasutas lisaks sõiduautodele Xxxx ja Xxxx ka sõiduautot XXXX. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena õigus kuni juhatusest tagasikutsumiseni aprillis 2015.a hageja vara kasutada. Hageja osanikud ja juhatus ei olnud piiranud sõidukite kasutamist kostja poolt. Kostja oli õigustatud sõidukeid kasutama. Hageja juhatuse koosoleku protokollil autode tagastamise otsustamise kohta puudub kostja allkiri ning kostja ei ole seda varem näinud. Kostja käis Xxxx korduvalt seoses tööga, samuti käisid Xxxx autodega teised hageja töötajad. Kostja võttis sõidukitega Xxxxe suundudes endale kohustuse sõidukid tagastada Eesti Vabariiki. Kostja soovis ära hoida R P poolt hageja vara tasuta võõrandamist R P kontrolli all olevatele äriühingutele. R P soovis teha hagejat varatuks, sest see oli tema huvides ühisvara jagamisel. Xxxx OÜ-l puudus seadusest või tehingust tulenev alus võtta kostjalt sõidukite valdus, sõidukid ärandada ja nõuda kostjalt kahjuhüvitist. Xxxx OÜ esindajad ärandasid ebaseaduslikult sõidukid. R P võõrandas kostja teadmata kõik hageja sõidukid 23.09.2013 Xxxx OÜ-le. Hageja ja Xxxx OÜ sõlmitud lepingud autode müümiseks Xxxx OÜ-le on tühised ning nende alusel ei tekkinud Xxxx OÜ-l omandiõigust sõidukitele. Kostja sai sõidukite Xxxx OÜ-le müümisest teada, kui Xxxx OÜ eest ja nimel võeti temalt sõidukid ära. Xxxx OÜ kahjuarvestus koos käibemaksuga on põhjendamatu, sest Xxxx OÜ on käibemaksukohuslane. Sõiduauto Xxxx ei olnud töökorras ja kostja püüdis sellele saada varuosi. Hagejal olid olemas sõidukite võtmete komplektid, mistõttu kulud uute võtmekomplektide tegemiseks olid ebavajalikud. Xxxxi lukusüsteemide vahetus oli ebavajalik, sest Xxxxile oli tehtud täiendav võti 17.12.2013. Konditsioneeri freooniga täitmise arve kahjuarvestuses jääb arusaamatuks. Hageja juhatuse liikmel R Pl oli olemas Xxxxe võtmete komplekt, sest ta võttis selle hageja ruumides kostja nõusolekuta kostja kotist. Kostja avalduse alusel algatati samal ajendil 21.08.2013 kriminaalmenetlus. Sõiduauto XXXX valdus koos võtmetega võeti kostjalt 08.10.2013 ära ebaseaduslikult vägivalda kasutades. Füüsilist jõudu kasutas kostja suhtes Xxxx OÜ juhatuse liige M O. R P jälgis seda. Autosse jäi hagejale kuuluv käekott. Väidetava auto tagastuse korraldas Xxxx OÜ. Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ seaduslik esindaja oli M O, mistõttu ei ole autode tagastamise kulud usaldusväärselt tõendatud. Täiendava võtmekomplekti tegemine, programmeerimine ja autopesu ei puutu kostjasse. Kahju on arvestatud põhjendamatult käibemaksuga. Xxxx OÜ poolt nõude loovutamine hagejale ei ole tõendatud. Korteriomand asukohaga xxxx oli kuni 02.04.2015 kostja ja R P abikaasade ühisvara. Korteriomand oli kostja ja R P kokkuleppel antud üürile. R P lõpetas ühepoolselt üürilepingu ja asus 2012.a ise korterisse elama. Korteriomand anti 2013.a tasuta kasutamiseks Xxxx OÜ-le. Kostja oli ühisomanikuna selle vastu. Korteriomandil vahetati lukud, et kostjal puuduks korterisse juurdepääs. Harju Maakohtu 27.08.2013 kohtuotsuse alusel nõudis kostja R Plt erineva mööbli väljaandmist. Kostja tunnistab 2014.a juulis korteri luku liimimist. Kostja ei tunnista muid lukkude kahjustamise episoode. Kostja viibis 04.06.2014 Xxxx ega saanud kahjustavaid toiminguid teha. Kui R P parendas korteriomandit, mõjutas see korteriomandi turuväärtust ning see küsimus tuli lahendada ühisvara jagamisel. R P kulutused ei seondu 2014.a juulis aset leidnud juhtumiga. Elektronluku ja valvesüsteemi paigaldamine ei seondu kostjaga. Kuludokumendid ei tõenda tööde teostamist xxxx korteris. Hageja ei ole tõendanud nõuete loovutamist. II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

Kohtu tegevusele esitatud vastuväite lahendamine

pangakonto XXXX ajavahemikus 2010.a kuni 01.04.2015 pangatehingute allkirjaõiguslikud isikute ja nende muutuste kohta ning teleteenuste leping ja selle muutmise lepingud. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse nõuda välja hageja ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud xxxx kinnisasja üürileping ning hageja ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud sõiduautode Xxxx (xxxx), Xxxx (xxxx); XXXX (xxxx) müügilepingud. Kostja esitas kohtu tegevusele 01.11.2019 vastuväite. Kostja leidis, et taotletud tõendid on vajalikud ja asjakohased ning maakohus on põhjendamatult ja ekslikult keeldunud tõendite kogumisest ning nende uurimise võimaldamisest. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole põhjendanud taotlust hageja Swedbank AS-is asuva pangakonto XXXX väljavõtte ajavahemiku 2010.a, 2011.a, 2012.a, 2013.a, 2014.a kohta väljanõudmiseks. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väidetega, mille kohaselt andis hageja Xxxx klient konkreetsetel aegadel konkreetse suurusega rahasummad üle kostjale. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile põhjendanud sellega, et sularahas makstud summad on hagejale tegelikult makstud pangaülekandega. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et Xxxx kliendile väljastatud arved on jäänud kostja poolt vastuvõetud rahasummade võrra tasumata. Eeltoodut arvestades ei sisalda tõend, mille kogumist kostja taotleb, hagi aluseks olevaid faktiväiteid ümber lükkavat teavet. Kohus leiab, et tõend ei oma seetõttu asjas tähtsust, samuti ei ole kostja põhjendanud tõendi kogumist asjaoludega, millest nähtuks tõendi tähtsus. Kohus ei ole seetõttu kostja taotluse lahendamisel rikkunud menetlusõigust. Kohus jätab vastuväite selles osas rahuldamata. Kohus rahuldas 18.10.2019 kohtuistungil kostja taotluse kostja taotluse andmete väljanõudmiseks Swedbank AS-is asuva pangakonto XXXX allkirjaõiguslike isikute kohta. Eeltoodut arvestades ei ole kostja vastuväide kohtu tegevusele põhjendatud. Kohus jätab vastuväite selles osas rahuldamata. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja on kahjustanud hagejale kuuluvat vara ning keeldunud hagejale kuuluvate sõiduautode tagastamisest. Eeltoodut arvestades ei sisalda tõendid, mille kogumist kostja taotleb, hagi aluseks olevaid faktiväiteid ümber lükkavat teavet. Kohus leiab, et tõendid ei oma seetõttu asjas tähtsust, samuti ei ole kostja põhjendanud tõendi kogumist asjaoludega, millest nähtuks tõendite tähtsus. Kohus ei ole seetõttu kostja taotluse lahendamisel rikkunud menetlusõigust. Kohus jätab vastuväite selles osas rahuldamata. Ülaltoodut arvestades jättis kohus kostja 01.11.2019 vastuväite kohtu tegevusele tervikuna rahuldamata. Tõendi vastuvõtmisest keeldumine

TsMS § 238 lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Kohus rahuldas 18.10.2019 kohtuistungil kostja taotluse koguda tõendeid hageja Swedbank AS-is asuva pangakonto XXXX kohta osas, kes olid allkirjaõiguslikud isikud, teleteenuste lepingu (internetipanga leping) ja selle muutmise lepingute sisu (kasutajad, limiidid, piirangud, õigused, ühine esindusõigus) kohta perioodil 2010.a kuni 01.04.2015. Kuivõrd kohus jättis tõendi ekslikult kogumata, uuendas kohus 22.06.2020 määrusega asja arutamist tõendi kogumiseks. Kohus ei uuendanud asja arutamist muude tõendite kogumiseks ega vastuvõtmiseks. Seejuures on kohus jätnud rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele hageja pangakonto väljavõtte väljanõudmisel. Kostja poolt ekslikult Swedbank AS-i poolt esitatud tõenditele tuginemine on toimunud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega on tõend TsMS § 238 lg 3 p 3 mõistes esitatud hilinenult. Kohus keeldub tõendi vastuvõtmisest. Sularaha väljavõtmisest tulenev nõue

lähetuses olemisel taksoteenuse kasutamine ei ole hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus jätab hagiavalduse 258,28 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

korra kohta. Selline seisukoht läheks vastuollu nii kostja kui ka R P vande all antud seletusega, millest nähtuvalt tegi R P ettepaneku mitte maksta töötasusid. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ja R P kokkulepe ei vasta ÄS § 1801 lõikes 1 nimetatud otsuse tunnustele. Kohtu hinnangul leppisid kostja ja R P kokku hageja vara kasutamises enda huvides. Kohtu hinnangul ei muuda sellist kokkulepet ÄS § 1801 lõikes 1 nimetatud osanike otsuseks asjaolu, et kostja ja R P olid samaaegselt hageja juhatuse liikmed ja osanikud. Seda, et tegemist ei olnud otsusega maksta juhatuse liikmetele tasu, näitab juhatuse liikmetele tasu maksmise deklareerimata jätmine (III kd, tl-d 53-101, deklaratsioonide vormid TSD). Hageja ei ole krediitkaardi kasutamist samuti pidanud juhatuse liikmetele tasu maksmiseks, mis nähtub hageja juhatuse liikme E M 17.07.2012 elektronkirjast teisele juhatuse liikmele U Vile (VI kd, tl 103). Krediitkaardiga väljavõetud raha ei ole hageja raamatupidamises kajastatud töötasuna, st kostja ja R P ei ole esitanud raamatupidamisele kuludokumentidena osanike otsust töötasu maksmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juhatuse liikme poolt endale tasu võtmine äriühingu krediitkaardi kasutamisega sularaha väljavõtmiseks ja maksete tegemiseks olukorras, kus puudub ÄS § 1801 lõikes 1 nimetatud osanike otsus, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja nõue kostja vastu ajavahemikus 09.07.2012 kuni 01.12.2012 hageja arveldusarvelt välja võetud 7500 euro hüvitamiseks on põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus märgib, et juhatuse liikmed vastutavad ÄS § 187 lg 2 kohaselt solidaarselt. See, et R P kasutas kostjaga sarnaselt hageja krediitkaarti, ei anna kostjale õigust kahju hüvitamise kohustuse täitmisest keelduda.

E M 22.03.2013 e-kirjast kostjale nähtub, et E M kirjutanud järgmist: „S, Las teeb selle tõendi ümber: las jätab välja teise punkti viited kõikidele nendele arvetele ja jätab sisse ainult lause, et S on koostanud 13 000 eest arveid (aga seda, millised arved las jätab välja). Seal on teie arved juriidilisteks asjadeks ning seda nad „võtavad“ teie vastu, sest te ainult enda peale need summad kulutasite“ (III kd, tl 103). Kostja on 25.03.2013 e-kirjas E Mle kirjutanud: „E... Me kontrollisime kõiki arveid ja need on seotud ainult Avanteki esindamisega juristi poolt“ (IV kd, tl 114). Hageja pearaamatupidaja J S on koostanud 26.09.2012 raamatupidamise tõendi, milles on loetlenud kostja poolt 13 000 euro katmiseks kostja esitatud dokumendid (III kd, tl 29). Kohus on seisukohal, et raamatupidamise tõend ei sisalda teavet selle kohta, kas ja millised kostja esitatud kuludokumentidega tõendatud kulutused on tehtud hageja huvides. Ühtlasi leiab kohus, et E M 22.03.2013 e-kiri ja raamatupidamise tõend ei sisalda teavet selle kohta, kas mõni kulutus on tehtud kostja huvides. Kohus tuvastab seetõttu järgnevalt iga raamatupidamise tõendil märgitud kuludokumendi kohta eraldi, kas kuludokument tõendab hageja huvides tehtud kulutust.

(II kd, tl-d 129-130). Dokumendi koostamist kinnitab E M 10.11.2011 kiri A Lle (II kd, tl-d 137138). Seda, et hageja oli andnud xxxx Oy-le käsundi, nähtub hageja 10.11.2011 osanike koosoleku protokolli punktist 3, mille kohaselt esindab ühingut suhetes xxxx advokaadibürooga E M (IV kd, tld 216-220). Kohus on seisukohal, et osanike protokollist ja E M kirjast xxxx Oy-le nähtuvalt oli hageja andnud xxxx Oy-le käsundi. xxxx Oy on esitanud osutatud teenuse eest arve 11.11.2011, seega pärast E Mlt saadud vastust. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub xxxx Oy-le antud käsundi alusel osutatud teenuse vastuolu hageja huvidele või käsundi alusel teenuse osutamine kostjale. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja on tõendanud kulutuse tegemise hageja huvides. Seetõttu tuleb hageja nõue 13 000 euro hüvitamise nõudes 5000 euro ulatuses jätta rahuldamata.

xxxx 13.03.2012 arve nr 120313b summas 560 eurot (III kd, tl 29 – raamatupidamise tõend) ja 16.03.2011 maksekorraldus (VI kd, tl 47); Takso 06.11.2011 summas 19,20 eurot (III kd, tl 29 – raamatupidamise tõend) ja 08.11.2011 maksekorraldus (VI kd, tl 50). Kostja on esitanud kohtule enda reisidokumendi väljavõtted, millest nähtuvad kostja Xxxx viibimised (VI kd, tl-d 53-62). Kostja on esitanud S Z 09.04.2012 kirjaliku kinnituse (VI kd, tl 51). Kohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud kuludokumentidest, reisidokumentide väljavõtetest ja S Z kirjalikust kinnitusest komandeeringute toimumiste ajad, eesmärgid, sõidukulud, ööbimiskulud. Kostja esitatud tõendid ei sisalda teavet kulutuste tegemise kohta hageja huvides. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole tõendanud hagejalt saadud raha kasutamist hageja huvides. Lisaks leiab kohus, et kostja ei saanud hageja raha xxxx 29.09.2011 arve tasumiseks kasutada, sest kostja ei olnud hageja kontolt enda kontole selleks ajaks raha kandnud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole tõendanud hagejalt saadud raha kasutamist hageja huvides 699,20 eurot ulatuses. Kohus märgib, et kostja esitatud tõenditest nähtuvalt oli raamatupidaja poolt komandeeringu aruannete koostamine tavapärane (VI kd, tl-d 63-64). Komandeeringu aruannetest nähtusid komandeeringu aeg, sihtkoht, komandeeringu eesmärk, sõidupiletid, ööbimiskulud, muud kulud. Kohtu hinnangul näitab komandeeringu aruannete puudumine kostja kulutuste kohta, et kulutused ei olnud tehtud seoses töölähetuses viibimisega.

vande all, et ta ei saanud kunagi sularaha (VIII kd, tl 17). Kohus on seisukohal, et R P vande all antud seletust ja V S saadetud e-kirjades sisalduvat teavet arvestades on usutav, et Xxxx klient andis erinevatele hageja esindajatele korduvalt sularaha üle. Kohtu hinnangul puudub alus pidada ekirjavahetust ebausaldusväärseteks, sest kirjavahetust on peetud enne käesolevat kohtuasja, mistõttu puudub mistahes mõistlik põhjus pidada sellise sisuga kirjavahetust fiktiivselt, õigusnäivuse tekitamiseks. Kohus jätab seetõttu kostja vande all antud seletuse antud osas arvestamata. Hageja raamatupidamisest nähtub, et hageja väljastas Xxxx kliendile 2010.a arveid summas 562 474,50 eurot (IV kd, tl 205). Xxxx kliendi saadetud tabelist nähtuvalt on arvete summa ajavahemikus 21.01.2010-22.11.2010 562 474,50 eurot (I kd, tl 37). Hageja raamatupidamisest nähtuvalt on 2010.a arvete laekumisena ja ettemaksudena laekunud kokku 568 649,18 eurot (IV kd, tl-d 204-205). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 2010.a jooksul Xxxx kliendilt laekunud 566 969,18 eurot (IV kd, tl 203). Xxxx kliendi saadetud andmetest nähtuvalt oli Xxxx kliendi poolt 2010.a jooksul tasutud 566 969,18 eurot (tasumise viisi kohta märkus puudub) ja 30 003 eurot (tasumise kohta märkused xxxx, xxxx, S, S), kokku 569 972,18 eurot (I kd, tl 37). Hageja väitel on kostja jätnud hagejale 2010.a üle andmata Xxxx kliendilt saadud 9001 eurot (I kd, tl 37). Kohtu hinnangul nähtub Xxxx kliendi saadetud andmete ja hageja pangakonto väljavõtte võrdlusest, et hagejale on tasutud 2010.a 566 969,18 eurot pangaülekandega. Tegemist on summaga, mille tasumise viisi kohta Xxxx kliendi saadetud tabelis märkused puuduvad. Hageja pangakontolt ning raamatupidamisprogrammi väljatrükist ei nähtu 30 003 euro laekumine hagejale Xxxx kliendilt. Tegemist on summaga, mille tasumise viisi juurde on Xxxx klient märkinud „Xxxx“, „Xxxx“, „S“, „S“). Hagejale Xxxx kliendi poolt 21 002 euro tasumine (märkused „Xxxx“, „Xxxx“, „S“, „Xxxx“) ei kajastu hageja raamatupidamises sarnaselt 9001 euro tasumisele (märkused „S“). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu Xxxx kliendi etteheiteid selle kohta, et hageja ei ole omavahelise saldo arvestuses võtnud arvesse Sle 24.06.2010 antud 6001 eurot ja 20.10.2010 antud 3000 eurot. Kohtul ei ole eeltoodut arvestades hageja raamatupidamise andmete ja pangakonto väljavõtte võrdluse alusel võimalik tuvastada, kas üldse ja millised summad on hagejale üle andmata. Hageja raamatupidamisest nähtuvalt ei kajastatud raamatupidamises ühtki Xxxx kliendi tehtud sularahamakset, sealhulgas 21 002 euro tasumist. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja esitatud tõendid ei sisalda teavet selle kohta, millised Xxxx kliendilt sularahas saadud rahasummad on kostja jätnud hagejale 2010. aastal üle andmata. Hageja raamatupidamisest nähtub, et hageja väljastas Xxxx kliendile ajavahemikus 01.01.2011 kuni 07.04.2011 arveid summas 162 500 eurot (IV kd, tl 208). Hageja väidab, et Xxxx klient andis kostjale 2011.a üle 18 000 eurot – 28.01.2011 6000 eurot, 10.02.2011 6000 eurot ja 07.04.2011 6000 eurot (IV kd, tl 190). Hageja tugineb sellele, et Xxxx klient on palunud 31.01.2011 e-kirjas J S’ile märkinud: „[---] Saatke palun võrdlus 6000 arvestusega (andsin xxxx S)“ (I kd, tl-d 35, 40). Samuti tugineb hageja sellele, et Xxxx klient on 11.04.2011 e-kirjas kirjutanud: „Andsin Sle näitusel 6000, palun Teid see summa arvele võtta ja saata mulle võrdlus“ (I kd, tl-d 33, 38). E-kirja lisaks on tabel arvete ja laekumiste kohta (I kd, tl 34). Tabelis on märkus: „6000 sularaha xxxx“ (I kd, tl-d 34, 39). Hageja leiab, et sularaha kostjale üleandmist tõendab V S ja J S’i kirjavahetus 15. detsembrist 2011 (IV kd, tl-d 212-213). Kohus leiab, et V S kirjadest võib järeldada, et kostjale anti üle 12 000 eurot, mitte 18 000 eurot. V S on palunud 31.01.2011 ja 11.04.2011 e-kirjas saata võrdlus koos makstud 6000 euroga. V S 15.12.2011 e-kirjast nähtuvalt leiab ta ise, et on aasta jooksul tasunud 12 000 eurot. J S on vastuseks avaldanud, et summa peale on antud hinnaalandus neljas arves (IV kd, tl 212). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõendid on vastuolulised ega näita veenvalt, milline summa anti Xxxx kliendilt kostjale üle. V S ei ole kordagi avaldanud, et sularahas üle antud summa oli 18 000 eurot. Hagejale saadetud tabelitest hilisem ei sisalda andmeid kolmel korral 6000 euro üleandmise kohta. Kohtu hinnangul on 2011.a veebruari kirjavahetuse lisaks olevas tabelis 28.01.2011 kuupäeva kandev makse hageja hinnangul erinev 10.02.2011 maksest, mis kajastu 11.04.2011 e-kirja lisaks olevas tabelis. Kohtu hinnangul on ühe ja sama nn Moskvas tehtud maksega. 13 (33)

Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei veena kohut selles, et kostja on jätnud hagejale üle andmata Xxxx kliendi poolt kohustuste täitmiseks kostjale antud raha. Kohus arvestab sellega, et 2010.a Xxxx kliendilt saadud sularaha 21 002 eurot hageja raamatupidamises kajastamata jätmine tõendab, et hageja ei kirjendanudki Xxxx kliendilt sularahas saadud makseid oma raamatupidamises. Seega ei saanud hageja raamatupidamisdokumendid sisaldad andmeid sularaha tasumise kohta ka 2011. aastal. Seetõttu ei saa hageja oma nõuet põhjendada väitega, mille kohaselt ei ole sularaha kostja poolt hagejale üleandmist raamatupidamises kajastatud. Kuivõrd kohtu hinnangul Xxxx kliendilt saadud summasid hageja raamatupidamises ei deklareeritudki, ei saa hageja põhjendada kostja väidetavat kahju tekitamist sellega, et kostja poolt sularahas vastuvõetud maksed on deklareerimata. Kohus on seisukohal, et kostjale üle antud sularaha hagejale üleandmisele viitab J S’i e-kiri, mille kohaselt on Xxxx kliendi tasutud 12 000 euro arvel tehtud allahindlust (IV kd, tl 212). Kui pidada hageja väiteid usutavaks selle kohta, et sularahas tehtud ettemaksete arvel tehti Xxxx kliendile tasaarvestus ettemaksu ulatuses, tuleb kirjavahetust arvestades eeldada sularahas tehtud makse arvesse võtmist hageja poolt, sest kirjavahetusest nähtub allahindluse tegemine Xxxx kliendile. Kohus leiab, et hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud, mistõttu kohus jätab hagiavalduse 27 001 euro tasumise nõudes rahuldamata. Tehnikaseadmete ostmisest tulenev nõue

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud ostetud tehnikavahendite kasutamist hageja majandustegevuses. Kostja vande all antud seletused ei sisaldanud teavet konkreetsete soetatud esemete kohta (VIII kd, tl 17). Tunnistaja A M on kinnitanud osade tehnikaseadmete ostmist, kuid ei ole andnud ütlusi selle kohta, millised konkreetsed tehnikavahendid on üle antud hagejale kasutamiseks hageja majandustegevuses (VIII kd, tl 12). Hageja töötajate kinnitus selle kohta, et nad igapäevaselt suhtlesid kostjaga, ei tõenda tehnikavahendite töötajatele üle andmist nende kasutamiseks hageja majandustegevuses (IV kd, tl 2). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja ei ole tõendanud tehnikvahendite ostmist ning nende eest kostja kasutusse antud hageja krediitkaardiga tasumist hageja huvides. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt krediitkaardiga tehtud maksete hüvitamist.

1000 eurot (I kd, tl-d 72-73). Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja väidab, et krediitkaardiga tasutud summa oli üks osa temale makstavast töötasust. Pooled ei vaidle hageja pangakonto väljavõttest ja kviitungist nähtuvate asjaolude üle, mille kohaselt maksti kostja kasutuses oleva hageja krediitkaardiga 01.06.2013 Sportland Eesti AS-ile 542,09 eurot spordiriiete eest (I kd, tl-d 74-76). Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja väidab, et krediitkaardiga tasutud summa oli üks osa temale makstavast töötasust. Kohus tuvastas eelnevalt, et puudus ÄS § 1801 lõikes 1 nimetatud osanike otsus osanikele makstava tasu suuruse ja maksmise korra kohta. Kohus tuvastas eelnevalt, et juhatuse liikme poolt endale tasu võtmine äriühingu krediitkaardi kasutamisega sularaha väljavõtmiseks ja maksete tegemiseks olukorras, kus puudub ÄS § 1801 lõikes 1 nimetatud osanike otsus, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus leiab, et ÄS § 1801 lõikes 1 nimetatud osanike otsuse puudumise tõttu on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks ka äriühingu krediitkaardiga kaupade ja teenuste eest kasutamine, mida äriühing ei kasuta oma majandustegevuses. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt plastilise kirurgia teenuse eest tasumisega tekitatud kulu 1000 eurot hüvitamist ja kostjale spordiriiete ostmisega tekitatud kulu 542,09 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse 1542,09 euro hüvitamise nõudes.

Kostja on vande all väitnud, et reisikott jäi hagejale kuuluvasse sõiduautosse XXXX 08.10.2013, kui selle valdus kostjalt ära võeti (VIII kd, tl 18). Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kostja väite ümber lükkaks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud varalise diferentsi teket, st kahju tekkimist, sest reisikott on hageja valduses.

olnud hagi aluseks (VII kd, tl-d 25-26). Hageja esitatud pangakontode väljavõtted kostja kasutuses olnud krediitkaardiga tehtud tehingute kohta ei kajasta maksete tegemist Rautakesko AS-ile (KRauta). Hageja on tõendanud Rautakesko AS-i 31.05.2013 koondarve nr 523059507 ja 08.07.2013 koondarve nr 5230474008 tasumise (VII kd, tl-d 25-26). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole Rautakesko AS-ilt ostetud kauba vajalikkus hageja majandustegevuses tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kaup anti üle hagejale. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kauba eest tasutud raha hüvitamist. Kohtu hinnangul ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest see, et internetipangas oli maksete tegemiseks ette nähtud ühine esindusõigus. Juhatuse liikmete vastutus on solidaarne, mistõttu ei vabane üks juhatuse liige oma kohustuse rikkumisega kaasnevast vastutusest, kui teine juhatuse liige sama kohustust rikub (ÄS § 187 lg 2). Kohus rahuldab hageja nõuded 216,90 euro ning 817,71 euro hüvitamiseks.

S proovib seda ust avada ja ta ei saa seda lahti ja tema vend teeb selle lahti. Pärast seda kaamera pole enam sisse lülitatud“ (VIII kd, tl 13 pöördel). Hageja esitatud süüteoteates on avaldatud järgmine kirjeldus süüteo kohta: „29.08.2013 kella 10.00 paiku saabus Avantek Real OÜ, aadressile xxxx, värava taha xxxx kaubaauto. Läksin tootmispoolele uurima miks antud auto saabus Avantek Real OÜ aadressile, kuna kaupa ei pidanud välja minema ega ka sisse tulema.. Autojuht mainis, et midagi xxxxi OÜ-le ning helistas oma veokorraldaja T Iale. Selgus, et meie töötaja raamatupidaja J S, oli tellinud xxxxi OÜ-le aadressile xxxx transpordi, et antud aadressilt midagi minema viia. Saades selle info palusin antud tellimus saata ka minu meilile, sest selleks hetkeks oli selge, et üritatakse varastada Avantek Real OÜ-le kuuluvat vara. Seejärel läksime koos R P-ga küsima selgitusi töötajatelt, et kes antud transpordi kohta midagi teab. Tootmispoolel viibiisid V K, S K, A M ning kõik väitsid, et nemad ei tea transpordist midagi. Samas olid just meil kõik tehase sissepääsuk vajalikud võtmed, paroolid ja muud ligipääsud ning nemad laevad kaupa autodesse ja maha. Seejärel läksin kontorisse ning veendusin, et mulle oli antud transpordi tellimus meilile saadetud ning selle tellimuse oli esitanud J S. Kauba mõõdud ja kaal viitasid sellel, et tegemist võis olla kas välibasseiniga või mõne vormiga millede hind on orienteeruvalt 6000-10000 eurot. Küsisin uuesti J Silt, et kas tema teab antud tellimusest midagi ning ta kinnitas uuesti, et ei tea. Lisana e-mail tellimuse kohta (lisa nr.2) ja J Si kirjalik kinnitus (lisa nr.3). Hiljem kaameraid kontrollides selgus, et ka kaamerad olid selle päeva hommikul välja lülitatud. Välja lülitas 29.08.2013 hommikul kell 07.51 S K. Videolt nähtub kuidas ta võtmega avab kaamerate salvesti ruumi ukse ning siis katkeb ka pilt. Hiljem kell 13.29 lahkuvad S K ning V K tehase territooriumilt ning siis algab ka uus kaamerate salvestus, mis tähendab, et vahetult enne lahkumist pidi nad salvesti uuesti tööle panema. Antud teguviis näitab, et vargus oli varasemalt planeeritud. Kuna eelpool mainitud isikutel on võtmed ning tehasesse sisenemise paroolid, mida ei olnud võimalik koheselt tühistada, siis paigaldamise tööpäeva lõpus kõikidele väravatele lukud, et takistada vargust nädalavahetusel tööaja välisel ajal. Sama päeva õhtul on aga S K, V K ja A M tulnud tagasi tehasesse (Securtitase raport kell 18.32), lõhkunud ära väravatel olevad lukud ning viimased kaks viisid tehase laost kaasa ka mingi karbi, milles arvatavasti tootmiseks vajalikud varuosad (lisa nr.5) Võttes arvesse kõike eelnevat, oli vajalik vahetada tehases kõik lukud ning ka sissepääsu koodid. Selle organiseerimine võttis aga aega ning toimus alles 06.09.2013 hommikul ning kohal oli ka Securitase patrull, et kõik laabuks turvaliselt. Siis avastasime aga veel suuremate asjade varguse. Nimelt on ära varastatud alum.keevitusaparaat väärtuses 5040.- eurot (lisa nr.6 – keevitusaparaadi arve), klaaskiuprits väärtuses ~11000.- eurot ja valmis oli pandud ühe garaaziukse taha vannivorm Evelyn väärtuses ~5000.- eurot (lisa nr.7). Seda ust me kunagi ei kasuta ning seda ka ei avata. On selge, et oli plaanis see vorm millalgi sel nädalavahetusel sealt ära varastada. Keevitusaparaat oli olemas 05.09.2013 kell 12.30. Kaameratest on näha, et A M ja S K lähevad antud seadme juurde, A M tõstab seadme kardina taha kaamera vaateväljast välja (lisa nr.8) ning 13.29 lülitatakse kaamerad välja ja uuesti sisse 14.52 kui nad lahkuvad. Eelnevalt oli kõikidel töötajatel kästud lahkuda töölt kell 12.00. Tootmispoolele jäid ainult peale 12.00 S K, V K ja A M“ (I kd, tl 114-116). Kohus on seisukohal, et R P vande all antud seletuses ja süüteoteates sisalduv teave on omavahel vastuolus. Süüteoteatest nähtuvalt ei olnud kostja S Ki, V K ja A Mga 29.08.2013 ja 06.09.2013 koos. Süüteoteates ei ole kostjat kordagi nimetatud ega peetud teda kahtlustatavaks (I kd, tl 117). Kohus on seisukohal, et süüteoteate ja R P vande all antud seletuse vastuolusid arvestades tuleb jätta mõlemad tõendid arvestamata. Hageja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid, mis võimaldaksid vastuolu kõrvaldada. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevat asjaolu, milleks oli hageja tehases varguse korraldamine hageja poolt. Kohus jätab seetõttu hageja nõude 27 257,46 euro hüvitamiseks rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole põhistanud oma kahjunõuet kostja vastu sellega, et klaaskiupritsi kostja poolt valdamisega on hagejale tekitatud kahju. Kohus ei hinda seetõttu tõendeid, millega hageja on soovinud tõendada temale kuuluva klaaskiupritsi valdamist kostja poolt. Kohus 19 (33)

märgib, et klaaskiupritsi valduse tõendamine ei ole oluline ka seetõttu, et hageja klaaskiupritsi valdamine ei tõenda iseenesest hageja tehases seadmete vargusega ja rikkumisega kahju tekitamist. Sõiduauto Xxxx väljaandmise nõue

Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi eeldades 13.05.2010 müügilepingu sõlmimist, ei saanud lepingu sõlmimine kaasa tuua sõiduauto omandi üleminekut hagejalt Xxxx OÜ-le. Pooled ei vaidle selle üle, et R Pl ja kostjal oli õigus esindada hagejat ühiselt. Kohus leiab, et kui kostja sõlmis hageja esindajana xxxx OÜ-ga sõiduauto Xxxx müügilepingu, on selline leping ning asjaõigusleping tulenevalt esindusõiguse puudumisest TsÜS § 115 lg 1 ja ÄS § 181 lg 3 alusel tühine. Kohus rahuldab hagiavalduse hageja nõudes välja mõista sõiduauto Xxxx kostja valdusest hageja valdusse. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 10 000 eurot. Seif „Kaso“ väljaandmise nõue

isikuteks. Seetõttu on kohtu hinnangul usutav, et transporditeenust osutati kauba toimetamiseks hageja asukohast aadressile xxxx. Kauba „1vann“ kaaluks on märgitud 350 kg, millest võib järeldada, et vanni all peeti silmas välibasseini, mille mass on suurem vanni omast. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis sisaldaksid andmeid selle kohta, et 21.09.2011 toimetati aadressile xxxx kohale mingi muu asi, mitte välibassein. Kostja vande all antud seletus ei sisalda teavet selle kohta, millisel viisil välibassein oli kinnisasjale toimetatud. S Ki 24.06.2017 e-kirjas (VI kd, tl-d 116-117) ja S Ki 16.07.2019 avalduses (VII kd, tl-d 48-49) sisalduv teave on vastuoluline. E-kirjas on S K väitnud, et basseini viis ära A või V. Avalduses on S K väitnud, et basseini viis ära R P. E-kirjast nähtuvalt on kostja ise pöördunud teabe saamiseks S Ki poole, mistõttu on ilme ka 16.07.2019 avalduse tegemine kostja palvel. Võttes arvesse tõendites sama asjaolu kohta avaldatud teabe vastuolulisust, tõendite koostamist kohtumenetluse kestel ilmsel kostja initsiatiivil, samuti S Ki sugulust kostjaga, on kohtu hinnangul tõend ilmselt ebausaldusväärne. Kohus jätab tõendi asja lahendamisel arvestamata. Kohus peab eeltoodut arvestades tõendatuks, et välibassein toimetati kinnisasjale 21.09.2011, mitte R P ja kostja pulma-aastapäevaks 10. juunil. Pooled vaidlevad selle üle, kas R P kinkis välibasseini kostjale, st välibasseini kuuluvuse üle. Hagejal on AÕS § 80 lg 1 järgi nõude esitanud isikuna kohustus tõendada enda omandiõigus välibasseinile „Ropi“. Hageja seaduslik esindaja R P avaldas vande all: „Ma ei ole kinkinud basseini Sle. Selle valmistamise kulu on kuskil 3500 eurot ja müügihind on umbes 8000 eurot. See bassein on ära viidud minu loata Avantek Realist pärast abielulahutust aastatel 2011-2012“ (VIII kd, tl 15). Kostja avaldas vande all: „Olen alati tahtnud roosat värvi basseini. Kevadel 2011 ostsime me suure partii roosat akrüüli, see on materjal, millest basseini tehakse. Pulma-aastapäevaks kinkis R mulle roosat värvi basseini. [---] Seejärel tüdinesin sellest basseinist ja palusin Rl müüa see bassein. Ta pakkus, et müüb 3000 euroga selle basseini, et 2000 mulle ja 1000 talle“ (VIII kd, tl 18 pöördel). Kostja on esitanud sõnumivahetuse väljatrüki järgmise sisuga: „[---] 13.21 Pildista bassein, teen kuulutuse. Üritan saada selle basseini eest 2000 eurot sulle ja ise müün siis maha 3000 euroga, kuid vedu Xxxx läheb maksma 200 eurot“ (II kd, tl 189). Hageja on avaldanud, et sõnumivahetusest ei ole näha, kellelt, millal ja mille kohta on sõnumid saadetud. Kostja on esitanud R P ja kostja 2015.a juulis peetud e-kirjavahetuse (IV kd, tl-d 96-97). E-kirjavahetusest nähtuvalt on saatnud kostja R Ple 06.07.2015 e-kirjad pealkirjaga „bassein“ („allas“). E-kirjadele on olnud lisatud foto-failid ning e-kirjades on märgitud mootorite arv, võimsus ja seisukoht, et ostja peaks 200 [eurot] transpordi eest maksma (IV kd, tl-d 96-97). Kohtu hinnangul on sõnumivahetust ja e-kirjavahetust koosmõjus hinnates usutav, et kostja ja R P on pidanud nii sõnumivahetust kui ka e-kirjavahetust, sest e-kirjade sisust nähtuvalt on need vastused sõnumitele. Kohus leiab, et poolte vande all antud seletused basseini kinkimise kohta on vastuolulised. Kohtul ei ole võimalik seletuste endi põhjal vastuolu kõrvaldada ja ühe poole seletust teise poole omale eelistada. Kui R P pakkus kostjale abi basseini müümisel, näitaks see kostja seletuse usaldusväärsust, sest ebausutav on hageja juhatuse liikme R P poolt kostjale abi pakkumine välibasseini müümiseks, mida hageja peab endale kuuluvaks. Kostja kirjeldatud hageja juhatuse liikme R P käitumine näitaks kohtu hinnangul seda, et hageja ei ole pidanud välibasseini endale kuuluvaks, mis omakorda kinnitaks kostja väidet välibasseini omandamise kohta kinke teel. Kohus leiab, et kostja esitatud sõnumivahetuse ja e-kirjavahetuse põhjal on võimalik tuvastada e-kirjavahetuse toimumise aeg 2015.a juuli. Samuti on kohtu hinnangul ilmne, et kostja ja R P pidasid sõnumi- ja e-kirjavahetust seonduvalt kostja valduses oleva välibasseiniga „Ropi“, sest kumbki pooltest ei ole tuginenud asjaolule, et kostja valduses oli lisaks välibasseinile „Ropi“ muid basseine. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja käitumine seonduvalt välibasseiniga „Ropi“ näitab, et hageja ei pidanud välibasseini endale kuuluvaks. Eeldades poolte heauskset käitumist ei ole tõenäoline, et hageja seaduslik esindaja R P oleks olnud nõus maksma kostjale osa hagejale kuuluva basseini ostuhinnast. Kohus on seisukohal, et hageja käitumise vastuolulisust arvestades ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused ilmselt usaldusväärsed ning kohus jätab seetõttu hageja seletused välibasseini „Ropi“ hagejale kuulumise kohta arvesse võtmata. 22 (33)

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud välibasseini „Ropi“ omandiõigust, jätab kohus hagiavalduse välibasseini „Ropi“ kostja valdusest hageja valdusse väljaandmise nõudes rahuldamata. Fotosilma lõhkumisest tulenev nõu

autodel on olnud omanikuvahetus. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja väited sõiduautode Xxxx ja Xxxx kuuluvuse kohta on olnud vastuolulised, sest hageja tugineb samaaegselt nii sõiduautode Xxxx ja Xxxx hagejale kuulumisele kui ka nende müümisele. Kohus käsitleb sõiduautode kuulumist hagejale ning sõiduautode kuulumist Xxxx OÜ-le seetõttu alternatiivsete hagi alustena. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on poolte vahel vaidlus sõiduautode Xxxx ja Xxxx omandiõigusliku kuuluvuse üle. Kohus peab asja lahendamiseks välja selgitama, kas sõiduautode Xxxx ja Xxxx omand on hagejalt läinud üle Xxxx OÜ-le. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja viis sõiduauto Xxxx 2012. aasta alguses ning sõiduauto Xxxx 2013. aasta septembris Xxxxe ning pidi sõiduautode tagasisaamiseks, sõiduauto Xxxx süütevõtme ümberprogrammeerimiseks ja mõlema auto lukusüsteemide väljavahetamiseks kulusid. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et mõlemad autod olid Xxxx, kui Xxxx OÜ võttis autod oma valdusse. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled ei vaidle selle üle, et R Pl ja kostjal oli õigus esindada hagejat ühiselt. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et R P ja kostja hageja esindajatena on sõlminud Xxxx OÜ-ga sõiduautode Xxxx ja Xxxx müügilepingud. Kohus leiab, et kui R P sõlmis hageja esindajana Xxxx OÜ-ga sõiduautode Xxxx ja Xxxx müügilepingu, on selline leping tulenevalt esindusõiguse puudumisest TsÜS § 115 lg 1 ja ÄS § 181 lg 3 alusel tühine. Hagis väljatoodud asjaoludel ei saanud sõiduautode Xxxx ja Xxxx omandiõigus Xxxx OÜ-le üle minna ka kehtiva müügilepingu alusel, sest sõiduautod ei olnud hageja valduses ning hageja ei saanud seda üle anda Xxxx OÜ-le. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et sõiduautod kuulusid hagejale. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja juhatuse 10.11.2011 koosolek otsustas, et hiljemalt 18.11.2011 peavad olema kõik autod tagastatud hagejale. Hageja on soovinud oma faktiväidet tõendada juhatuse koosoleku protokolliga (IV kd, tl-d 216-220). Kostja on oma vastuväidet hageja nõudele põhjendanud sellega, et ta oli hageja juhatuse liige ja sõiduauto olid tema seaduslikus valduses. Kostja on vaielnud vastu hageja juhatuse otsuse olemasolule. Kohus on seisukohal, et hageja juhatuse 10.11.2011 koosoleku protokollist nähtuvalt on hageja esitanud kõigile juhatuse liikmetele nõude tagastada autod hiljemalt 18.11.2011 hageja tegevuskohta (IV kd, tl 217). Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud asjaolusid, millest nähtuks dokumentaalse tõendi võltsitus. Kohtu hinnangul nähtub nii protokollile lisatud allkirjalehest (IV kd, tl 219) kui ka protokollile lisatud kostja allkirjastatud vastuväitest (IV kd, tl 220), et koosolek toimus ja kostja oli teadlik sellel vastu võetud otsustest. Kostja teadlikkus sõiduautode Xxxx ja Xxxx tagastamise kohustusest nähtub ka 23.11.2011 toimunud e-kirjavahetusest (IV kd, tl 221). Kohus leiab, et nimetatud dokumentaalseid tõendeid arvestades ei ole usutavad kostja vande all antud seletused, mille kohaselt ei esitatud autode tagastamise nõudeid kostjale (VIII kd, tl 28 pöördel). Kohus leiab, et kuivõrd kostja oli teadlik juhatuse liikmete kohustusest tagastada nende valduses olevad sõidukid, oli kostja teadlik ka sellest, et tal puudus õigus võtta sõiduauto Xxxx enda valdusse. VÕS § 621 lg 1 järgi on osaühingu liikmel käsundisaajana kohustus järgida käsundiandja juhiseid. VÕS § 626 lg 1 kohaselt on osaühingu juhatuse liikmel käsundisaajana kohustus anda osaühingule välja osaühingu vara. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohtu hinnangul ei saa äriühingu juhatuse liige keelduda tema valduses oleva äriühingule kuuluva asja tagastamisest, kui äriühing seda nõuab. Sellisel juhul ei anna osaühingu juhatusse kuulumine juhatuse liikmele asjaõigusseaduse § 83 lg 1 mõistes õiguslikku alust osaühingu asja valdamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus sõiduauto Xxxx tagastada hagejale ning mitte võtta enda valdusse sõiduautot Xxxx, kusjuures kostja oli kõnealusest kohustusest teavitatud. Kohus leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustust anda osaühingule välja osaühingule kuuluv vallasasjad.

24 (33)

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Xxxx OÜ kandis seoses sõiduautode Xxxx ja Xxxx valduse tagasisaamisega kulusid 3712,63 eurot. Xxxx OÜ-le tekkisid täiendavad kulud 3133,42 eurot seoses sõidukite võtmete ja lukusüsteemiga. Kostja on esitanud vastuväite tõendite usaldusväärsusele, pidades kulude kandmist näilikuks tehinguks. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduautode Xxxx ja Xxxx tagastamist korraldas M O, kes oli Xxxx OÜ juhatuse liige. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja soovis sõiduautode Xxxx ja Xxxx valduse äravõtmisest tulenevaid kulusid tõendada dokumentidega, millest nähtub kulude kandmine. Xxxx OÜ on väljastanud 11.03.2014 arve nr 110314/01 summas 3000 eurot. Arve selgituseks on märgitud: „1. Vara tagastus Xxxxtxxxx Xxxx H2, reg.märgiga xxxx Xxxx xxxx reg.märgiga xxxx“ (I kd, tl 190). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtub ülekandega Xxxx OÜ-le 3000 euro tasumine kahe osamaksega, kusjuures makse selgituses on märgitud Xxxx OÜ väljastatud 11.03.2014 arve nr 110314/01 (I kd, tl 197). AS Tallink Grupp 04.03.2014 ja 06.03.2014 arvetest nähtuvalt kandis M O Tallinast Helsingisse ja Helsingist Tallinna sõitmisega seonduvalt kulusid 314 eurot (I kd, tl-d 191-192 – broneeringud). Pangakonto väljavõttest nähtub ülekandega AS-ile Tallink Grupp 314 euro tasumine (I kd, tl 198). Sampo Ank OÜ 07.03.2014 arvest nr 2014-42 nähtuvalt on Xxxx OÜ-le väljastatud arve haagise rendi eest summas 60 eurot (I kd, tl 193). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtub ülekandega Sampo Ank OÜ-le 60 euro tasumine, kusjuures makse selgituses on märgitud „arve 2014-42“ (I kd, tl 199). OÜ Reisibüroo ATLAS 27.02.2014 arvest nr 0014596 nähtuvalt on Xxxx OÜ-le osutatud teenust sisuga „Xxxx viisa + Salva tervisekindlustus M O“ maksumusega 189,33 eurot (I kd, tl 194). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtub ülekandega AS-ile Reisibüroo ATLAS 189,33 euro tasumine, kusjuures makse selgituses on märgitud „Arve 0014596“ (I kd, tl 200). Dussan OÜ 27.02.2014 arvest nr 20140361 nähtuvalt on Xxxx OÜ-le osutatud vandetõlgi teenust maksumusega 31,22 eurot (I kd, tl 195). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtub ülekandega OÜ-le Dussan 31,22 euro tasumine, kusjuures makse selgituses on märgitud „Arve nr.: 20140361“ (II kd, tl 1). Notar R K 21.02.2014 arvest nr 25339 nähtuvalt on Xxxx OÜ-le osutatud notari ametitegevust sisuga „volikiri (notari tasu seaduse § 31 p 3)“ maksumusega 118,08 eurot (I kd, tl 196). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtub ülekandega R K notarile 118,08 euro tasumine, kusjuures makse selgituses on märgitud „arve 25339“ (II kd, tl 2). Pooled ei vaielnud selle üle, et sõiduautode tagastamisel Xxxxt osales Xxxx OÜ juhatuse liige M O. Hageja juhatuse liige R P avaldas vande all antud seletuses, et sõiduauto Xxxx tagastamiseks tuli tellida puksiir (VIII kd, tl 15 pöördel). Kostja ei ole hageja väidet tõenditega ümber lükanud. Seega on Xxxx OÜ osutanud teenuse, mille eest on väljastatud tasutud arve. Kohus leiab, et M O poolt samaaegselt Xxxx OÜ juhatuse liikmeks olemine ei välista teenuse osutamist Xxxx OÜ poolt Xxxx OÜ-le. Kohus on seisukohal, et Xxxx OÜ poolt Xxxx OÜ poolt teenuse osutamine ja sellega seotud kulutuste 3000 eurot kandmine on tõendatud. Kohus on seisukohal, et ka ülejäänud Xxxx OÜ kulutusi (laevapilet, viisa, tervisekindlustus, volikirjad, tõlked) tuleb pidada kuludokumentidega tõendatuks. Hageja soovis tõendada sõiduauto Xxxx lukusüsteemide vahetamist xxxx AS-i 17.04.2014 arvega nr 2017119 summas 2281,61 eurot (II kd, tl 13). Arvel on märgitud arve saajaks Xxxx OÜ. Arve kohaselt on teenuse sisu järgmine: „Lukude vahetus+võtmed+ajud“. Arve on seostatav sõiduautoga XXXX, sest arvest nähtuvad sõiduauto andmed (II kd, tl 3). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 04.06.2014 tasutud Unelmauto AS-ile 2281,61 eurot, milline summa vastab Unelmauto AS-i arvel märgitud märgitud summale (II kd, tl 6). Kohus leiab, et Unelmauto AS-i poolt Xxxx OÜle teenuse osutamine ja Xxxx OÜ poolt selle eest tasumine on eelnimetatud dokumentidega tõendatud. Hageja soovis tõendada sõiduauto Xxxx ümberprogrammeerimist ja lukusüsteemide vahetamist Viking Motors AS-i 03.10.2014 arvega nr 2052612 (II kd, tl 4). Arvel on märgitud arve saajaks Xxxx OÜ. Arve kohaselt on teenuse sisu järgmine: „lukud võtmed vahetada, teise võtme koodi vastu pesud 25 (33)

saali“. Hageja soovis sõiduauto Xxxx autovõtme soetamist Arved on seostatavad sõiduautoga XXXX sest neist nähtuvad sõiduauto andmed (II kd, tl 4-5). Viking Motors AS-i 17.12.2014 arvega nr 59304 (II kd, tl 5). Arvel on märgitud arve saajaks Xxxx OÜ. Arve kohaselt on teenuse sisu järgmine: „AUTOVÕTI“. Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Viking Motors AS-ile tasutud 1133,40 eurot, milline summa vastab arvetel märgitud summadele (II kd, tl 6). Kohus leiab, et Viking Motors AS-i poolt Xxxx OÜ-le teenuse osutamine ja Xxxx OÜ poolt selle eest tasumine on eelnimetatud dokumentidega tõendatud. Kostja on vaielnud vastu kulude vajalikkusele. Kostja on avaldanud, et hagejal olid sõidukite võtmete eksemplarid ning sõidukite valdaja soov vahetada süsteem ei puutu kostjasse (II kd, tl 121). Kohus on seisukohal, et vastuväide kulu vajalikkusele on oma sisult vastuväide põhjusliku seoses esinemisele kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja juhatuse liige R P vande antud seletustest nähtuvalt keeldus kostja R Ple sõiduautode võtmete andmisest (VIII kd, tl 15 pöördel). Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus leiab seetõttu, et nii autode käivitamiseks kui ka uste avamiseks vajalike võtmete saamiseks ja lukusüsteemide ümberprogrammeerimiseks tehtud kulud on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega ning kulu on olnud vajalik, sest sõiduauto kasutamine pärast valduse taastamist ilma võtmeta ei ole võimalik. Kohus on seisukohal, et sõiduauto Xxxx konditsioneeri täitmine ning sõiduauto Xxxx salongi keemiline puhastus ja poleerimine ei ole põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Sõiduautod Xxxx ja Xxxx kuulusid hagejale. Kohus tuvastas eelnevalt, et Xxxx OÜ tegi seoses sõiduautode Xxxxt tagasitoomisega kulutusi 3712,63 eurot ning sõidukite lukusüsteemide vahetamisega kulutusi 3133,42 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd sõiduautod ei kuulunud Xxxx OÜ-le ning kostja ei rikkunud enda kohustusi Xxxx OÜ ees, ei ole Xxxx OÜ-le tekkinud kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja põhjendab oma nõuet väitega, et Xxxx OÜ tegi kulutused käsundita asjaajajana ning soodustatud isikuks oli hageja, mistõttu on hagejal tekkinud Xxxx OÜ samas ulatuses rahaline kohustus, mis on käsitletav hagejale tekitatud kahjuna. Kostja on vaielnud käsundita asjaajamisele vastu ning leidnud, et Xxxx OÜ-l puudus tahe tegutseda hageja kasuks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub Xxxx OÜ tahe tegutseda hageja kasuks. Kohtu hinnangul ei saa sellist tahet tuletada Xxxx OÜ tehtud toimingute sisust. Samuti ei tulene selline tahe asjaolust, et Xxxx OÜ osanikuks oli R P. Kohus leiab, et Xxxx OÜ-l ei saa olla eeltoodut arvestades VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi nõudeid hageja vastu, sest hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub Xxxx OÜ tahe tegutseda hageja kasuks (VÕS § 1018 lg 2 ja § 1026 lg 1). Kohtu hinnangul võib järeldada Xxxx OÜ käitumisest ning R P vande all avaldatust, et Xxxx OÜ pidas sõiduautosid endale kuuluvateks ning tema tahe oli suunatud enda asja ajamisele. Kohus märgib, et vastavalt asjaoludele on ka ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist, sest sellise nõude esitamist hageja vastu ei ole hageja välja toonud (VÕS § 1023 lg 3). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejale ei ole tekkinud kohustust maksta Xxxx OÜ-le tasu ja hüvitada kulud käsundita asjaajamisest tulenevalt. Kohus on lisaks eeltoodule seisukohal, et VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt ei saaks hageja nõuda kostjalt kulude hüvitamist, mis on tekkinud kolmanda isiku poolt käsundita asjaajamisest hageja kasuks. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ei ole hõlmatud osaühingu võimalikud kulud, mis tulenevad sellest, et kolmas isik on kandnud käsundita asjaajamisel kulusid osaühingu juhatuse liikmelt osaühingule kuuluvate vallasasjade valduse väljanõudmisel. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga võiva olla hõlmatud sellised kolmanda isiku kulutused, mis on kantud kahju ärahoidmiseks või kahju suurenemise vältimiseks. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud asjaoludega, mille kohaselt kolmas isik tegi kulutusi kahju ärahoidmiseks või kahju suurenemise vältimiseks. Seega piirab VÕS § 127 lg 2 käesoleval juhul hageja õigust nõuda sellise kahju hüvitamist. 26 (33)

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal puudub kostja vastu 3712,63 euro ning 3133,42 euro tasumise nõue, mille aluseks on sõiduautode Xxxx ja Xxxx Xxxxt tagasitoomine, Xxxxi süütevõtme ümberprogrammeerimine ja sõiduautode lukusüsteemide vahetamine. Sõiduauto XXXX valduse tagasisaamisega seonduvatest kuludest tulenev nõue

Kohus on seisukohal, et hageja juhatuse 10.11.2011 koosoleku protokollist nähtuvalt on hageja esitanud kõigile juhatuse liikmetele nõude tagastada autod hiljemalt 18.11.2011 hageja tegevuskohta (IV kd, tl 217). Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud asjaolusid, millest nähtuks dokumentaalse tõendi võltsitus. Kohtu hinnangul nähtub nii protokollile lisatud allkirjalehest (IV kd, tl 219) kui ka protokollile lisatud kostja allkirjastatud vastuväitest (IV kd, tl 220), et koosolek toimus ja kostja oli teadlik sellel vastu võetud otsustest. Kostja teadlikkus sõiduauto XXXX tagastamise kohustusest nähtub ka 23.11.2011 toimunud e-kirjavahetusest (IV kd, tl 221). Kohus leiab, et nimetatud dokumentaalseid tõendeid arvestades ei ole usutavad kostja vande all antud seletused, mille kohaselt ei esitatud autode tagastamise nõudeid kostjale (VIII kd, tl 28 pöördel). VÕS § 621 lg 1 järgi on osaühingu liikmel käsundisaajana kohustus järgida käsundiandja juhiseid. VÕS § 626 lg 1 kohaselt on osaühingu liikmel käsundisaajana kohustus anda osaühingule välja osaühingu vara. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohtu hinnangul ei saa äriühingu juhatuse liige keelduda tema valduses oleva äriühingule kuuluva asja tagastamisest, kui äriühing seda nõuab. Sellisel juhul ei anna osaühingu juhatusse kuulumine juhatuse liikmele asjaõigusseaduse § 83 lg 1 mõistes õiguslikku alust osaühingu asja valdamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus sõiduauto XXXX tagastada hagejale, kusjuures kostja oli kõnealusest kohustusest teavitatud. Kohus leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustust anda osaühingule välja osaühingule kuuluv vallasasi. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Xxxx OÜ kandis seoses sõiduauto XXXX valduse tagasisaamisega kulusid 446 eurot. Xxxx OÜ-le tekkisid täiendavad kulud 1629,77 eurot seoses sõiduki võtme ümberprogrammeerimise ja lukusüsteemi väljavahetamisega. Kostja on esitanud vastuväite tõendite usaldusväärsusele, pidades kulude kandmist näilikuks tehinguks. Kostja on leidnud, et täiendava võtmekomplekti tegemine, programmeerimine ja autopesu ei puutu temasse. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto XXXX valduse kostjalt äravõtmisel osales M O, kes oli Xxxx OÜ juhatuse liige. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja soovis sõiduauto XXXX valduse äravõtmisest tulenevaid kulusid tõendada dokumentidega, millest nähtub kulude kandmine. Xxxx OÜ on väljastanud 17.10.2013 arve nr 171013/01 summas 446 eurot. Arve selgituseks on märgitud: „1. Vara tagastus XXXX , reg.märgiga xxxx[---] 2. puksiirteenus [---]“ (II kd, tl 8). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtub ülekandega Xxxx OÜ-le 446 euro tasumine, kusjuures makse selgituses on märgitud Xxxx OÜ väljastatud 17.10.2013 arve number 171013/01 (II kd, tl 9). Pooled ei vaielnud selle üle, et sõiduauto kostjalt äravõtmisel osales Xxxx OÜ juhatuse liige M O. Hageja juhatuse liige R P avaldas vande all antud seletuses, et sõiduauto XXXX kostja valdusest äravõtmisel tuli tellida puksiir (VIII kd, tl 15 pöördel). Kostja ei ole hageja väidet tõenditega ümber lükanud. Seega on Xxxx OÜ osutanud teenuse, mille eest on väljastatud tasutud arve. Kohus leiab, et M O poolt samaaegselt Xxxx OÜ juhatuse liikmeks olemine ei välista teenuse osutamist Xxxx OÜ poolt Xxxx OÜ-le. Kohus on seisukohal, et Xxxx OÜ poolt Xxxx OÜ poolt teenuse osutamine ja sellega seotud kulutuste 446 eurot kandmine on tõendatud. Hageja soovis tõendada täiendava võtmekomplekti tegemist United Motors AS-i 27.11.2013 arvega nr 120022951 summas 221,32 eurot (II kd, tl 10). Arvel on märgitud arve saajaks Xxxx OÜ. Arve kohaselt on teenuse sisu järgmine: „1. [---] Võti [---] Võti koodiga [---]“.Arve on seostatav sõiduautoga XXXX, sest arvest nähtuvad sõiduauto andmed (II kd, tl 10). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 18.09.2013 tasutud AS-ile United Motors 221,32 eurot, milline summa vastab United Motors AS-i 27.11.2013 arvel nr 120022951 märgitud summale (II kd, tl 12). Kohus leiab, et United Motors AS-i poolt Xxxx OÜ-le teenuse osutamine ja Xxxx OÜ poolt selle eest 221,32 euro tasumine on eelnimetatud dokumentidega tõendatud. Kostja on vaielnud vastu kulu vajalikkusele. Kostja on avaldanud, et sõiduauto XXXX võtmed võeti kostjalt ära koos sõiduauto valdusega. Kohus on seisukohal, et vastuväide kulu vajalikkusele on oma 28 (33)

sisult vastuväide põhjusliku seoses esinemisele kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja juhatuse liige R P vande antud seletustest nähtuvalt keeldus kostja sõiduauto XXXX valduse kostjalt äravõtmisel R Ple võtmete tagastamisest (VIII kd, tl 15 pöördel). Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus leiab seetõttu, et võtme tellimiseks tehtud kulud on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega ning kulu on olnud vajalik, sest sõiduauto kasutamine pärast valduse taastamist ilma võtmeta ei ole võimalik. Hageja soovis tõendada programmeerimist ja autopesu United Motors AS-i 29.05.2014 arvega nr 110057822 summas 1408,45 eurot (II kd, tl 11). Arvel on märgitud arve saajaks Xxxx OÜ. Arve kohaselt on teenuse sisu järgmine: „1. KONTROLL Töö müük [---] 2. [---] Lukkude komplekt [---] 3. [---] Lukukomplekti vahetus [---] 4. [---] Programmeerimine [---] 5. [---] Käsipesu [---]“. Arve on seostatav sõiduautoga XXXX, sest arvest nähtuvad sõiduauto andmed (II kd, tl 11). Xxxx OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 04.08.2014 tasutud AS-ile United Motors 1726,31 eurot ning maksekorraldusele on märgitud United Motors AS-i 29.05.2014 arve number 110057822 (II kd, tl 12). Kohtu hinnangul on arve väljastamist ja arve tasumist arvestades usutav, et United Motors AS osutas Xxxx OÜ-le arvel märgitud teenust. Kostja on kulude vajalikkusele vastu vaielnud ja väitnud, et täiendava võtmekomplekti tegemine, programmeerimine ja autopesu ei puutu kostjasse. Kohus on seisukohal, et vastuväide kulu vajalikkusele on oma sisult vastuväide põhjusliku seoses esinemisele kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt oli lisaks võtme tellimisele (United Motors AS-i 27.11.2013 arvel nr 120022951 märgitud teenus) vajalik tellida täiendav lukkude komplekt, lukukomplekti vahetus, programmeerimine, käsipesu (United Motors AS-i 29.05.2014 arvel nr 110057822 märgitud teenus). United Motors AS-i 29.05.2014 arvest nr 110057822 nähtuvalt on tellimus esitatud 29.05.2014, st rohkem kui seitse kuud pärast sõiduauto XXXX valduse äravõtmist kostjalt. Kohus leiab, et arvestades sõiduauto XXXX valduse kostjalt äravõtmise ning teenuse tellimise ajalist vahet arvestades ei saa pidada kulutust põhjuslikus seoses olevaks kostja kohustuse rikkumisega. Kohus arvestab seejuures, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud United Motors AS-i 29.05.2014 arvel märgitud teenuste osutamise vajalikkust kostja kohustuse rikkumist arvestades. Sõiduauto XXXX kuulus hagejale. Kohus tuvastas eelnevalt, et Xxxx OÜ tegi seoses sõiduauto XXXX kostja valdusest äravõtmisega ja sõiduautole uue võtme tellimisega kulutusi 667,32 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd sõiduauto XXXX ei kuulunud Xxxx OÜ-le ning kostja ei rikkunud enda kohustusi Xxxx OÜ ees, ei ole Xxxx OÜ-le tekkinud kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja põhjendab oma nõuet väitega, et Xxxx OÜ tegi kulutused käsundita asjaajajana ning soodustatud isikuks oli hageja, mistõttu on hagejal tekkinud Xxxx OÜ samas ulatuses rahaline kohustus, mis on käsitletav hagejale tekitatud kahjuna. Kostja on vaielnud käsundita asjaajamisele vastu ning leidnud, et Xxxx OÜ-l puudus tahe tegutseda hageja kasuks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub Xxxx OÜ tahe tegutseda hageja kasuks. Kohtu hinnangul ei saa sellist tahet tuletada Xxxx OÜ tehtud toimingute sisust. Samuti ei tulene selline tahe asjaolust, et Xxxx OÜ osanikuks oli R P. Kohus leiab, et Xxxx OÜ-l ei saa olla eeltoodut arvestades VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi nõudeid hageja vastu, sest hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub Xxxx OÜ tahe tegutseda hageja kasuks (VÕS § 1018 lg 2 ja § 1026 lg 1). Kohus märgib, et vastavalt asjaoludele on ka ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist, sest sellise nõude esitamist hageja vastu ei ole hageja välja toonud (VÕS § 1023 lg 3). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejale ei ole tekkinud kohustust maksta Xxxx OÜ-le tasu ja hüvitada kulud käsundita asjaajamisest tulenevalt. Kohus on lisaks eeltoodule seisukohal, et VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt ei saaks hageja nõuda kostjalt kulude hüvitamist, mis on tekkinud kolmanda isiku poolt käsundita asjaajamisest hageja kasuks. VÕS 29 (33)

§ 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ei ole hõlmatud osaühingu võimalikud kulud, mis tulenevad sellest, et kolmas isik on kandnud kulusid osaühingu juhatuse liikmelt osaühingule kuuluvate vallasasjade valduse väljanõudmisel. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga võiva olla hõlmatud sellised kolmanda isiku kulutused, mis on kantud kahju ärahoidmiseks või kahju suurenemise vältimiseks. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud asjaoludega, mille kohaselt kolmas isik tegi kulutusi kahju ärahoidmiseks või kahju suurenemise vältimiseks. Seega piirab VÕS § 127 lg 2 käesoleval juhul hageja õigust nõuda sellise kahju hüvitamist. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal puudub kostja vastu 2075,77 euro tasumise nõue, mille aluseks on sõiduauto XXXX kostja valdusest äravõtmine ja United Motors AS-i 27.11.2013 ja 29.05.2014 arvetel märgitud teenuse tellimine Xxxx OÜ poolt. xxxx korteriomandi ukselukkude rikkumisest tulenev nõue

sisenemine ja 17.06.2014 riigist väljumine (III kd, tl 17). Kohus leiab, et tõend on asjasse puutumatu, sest ei tõenda hagi aluseks oleva asjaolu puudumist. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust kostja tegudega ajavahemikus 26.05.2014 kuni 17.06.2014. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et korteriomand kuulus hageja poolt kostjale omistatavate tegude toimepanemise ajal R P ja kostja ühisomandisse. R P ja kostja ühisvara jagati 01.04.2015 jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-12-8586. Kohus leiab, et seetõttu kuulus korteriomand vähemalt kuni 01.04.2015 R P ja kostja ühisomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Ühisomanik saab esitada teise ühisomaniku vastu kahju hüvitamise nõude ühisest omandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomandi eriomandi esemeks oleva eluruumi ukselukkude kahjustamisega kahjustatakse korteriomandit. Kohus leiab, et omandiõiguse ühe osana on omanikul õigus oma asja kahjustada, kui see ei ole seadusega keelatud. Sarnane õigus on ka ühisomanikul, kuid sellise õiguse teostamine on piiratud AÕS § 72 lõikest 5 tulenevate kohustustega, sh kohustusega käituda teise ühisomaniku suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest. Kohus on seisukohal, et ühisomaniku poolt ilma teise ühisomaniku nõusolekuta ühisomandis oleva asja kahjustamine rikub AÕS § 72 lõikest 5 tulenevat heas usus käitumise kohustust. Eeltoodut arvestades rikkus kostja 01.07.2014 korteriomandi eriomandi esemeks oleva ruumi lukkude rikkumisega ühisomaniku kohustust käituda teise ühisomaniku suhtes heauskselt. Ukselukkude kahjustamisega on korteriomandit eelduslikult kahjustatud, mistõttu hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi sel juhul eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, pd 15 ja 16). Hageja avaldas, et R P tasus 08.04.2014 kolme luku avamise ja ühe luku vahetamise eest 190 eurot; Xxxx OÜ tasus 09.04.2014 kahe luku vahetamise eest 261,08 eurot; 23.05.2014 luku vahetamise eest 122,20 eurot; 04.06.2014 luku vahetamise eest 162,50 eurot. R P tegi kulutuse elektroonilise ukseluku ostmiseks maksumusega 500 eurot ja turvakaamerate paigaldamiseks maksumusega 1407,98 eurot mais 2014, mis nähtub hageja esitatud kuludokumentidest (II kd, tl 25-26). Kostja leidis, et R P kulutused ei seondu 2014.a juulis aset leidnud juhtumiga. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud korteri lukkude rikkumist kostja poolt 04.04.2014. Kohus tuvastas korteri lukkude rikkumise kostja poolt 01.07.2014. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et hageja avaldatud R P ja Xxxx OÜ kulutused ei ole põhjuslikus seoses kostja 01.07.2014 rikkumisega. Seetõttu ei vastuta kostja kulutuste hüvitamise eest, mis on tekkinud enne 01.07.2014. Hageja ei ole oma nõuet põhjendanud kulutustega, mis on tekkinud pärast 01.07.2014. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal puudub kostja vastu 2643,76 euro tasumise nõue, mille aluseks on ukselukkude asukohaga Jxxxx rikkumine kostja poolt 04.04.2014. Kohus märgib, et hageja nõue ei kuuluks Xxxx OÜ tehtud kulutuste osas rahuldamisele ka siis, kui kostja oleks hageja poolt temale omistatud teod toime pannud. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leiab, et ühisomaniku poolt teise ühisomaniku suhtes heas usus käitumise kohustuse eesmärgiga on hõlmatud VÕS § 128 lg 3 mõistes 31 (33)

teise ühisomaniku kantud või tulevikus kantavad kulud kahju tekitamisega seoses. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ei ole hõlmatud teise ühisomaniku võimalikud kulud, mis tulenevad sellest, et kolmas isik on kandnud kulusid kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamiseks ning nõuab selliste kulude hüvitamist teiselt ühisomanikult. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga võiva olla hõlmatud sellised kolmanda isiku kulutused, mis on kantud kahju ärahoidmiseks või kahju suurenemise vältimiseks. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendaud asjaoludega, mille kohaselt kolmas isik tegi kulutusi kahju ärahoidmiseks või kahju suurenemise vältimiseks. Seega piirab VÕS § 127 lg 2 käesoleval juhul hageja õigust nõuda sellise kahju hüvitamist.

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu esineb TsMS § 163 lõikes 1 sätestatud alus poolte menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

33 (33)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.