2-20-105634 OÜ Aktiva Finants hagi H H vastu võla nõudes 310,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post: [email protected]) Kostja: H H (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post:xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt H H hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 211,15 eurot, intress 55,39 eurot ja viivised summas 17,88 eurot.
3.Välja mõista kostjalt H H hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhinõudelt (211,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja H H kanda.
5.Välja mõista kostjalt H H hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv 75 eurot + õigusabikulud 300 eurot).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal H H tasuda hagejale OÜ Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetluse käik
1.OÜ Aktiva Finants esitas 11.02.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult H H 392,28 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 18.03.2020.a määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.18.03.2020 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
3.14.04.2016 esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagi H H vastu võla nõudes.
4.20.04.2016 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus OÜ Aktiva Finants hagi H H vastu võla nõudes menetlusse. Hageja nõue ja asjaolud
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 219,26 eurot, intressi summas 55,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,57 eurot, edasiulatuva viivise alates 15.04.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud. Kostja vastusest tulenevalt vähendas hageja oma põhinõude ja viivise suurust ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 211,15 eurot, intressi summas 55,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 17,88 eurot.
7.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 18.05.2017 laenulepingu nr TL3131670, mille alusel Placet Group OÜ andis kostjale laenu summas 500 eurot, mille kostja kohustus tagastama vastavalt maksegraafikule. Placet Group OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.10.2018, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Placet Group OÜ loovutas 17.10.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Kostja tasus maksegraafiku esimesed 11 osamakset maksetähtajaga 17.06.2017 - 13.04.2018 täielikult ning 12. osamakse 13.05.2018 osaliselt summas 8,11 eurot. Hageja arvestab laekumise
12.osamakse põhiosa katteks, millest tulenevalt oli lepingu lõppemise seisuga kostjal võlgnevus laenu põhiosas summa 361,15 eurot (13.05.2018 osamakse põhiosa jääk 369,26 - tasutud summa 8,11). Hageja kinnitab, et kostja on Julianus Inkasso OÜ arvele tasunud makseid perioodil 17.11.2018 - 26.03.2019 summas 600,00 eurot. Kuivõrd kostja ei teostanud makseid konkreetse võlgnevuse katteks, siis arvestas hageja laekunud summad osaliselt kõikide hageja menetluses olevate kostja võlgnevuste katteks. Hageja menetluses on kostja vastu neljast lepingust tulenevad nõuded. Hageja arvestas iga lepingust tuleneva nõude kattes 150,00 eurot. Hageja arvestab lepingu nr TL3131670 katteks arvestatud tagasimakseid summas 150,00 eurot maha põhiosa võlgnevuselt, millest tulenevalt on kostjal lepingu nr TL3131670 põhiosa võlgnevuse jääk summas 211,15 eurot (361,15 - 150,00)
9.Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates viimasele tasumisele järgnevast kalendripäevast 27.03.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.04.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (211,15) x viivitatud päevade arv (385) x seadusjärgne viivisemäär (0,022%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 17,88 eurot.
Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi läbivaatamata, alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja selgitab, et tal on 2019. aasta algusest on olnud stress, ärevushäired ja paanika, mistõttu pole suutnud kõike võetud laene enam adekvaatselt jälgida. Kuid 2020. aasta veebruarist on ta saanud tervise kontrolli alla ja püüdnud teha laenuandjale tagasimakseid oma võimete piires. 2019. aasta märtsist jäi kostja pikemaks ajaks haiguslehele ega saanud töötamist jätkata, käesolevalt on kostja töötu.
12.Kostja märgib, et on saanud Placet Group OÜ-lt laenu summas 470 ja teinud tagasimaksed summas 2502,70 eurot. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
14.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
18.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub järgnevas: 1) Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 18.05.2017 laenulepingu nr TL3131670, mille alusel Placet Group OÜ andis kostjale laenu summas 500 eurot ja kostja kohustus selle tagastama vastavalt maksegraafikule (tl 4-8). 2) Placet Group ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 16.10.2018 (tl 9).
3) Placet Group OÜ loovutas 17.10.2018 nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid Aktiva Finants OÜ-le (tl 10).
20.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
21.Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud sisulisi põhjendatud vastuväiteid hageja nõudele. Asjaolu, et kostja tervislik seisund on olnud problemaatiline, ei ole hageja nõude tuvastamisel asjassepuutuv. Kostja väitel on ta saanud Placet Group OÜ-lt laenu summas 470, kuid teinud tagasimakseid summas 2502,70 euro. Kohus peab põhjendatuks hageja selgitusi, mille kohaselt on hagejal kostja vastu neljast erinevast laenulepingust tulenevad nõuded. Hageja on selgitanud oma nõude kujunemist ja asjaolu, et kostja ei ole tagasimakseid teostanud konkreetse võlgnevuse katteks, mistõttu arvestas hageja laekunud summas osaliselt kõikide hageja menetluses olevate kostja võlgnevuste katteks. Kostja vastuväiteid arvestades vähendas hageja oma põhinõude ja viiviste suurust. Kostja ei ole hageja täiendavatele selgitustele vastuväiteid esitanud. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse laenulepingu alusel saadud laenusumma on täies ulatuses tasutud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust ja VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 ning lepingu üldtingimuste punktidest 4.1., 13.1.4 ja 15.1. tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 211,15 eurot ja intress summas 55,39 eurot.
22.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates viimasele maksele järgnevast kuupäevast so alates 27.03.2019. Hageja palub kostjalt välja mõista 14.04.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 17,88 eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt (211,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 14.04.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,88 eurot ning alates 15.04.2020 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt. Menetluskulud
23.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
25.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot. Kostja hinnangul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuid hageja menetluskulude suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud.
26.Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 300 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
27.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.