Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja 1(3)

2-20-103462 esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. novembril 2017 laenulepingu nr 0036711127), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1199 eurot, O J OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 20. detsembril 2020, intressimääraga 20% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 20. jaanuarist 2018 kuni 20. novembrini 2020 osamaksena summas 54,55 eurot ja 20. detsembril 2020 osamaksena summas 53,99 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud graafikujärgsed osamaksed kuni 20. juunini 2019. 20. juulil 2019 osamakse on tasutud osaliselt summas 44,55 eurot. Alates 20. augustist 201. on graafikujärgsed osamaksed tasumata. Kuna kostja rikkus oluliselt talle lepingutest tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele, saatis hageja 22. novembril 2019 kostjale kirja (ülesütlemise avalduse), millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuste tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuste mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 06. detsembrist 2019 olulise lepingu rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt kostjale edastatud kirjale ei reageerinud, lõppes leping 06. detsembril 2019 hageja-poole ülesütlemisega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg, intress, viivis, lepingutasu ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Kostja tagastamata põhivõla jääk 03. juuli 2020 seisuga on 717,35 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 20% aastas, perioodi eest 21. juunist 2019 kuni 06. detsembrini 2019 ehk täielikult tasutud intressi osamaksest järgminepäev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani, suurusega 95,62 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 20% aastas ehk 0,055% päevas, perioodi 21. juuli 2019 kuni 03. juuli 2020 eest, suurusega 87,51 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 03. juulini 2020. Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingu lepingutasu, suurusega 8,93 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Lepingu menetluskulud on kogusummas 10 eurot. 2(3)

2-20-103462 Hageja kogunõude suuruseks on 919,41 eurot, millest põhivõlg moodustab 717,35 eurot, intress 95,62 eurot, viivis 87,51 eurot, lepingutasu 8,93 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus edastas menetlusdokumendi kostjale kostja poolt kohtule avaldanud aadressile (e-mail) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 314-1 lg 2 alusel. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113-2 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 717,35 eurot, intressid 95,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,51 eurot, lepingutasu 8,93 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 919,41 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 130 eurot, kokku 175 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 175 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.