Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 1. september 2020.a Lubja 4, 10115 Tallinn
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
272,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) lepinguline esindaja Marjana Šestel
Menetluse liik
2-19-20325
Kostja: M K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista M Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 111,87 eurot (ükssada üksteist eurot ja 87 senti), viivis 106,97 eurot (ükssada kuus eurot ja 97 senti), sissenõudekulu 25 (kakskümmend viis eurot) ja viivis määraga 0,07% päevas tasumata põhisummalt alates 17.12.2019 kuni põhinõude 111,87 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud M K kanda.
2.Välja mõista M Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hagimenetluse kulu 195 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi ka hageja) palus M K (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 111,87 eurot, viivised 106,97 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude 111,87 euro tasumiseni viivise määraga 0,07% päevas tasumata põhisummalt. Hagiavalduse asjaolud
2.Elisa Eesti AS-i (edaspidi teenuse osutaja) ja kostja vahel sõlmiti 12.01.2016 liitumisleping nr xxxx kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefon) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved: 1.jaanuar kuni 31.jaanuar 2016, 01.02.2016 arve nr. 2014561516 summas 9,50 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016; 1.veebruar kuni 28.veebruar 2016, 01.03.2016 arve nr. 2014803979 summas 94,43 €, tasumise tähtaeg 18.03.2016; 1.aprill kuni 30.aprill 2016, 01.05.2016 arve nr. 2015270909 summas 17,93 €, tasumise tähtaeg 18.05.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi üldtingimused). Kostja ei ole teenuste eest tasunud ega reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. 18.04.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõpetamisest ja palus tasuda võlasumma hiljemalt 25.04.2016. Kuna ei ole kostja võlgnevust tasunud, lõpetas Elisa Eesti AS lepingu 26.04.2016. Vastavalt üldtingimuste ple 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Sissenõudjal on õigus nõuda mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 järgi. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist. Kokku on hagejal tekkinud 25 € kulu seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ja lubas võla tasuda. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule
õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
5.Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepinguga on tõendatud, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti 12.01.2016 liitumisleping nr xxxx kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS arvetega on tõendatud, et kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved: 1.jaanuar kuni 31.jaanuar 2016, 01.02.2016 arve nr. 2014561516 summas 9,50 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016; 1.veebruar kuni 28.veebruar 2016, 01.03.2016 arve nr. 2014803979 summas 94,43 €, tasumise tähtaeg 18.03.2016; 1.aprill kuni 30.aprill 2016, 01.05.2016 arve nr. 2015270909 summas 17,93 €, tasumise tähtaeg 18.05.2016. Kostja on teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Lepingu lõpetamise teatisega on tõendatud, et 18.04.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõpetamisest ja palus tasuda võlasumma hiljemalt 25.04.2016 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud lõpetas Elisa Eesti AS 26.04.2016 lepingu.
6.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Nõude loovutamise teatisega on tõendatud, et Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale ja kostjat teavitati nõude loovutamisest. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud siis on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 111,87 eurot.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Elisa üldtingimustega on tõendatud, et lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt üldtingimuste p-le 5.2.2 kohustus kostja tasuma arved arvetel osundatud maksetähtpäevaks ja üldtingimuste p-le 7.10 oli Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Üldtingimuste järgi oli kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär.
10.Hageja arvestas viiviseid põhisummalt 111,87 eurot viivise määraga 0,07% päevas 19.02.2016-16.12.2019 9,50 eurot, 19.03.2016-16.12.2019 90,27 eurot, 19.05.201616.12.2019 7,41 eurot, kokku 106,97 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostjale arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Seega on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõue ehk viivise nõue.
11.Sissenõudjal on õigus nõuda ja kostjal lasub Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg.2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg.2 p.1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 25 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 272,42 eurot.
12.Hagihoiatusega, PlusPlus Legal arvega ja võlanõuetega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 on tõendatud, et hageja volitasnud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas teenusena kostjale kolm võlateatist - 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018, hagejale teadaolevale kostja aadressile, Karjaküla alevik, Keila tee 4-2B, Keila vald, 76620, Harju Maakond. Seega on hagejal VÕS § 1132 lg 2 alusel õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 eurot, kokku 25 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. RLS § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt 272,42 eurot vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. 75 eurot. Hagist ja selle lisadest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, mis tuleb jätta kostja kanda.
15.TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja õigusabikulu on hagiavalduse kohaselt seotud käesolevas asjas osutatud õigusabiga kokku 3,5 tundi dokumentide komplekteerimise, analüüsi, hagiavalduse koostamise ja esitamise eest hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku 420 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ning, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab antud asja mahtu ja keerukust ning hagihinda arvestades põhjendatuks õigusabikulu 1 tunni eest, kokku 120 eurot (käibemaksuga), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TsMS § 144 p 1 alusel.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.