lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-19785/10

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-19785/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2363
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vaie
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2026-07-07
Uuringuakti saatmine
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut · Väljaminev kiri · 2019-07-05
Vastus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-05-19
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2014-10-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2014-10-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2014-10-22

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineVÕS § 97 lg 5Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumineAdvS § 40 lg 5AdvS § 43 lg 1AdvS § 60 lg 1TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-19785/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-2357/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.12.20233-23-2357/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.11.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ11398891(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19785

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1783,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ (registrikood 11398891), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jaanus Stern Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Keelduda XX Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Menetluskulude suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsÜS § 86 lg 2Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 114 lg 1Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks
VÕS § 116 lg 1Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina
VÕS § 118 lg 1Taganemise lubamatus
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 621 lg 1Käsundiandja juhised

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ (hageja) esitas 17. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 1663,38 eurot, millest 1560 eurot on põhinõue ja 103,38 eurot kõrvalnõuded, ja viivise alates 1. juunist 2019 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagi kohaselt pöördus kostja 16. aprillil 2019 Eesti Advokatuuri poole, et leida vandeadvokaat, kes koostaks tsiviilasjas nr 2-16-18564 kassatsioonkaebuse ja esitaks selle Riigikohtule. Pooled sõlmisid 19. aprillil 2019 kliendilepingu, mille esemeks oli vastavalt kliendilepingu p-le 1.1 kassatsioonkaebuse esitamine kohtuasjas nr 2-16-18564. Kliendilepingu p 1.3 järgi oli lepingu täitja vandeadvokaat Maksim Greinoman. Kliendilepingu p 2.1 järgi oli advokaaditasu kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamise eest 1560 eurot. Hageja esitas 22. aprillil 2019 kassatsioonkaebuse tähtaegselt Riigikohtule. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale vastavalt kliendilepingu p-le 2.1, advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg-le 1 ning VÕS §-le 619 osutatud õigusabi teenuse eest tasu. Hageja esitas 25. aprillil 2019 kostjale arve , mille tasumise tähtaeg oli arve ja kliendilepingu p 2.2 järgi 5. mai 2019. Hageja nõue on sissenõutav alates

7.maist 2019. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja esitas kostjale 22. mail 2019 meeldetuletuse arve tasumise kohta. Kostja kinnitas 23. mai 2019 e-kirjaga arve kättesaamist ja lubas arve peatselt tasuda. Hageja andis kostjale VÕS § 114 lg 1 järgi korduvalt täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja arvet tasunud ei ole. Hageja toimetas kostjale kätte kolm tasulist meeldetuletust arve tasumiseks. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel kolme tasulise meeldetuletuse saatmise kulu 35 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kliendileping on heade kommetega vastuolus ja tühine. Kui kliendileping ei ole tühine, siis on kostja kliendilepingust taganenud ning keeldub hagejale tasu maksmast. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Advokaadi koostatud kassatsioonkaebus ei vasta lepingutingimustele. Kostja esitas
18.aprillil 2019 hagejale kostja enda koostatud kassatsioonkaebuse koos viidetega madalama astme kohtute rikkumistele. Seega oli hageja teadlik, millistel alustel tuli kassatsioon koostada. Pooled pidasid kirjavahetust kassatsiooni sisu osas, ühes kirjas olid ka kostja selged juhised, mida kassatsioonkaebus sisaldama peab. Hageja esitas kassatsiooni osaliselt teistel alustel ja põhjendustel kui kostja juhised. Hageja eiras kostja juhiseid, rikkudes sellega kliendilepingu ps 1.2 kokkulepitut. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 11. juuni 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1560 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63,38 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 18. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus leidis, et poolte sõlmitud kliendileping on käsundusleping. Pooled leppisid kliendilepingus kokku kassatsioonkaebuse esitamises Riigikohtule. Hageja täitis kliendilepingus sätestatud kohustuse kohaselt, s.t esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule tähtaegselt. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale kliendilepingus kokku lepitud tasu. Hageja esitas kostjale 25. aprillil 2019 kliendilepingu p 2.1 alusel arve , mille tasumise tähtaeg oli vastavalt arvele ja kliendilepingu p-le 2.2 5. mai 2019. Kostja 23. mai 2019 kirjaga on tõendatud, et ta on arve kätte saanud, kuid ei ole seda tasunud. Maakohus rahuldas hagi kliendilepingu p 2.1, AdvS § 60 lg 1, VÕS § 619 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Kuna hageja täitis kliendilepingu kohaselt, s.o esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse tähtaegselt, siis on kostja kliendilepingust taganemise avaldus VÕS § 116 lg 1 alusel tühine. Kliendilepingus ei seatud õigusabiteenuse eest tasumise kohustust sõltuvusse kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega selle rahuldamisest. Mh ei lepitud kliendilepingus kokku, millistele tingimustele peab kassatsioonkaebus vastama. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Poolte 2 (5)

kirjavahetusega on tõendatud, et hageja arvestas kostja juhistega põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Ka Riigikohus ei leidnud vandeadvokaadi töös minetusi. Asjaolu, et hageja ei nõustunud kopeerima kostja koostatud kassatsioonkaebust ega seda ka allkirjastama, ei ole tõlgendatav juhise järgimata jätmisena. Seega ei ole hageja käsundit rikkunud. Kostja on kliendilepingust taganemise õiguse kaotanud ka VÕS § 118 lg 1 alusel, sest ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. Kostja esitas hagejale kliendilepingust taganemise avalduse rohkem kui kaheksa kuud pärast kliendilepingu täitmist. Kliendileping on kehtiv ja kuulub täitmisele. Peale selle ei ole kliendileping heade kommetega vastuolus ega tühine. Kostja ei ole tõendanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 2 mõttes erakorralises olukorras viibimist. Kostja ei ole tõendanud, kui paljude vandeadvokaatidega ta proovis ühendust võtta ja millistel tingimustel ta teenust soovis. Lisaks vastab kostjale õigusabiteenust osutanud advokaadi tunnitasu turutingimustele ja kohtupraktikas aktsepteeritule. Kostja tuginemine VÕS § 97 lg-le 5 on põhjendamatu, kuna lepinguga saadava väärtus ei ole vähenenud, aluseid lepingu muutmiseks ei ole ning avaldus on esitatud pärast VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistliku tähtaja möödumist. Apellatsioonkaebus

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel rikkus maakohus materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme ning jättis asjas tähtsust omavad tõendid hindamata. Maakohus jättis kostja faktiväited tähelepanuta ning ei ole kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Kostja taotleb ringkonnakohtult täiendavate tõendite vastuvõtmist (apellatsioonkaebuse lisad 1 kuni 11). Tõendite vastuvõtmiseks on mõjuv põhjus, sest maakohus ei teinud ühtegi korraldavat määrust tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise osas ega selgitanud, milline asjaolu vajab täiendavat tõendamist. Maakohus jättis tuvastamata, et kliendileping on TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaselt heade kommetega vastuolus ja tühine. Kostja sõlmis kliendilepingu tingituna sundolukorrast, hageja oli sellest teadlik ja vastastikuste kohustuste väärtus oli tasakaalust väljas. Vastastikuste kohustuste ebamõistlikkus seisneb selles, et kostja nõustus tasuma hagejale lepingutingimustele vastava kassatsioonkaebuse koostamise eest advokaatide tavapärase tunnitasu alusel, kuid hageja koostas lepingutingimustele mittevastava kassatsiooni. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu kostjale kahju tekitanud kassatsioonkaebuse koostamise eest. Kostja sundolukord oli tingitud sellest, et Riigikohus jättis asjas nr 2-16-18564 kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, mis viitab kostja halvale majanduslikule olukorrale ning asjaolule, et kostjal ei olnud võimalik advokaati leida. Sundolukorrast tulenevalt pöördus kostja AdvS § 40 lg 5 kohaselt advokatuuri poole advokaadi leidmiseks. Advokatuur otsib isikule advokaati vaid juhul, kui isik pole võimeline olnud endale ise advokaati leidma. Lisaks pakkus advokatuur kostjale välja ainult ühe advokaadi, kes nõustus temale teenust osutama. Maakohus ei arvestanud, et sundolukorrale viitas ka ajafaktor. Advokatuur pakkus kostjale advokaadi välja 18. aprillil 2019 ning kassatsiooni esitamise tähtpäev oli 22. aprillil 2019. Piiratud aja tõttu ei olnud kostjal endal ka enam võimalik leida mõnda teist advokaati kassatsioonkaebuse esitamiseks. Kui kliendileping ei ole tühine, siis leidis maakohus valesti, et kostja kliendilepingust taganemine on tühine. Kostja taganes lepingust, sest kassatsiooni sisu oli puudulik ning kostjat kui klienti kahjustav. Advokaat eiras kassatsioonkaebuse koostamisel hageja antud juhiseid ning korraldusi ning ei märkinud kassatsioonkaebusesse kõiki kostja esile toodud asjaolusid ega väiteid. Samas lõi hageja mulje, et ta kajastab kostja esile toodud rikkumised kassatsioonis. Sellega rikkus advokaat kliendilepingu p-s 1.2 sätestatut. Lisaks ei hinnanud maakohus, kas advokaat järgis teenuse osutamisel Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 15 sätestatud nõudeid. Maakohus jättis dokumentaalse tõendina hindamata kostja enda koostatud kassatsiooni, mille kostja esitas 18. aprillil 2019 hagejale, ning e-kirja, milles kostja kirjeldas, milliseid rikkumisi madalama astme kohtud on toime pannud. Kostja tõendas nende 3 (5)

dokumentidega, et hageja oli teadlik, millistel alustel kassatsioon koostada. Maakohus jättis ka hindamata kostja esitatud poolte kirjavahetuse kassatsioonkaebuse sisu osas. Kostja ei eeldanud, et hageja kopeeriks tema teksti, vaid et kostja oleks kassatsioonkaebuses kajastanud madalamate kohtuastmete rikkumisi, aga hageja jättis need rikkumised üldse kajastamata. Maakohus tõi esile, et kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. See seisukoht on vastuolus kliendilepingu punktidega, mis viitavad advokatuuriseadusele ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksile. Nimelt on advokaat Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 15 alusel kohustatud täitma kliendilt saadud ülesande hoolikalt ja täpselt vastavalt kliendiga sõlmitud õigusteenuse lepingule. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. Arvestades asjaolusid, ei ole kaheksa kuud ebamõistlikult pikk tähtaeg, kuna kliendilepinguga seotud asjaolusid pidi tuvastama kohus, kuna kostja heidab hagejale ette mh seda, et hageja vandeadvokaadina jättis kassatsioonis kajastamata selle menetlusse võtmisel tähtsust omavad absoluutsed ja suhtelised alused, samuti õigusabikulude väljamõistmise asjaolud. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tuginemine VÕS § 97 lg-le 5 on põhjendamatu. Kostja tugines VÕS § 97 lg 5 alusel lepingust taganemisel sellele, et hagejalt kui teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus vähenes oluliselt peale lepingu sõlmimist, kuna kassatsioon ei vastanud kokkulepitule. Vahekorra muutumine seisneb lepingutingimustele mittevastavas kassatsioonis, mille hageja koostas ja Riigikohtule esitas. Samal ajal nõuab hageja tehtud töö eest turutingimustele vastavat advokaadi tasu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja põhinõude 1560 eurot, kõrvalnõuded 103,38 eurot ning viivise põhinõudelt alates 1. juunist 2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
7.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme, mis võiks mõjutada lahendit. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
10.Kostja väited kliendilepingu tühisuse kohta on asjakohatud. Kostja tugineb sisuliselt sellele, et kliendilepingu tühisuse tingis hageja lepingurikkumine. See ei ole aga lepingu tühisuse aluseks. Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 2‐14‐21710, p 46). TsÜS § 86 lg 2 kohaselt peab selleks, et leping oleks vastuolu tõttu heade kommetega tühine, olema lisaks ühe poole sundolukorrale leping tehtud poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte vastastikuste kohustuste väärtus olema heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja on 4 (5)

omaks võtnud, et hageja lepingujärgne tasu vastab turuhinnale. Seega ei saa leping olla TsÜS § 86 lg 2 järgi tühine vaatamata sellele, kas kostja oli seda sõlmides sundolukorras või mitte.

11.Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole lepingust taganenud mõistliku tähtaja jooksul, mistõttu kliendilepingust taganemine on VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel välistatud. Kostja taganes kliendilepingust 27. jaanuari 2020. a vastuses hagile, st rohkem kui üheksa kuud pärast seda, kui hageja oli lepingu täitnud, s.o esitanud 22. aprillil 2019 Riigikohtule apellatsioonkaebuse asjas nr 2-16-18564. Olukorras, kus kliendilepingu täitmine piirdus üksnes kassatsioonkaebuse koostamisega, oli kostjal võimalik väidetav lepingurikkumine avastada kohe pärast kassatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust, miks oli kostjal lepingust taganemiseks vaja rohkem kui üheksa kuud. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja taganes lepingust pärast mõistliku aja möödumist väidetavast lepingurikkumisest teadasaamisest.
12.Maakohus on samuti õigesti leidnud, et hageja ei ole kliendilepingut rikkunud. Pooled olid sõlminud lepingu õigusteenuse osutamiseks. Tegemist on olemuslikult käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Maakohus on õigesti viidanud, et VÕS § 621 lg 1 teise lause kohaselt ei olnud hageja seotud kostja juhistega. Nimelt ei või käsundiandja anda käsundisaajale üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastest teadmistest ja kogemustest juhindudes. Samuti on advokaat AdvS § 43 lg 1 järgi sõltumatu ja peab lähtuma kutse-eetika nõuetest. Seega ei saa pidada kliendilepingu rikkumiseks üksnes seda, et advokaat ei lisanud kõiki kostja esile toodud asjaolusid ja väiteid advokaadi koostatud kassatsioonkaebusesse. Hageja võttis kostja antud juhiseid kassatsioonkaebuse koostamisel mõistlikult arvesse. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hageja kliendilepingut pigem rikkunud juhul, kui hageja oleks kriitikavabalt kostja enda koostatud kassatsioonkaebuse allkirjastanud ja Riigikohtule saatnud.
13.Samuti ei ole pärast kliendilepingu sõlmimist lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ega poolte lepinguliste kohustuste vahekord muutunud. Väidetav lepingurikkumine ei saa olla VÕS § 97 lg 5 alusel lepingust taganemise aluseks.
14.Kostja viidatud tõendid ei mõjuta kuidagi maakohtu õiget järeldust, et kostja kliendilepingust taganemine on välistatud ning kliendileping on kehtiv, mistõttu ei ole mõjutanud asja lahendust ka kostja väidetud maakohtupoolne tõendite vastuvõtmise otsustamata jätmine. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks.
15.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus.
16.Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt TsMS § 638 lg-le 4 apellatsioonkaebust hagejale kätte. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval